Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvestustest 2.1 (TURUMEHHANISM. NÕUDLUS JA PAKKUMINE. ELASTSUS)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märgista, nõudluskõver, paribus, ceteris, hinnavõtjad, asenduskaubad, pepsi, turg, tulust, täiendkaubad, lõpetatud, kuva, konkurents, internetioksjonid, asenduskaup, normaalkaup, täiendkaup, laissez, pangad, konservatiivne, surplus, coca, persiKüsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil Vali üks: a. Kõik tarbijad on hinnavõtjad b. Kõik tootjad on hinnavõtjad c. Tootjad kujundavad hinna, tarbijad on hinnavõtjad d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a. Tulu, maitse ja hüviste hind b. Maitse ja teiste hüviste hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Tulu ja maitse Küsimus 4 Õige
ARVESTUSTEST 2.1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a
Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija 25 26 27 28 29 30 rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija Märgista küsimus kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 Kuva korraga üks aken Lõpeta ülevaatus Vali üks: a. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: 25 26 27 28 29 30 Märgista küsimus Vali üks: 31 32 33 a. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud Kuva korraga üks aken toodangu mahtu Lõpeta ülevaatus b. vastasel juhul toodangu suurenemine
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6
Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas t
Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi
resurssidest Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik Tootmisteguritega ->hüvitiste turg-> valmis kaup >majapidamised Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs. Positivistlikanalüüs. (on 25C) · Selgitab kuidas maj toimib · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid · Ei sisalda hinnanguid
mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi
Qx = 100 20 Px, üldisemalt Qx = f(Px, Py, M), kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek 4.4.Tüüpilised vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust(sündmust), ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal
ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline)
3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1.
Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid c. vähendab töönädalat 38-le tunnile d. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele Küsimus 5 4 Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis Vali üks: a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt
Piirkasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist Tagasiside Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Küsimuse tekst Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna Vali üks või enam: kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab kõik variandid on õiged piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Jah! tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks kui piirkasulikkus Tagasiside Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses. Küsimuse tekst Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt Vali üks või enam: tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem
ostmisele.) Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).) Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Kauba A hinnatõus: Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks: Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. Piirkasulikkus: Väheneb tarbimise kasvades. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust
Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige
5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on
kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
Selleks, et otsustada, kuidas jaotada hüviseid ja tootmistegureid majandussubjektide vahel, on olemas kaks mehhanismi: Käsumajandus Turumajandus Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 4 HÜVISTE TURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik 1.3 Majandusteadus Oluline on teha vahet küsimustel, et "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on
1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis.
Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis on peamiseks elemendiks, mis mõjub nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile.
4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks. Laias laastus saab eristada: täieliku konkurentsi turud;
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus:
annaabi.ee 
