Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvamusavaldus - Millises Eestis tahaksid elada". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, tunta, alata, lehelt, tuttavatest, abita, elavdada, palku, looks, abistamiseks, töökohad, pensionid, häving, sõbralikum, ükskõiksed, vaevu, muutma, iseseisvat, rahval, täiuslikkuEestis on hea elada Eesti on alati olnud väike riik, kus on rahu ning inimeste südamed on täis soojust ja hellust. Olen elanud Eestis 18 aastat ja mulle meeldib see maa väga. Paljud inimesed ei tea, mida tähendab kodu. Seda just sellepärast, et vanemad on viinud väikesest saadik lapsed kuhugi mujale naaberriikidesse elama. On väga paljusi, kes arvavad, et Eesti palk on väike ning siin on halb elada. Tekib küsimus, et mida on nemad teinud selleks, et nende palk kõrge oleks. Just sellepärast, et nemad ei ole lapsepõlves õppinud korralikult ning saanud head haridust ongi nende palk väike ning ei saa ju korralikult pere üleval hoida. Ma arvan, et kui korralikult õigel ajal õppida ning pingutada selleks, et tulevikus oleksid kõik teed avatud, siis pole probleemi ka töökoha suhtes ning Eestis on head palgad ning korralikud töökohad. Lihtsalt ise tuleb õppida ja vaeva näha, selleks, et midagi tulevikus saavutada. Loodusliku p
Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis Tänapäeva noored tahavad avastada maailma, minnes õppima või töötama välismaale. See aitab noortel inimestel laiendada silmaringi ja anda oma edasiseks eluks julgust ja kogemust. Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaalpalgaga ja
Kelly Talimaa 9B/II Kas olla või mitte olla EV kodanik? Kas olla või mitte olla, selles on küsimus. On väga palju põhjuseid miks olla ja väga palju põhjuseid miks mitte olla. Meie esivanemad ju võitlesid meie vabariigi eest, me esivanemad tegid kõik selleks, et me oleks toimiv riik. Mina kui teismeline Eesti Vabariigi kodanik, olen ääretult õnnelik, et mul on olemas kool, tasuta lõuna koolis, koolibuss on tasuta ja kõik huvialaringid on olemas. Kui juba siin väikeses maakohas on olemas sellised võimalused, siis mis linnalastel viga on elada Eestis. Olgugi, et neil on seal küll huvialaringid ja koolid tasulised ja maksavad rohkem kui meil, kuid siiski, meil noortel, kes soovivad õppida midagi ja väga tahavad, siis me saame seda Eestis teha. Me ei pea selleks pe
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste arvamust arvestamata. Eesti
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu
Minu Eesti Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Meil Eestis on väga palju kodutuid ja vaeseid, aga sellele eriti ei pöörata tähelepanu, aga eks need inimesed on ka ise selles süüdi. Kes on rohkem alkoholi lembeline või laisk, siis ei olegi loota, et saaks kuhugi tööle ja raha teenida. Eesti on siiski meie koduriik ja seda ei tasuks nii maha teha. Eestis on tegelikult hea elada, siin on rahulik
Eestimaa võlud Inimese kodumaa on talle kõige kallim. Oleme siin sündinud, kasvanud ja siin peaks olema ka meie tulevik. Inimesed tahavad siit hoopis ära minna, mõistmata, et kõik ei pruugi olla nii halb, kui oleme algselt arvanud. Mis on need põhjused, miks siit mitte lahkuda? Eestlastel on kombeks kiruda oma riigi üle, kuid võiksime hoopis keskenduda iseenda heaolule. See ei tähenda, et inimene on isekas ja omakasupüüdlik, vaid ta lepib olukordadega, mida ei saa muuta. Hinnad on kõrged, kuid selle jaoks ei saa rahvas midagi teha ja isegi riik mitte, sest kogu hinnatõus sõltub inflaktsioonist ehk mida rohkem on raha, seda odavam ta on. Selle asemel, et Eesti poliitikuid halvustada, võiks inimene hoopis garanteerida, et ei lase oma elul sellel häirida ja lubab endale, et tal pole millestki puudust. Vihastamine ei vii kahjuks kuhugi, vaid näitab, kuidas inimene iseenda eluga hakkama ei saa. Eesti rahvale ei m
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Isamaalisus 1)Ma arvan,et kogu vajalik informatsioon selle sõna kohta leidub selles sõnas endas.See sõna tähendab minu arvates higi ,verd,pisaraid ja rasket tööd. Inimestele ongi kõige tähtsam vabadus siin ilmas ja kui see neilt ära võtta,siis nad hakkavad kasvõi siis vastu,kui nad teavad,et võit pole kaugeltki kindel.Sõna ''vabadussõda'' tähendab suurt vastuhakku ,et saavutada rahva vabadus ja iseseisvus. 2)Eestlane on alati olnud selline inimene,kellele meeldib muutuda ,ning igas rahvas leidub inimesi ,kes pole vaimselt või füüsiliselt sellisele olukorrale võimelised vastu panema.Nad valivad hoopis vastaspoole,et säilitada kindel heaolu ja ellujäämine - ''Parem saatanaga koostööd teha,kui talle endale jalgeette sattuda''. 3)Siin võib palju põhjusi olla,aga ma arvan,et peamine põhjus oli ikka isamaalisustunne ning vabadusejanu.Vanasti olid ini
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritu
Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Liis Liinev 12b Jätkusuutlik areng - maailm ja eesti. Teema käsitlus on suht laiamõisteline, seetõttu keskenduks rohkem sellele, mida hästi tunnen ja tean, sest olen igapäevaselt selle sees-Eestile. Eesti sõltub üha enam maailmas toimuvatest protsessidest, kuna ta on ennast sidunud ülemaalimsete organisatsioonidega lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta ka täiel määral üritab rakendada. Samas endale aru andmata, et see käib tal kohati üle jõu. Järgnevalt üritan vaadelda viimasel ajal eestis toimuvaid protsesse oma vaatevinklist. Eestil on suur soov sarnaneda ülejäänud euroopaga, kuid oma soovidega käiakse ajast eest. Ei arvestata meie majanduslikku ega poliitilist olukorda. Üritatakse täita muu maailma norme kohalike elanike huve mitte arvestades
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme.
sõidab. Võimalik, et ootamine ongi parim lahendus ja vaba aega võiks kasutada õppimiseks, õppimine on hea investeering! Aga kui teiselt poolt vaadata, kui sa õppid kriisi ajal ja ei tööta, sul on jällegi probleem, sul ei ole raha, et maksta näiteks korteri üüri eest. Kindlasti tuleks mõelda ka selle peale, mis saab kui tuleb euro? Mõned räägivad seda, et mida kiiremini me ühineks euroga, seda suurem oleks usaldus meie majanduse vastu, see kiirendaks majanduskasvu ja looks uusi töökohti. Lugesin ühest ajalehest ka seda: Arengufondi eestvõttel koostatud "Valges paberis" märgitakse, et Eestil peab olema valmis ka tegevusplaan juhuks, kui eurole üleminek ei õnnestu. Kui sellises olukorras pole pandud alust struktuurimuutuseks, on ekspertide hinnangul olemas oht krooni devalveerimiseks. Kui ainult mõelda selle peale, kui kroon praegu devalveeruks, tuleb hirm peale.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EUTANAASIA POOLT JA VASTU Essee Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2009 Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Ma poold
siis kaotaks ka Luksemburg oma identiteedi. See keel on oluline just nende päritolule. Kindlasti nii-öelda põliseestlased arvavad täpselt sama, mis luksemburglasedki. Eest keel on eestlastele väga oluline, sest see on ka seotud meie minevikuga. Oleme võidelnud palju, et me oleksime iseseisvad ning meie keel oleks just meie oma, mitte et me räägiks kellegi teise keelt. Keel on meile oluline ning keegi ei sooviks, et see kaoks. Kahjuks eesti noored aga ei arva sama ning neile ei ole Eesti enam nii oluline. Nad kindlasti soovivad, et keel säiliks, kuid ise nad selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette ei võta. Eesti majandus ei ole ka nii hea kui mõnes teises riigid niiet paljud eestlased lähevad paremat elu otsima mujalt. Kokkuvõttes niimoodi võib see keel ka kaduda. Mina arvan et see on täiesti võimalik, kuid kõik oleneb majandusest ja inimeste heaolust. Sooviks rääkida keele barjääridest. Sooviks kuulda teiste arvamust, kas midagi
Urmas Lehtsalu Eesti-heaoluriik Maria Rääk 12KÕ Eesti-heaoluriik. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvaid poliitike, erakondi,
võtta pole, väga raskeks. Väikelinnast suurde linna teadmisi omandama minnes tuleb seal ka ära elada. Nii on nad ise õnnelikud, et suudavad hakkama saada, ning rõõmsad on ka vanemad, kes oma laste üle uhked on. Kui kõik püsib normaalsuse piirides, ei saa tagajärjeks midagi hullu olla. Kui inimene kannatab, on tal tunne, et kõik tema ümber variseb kokku. Vanglas olles sai ta aga aru, et armastab Sonjat, ning hiljem ootasid nad koos karistuse lõppu, et oma eluga puhtalt lehelt alustada. Mina seda lahendust õigeks ei pea, kindlasti oli tal sel hetkel raske, kuid öeldakse, et igaühe jaoks on kuskil keegi, ning küll ajapikku oleks ka tema oma õnne leidnud. Kõik, kes saavad hakkama ja suudavad oma muredele lahenduse leida, on hiljem õnnelikud või vähemalt palju targemad. Mu oma sugulane, kellele hakkas juba väikese poisina korvpall meeldima, tahtis juba siis Eesti noortekoondisesse jõuda ja nüüd, aastaid hiljem see tal ka õnnestus.
vaja need mõisted koos toimima panna, et elada rahumeelset elu. Inimesed elavad koos teistega ning neid võib nimetada sotsiaalseteks olenditeks, seega on oluline ka see, kuidas nad elavad nii öelda karjas. Inimesi on palju ning me tunnene nendest hästi väheseid ja suuremat osa ei saa me iial tundma, ega ma ei oska ette aimata, mida nad kavatsevad ja teevad. Sellepärast on tähtis, et on vaja mingit ühiskonnakorraldust, mis looks teatud süsteemi, kuidas kõikidega koos elada. On oluline, et inimesed teaksid oma õigusi ja kohustusi, kuid loodusseisundi puhul oleks asjad hoopis teistsugused, silme ette tekib korrapäratus ja kaos. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis see on täis igasuguseid erinevaid poliitilisi kordi, kus leiab palju tagakuisamisi ja genotsiidi, ka selline olukord kipub piire kaotama, kuid loodusseisundis, ei oleks üldse mingeid reegleid, seega oleks
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid l
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eesti majanduses ja kuidas osalen selles protsessis. Mis on rikkus? Kes poleks kuulnud seda küsimust vähemalt korra oma elu jooksul. Iga inimese jaoks on sõnal "rikkus" väga erinev tähendus ja suurel osal on see seotud inimeste enda väärtushinnangutega. Suurimaks rikkuseks pean mina aga tarkust ja teadmisi ning armastust. Tänapäeval aga mõõdetakse kõike rahas, kas see tähendab, et ainult need inimesed on rikkad, kellel on palju raha? Kus maal on siis piir rikkuse ja vaesuse vahel? Mulle meeldib väga Inglise näitekirjaniku William Shakespeare öeldu: ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." Igaüks saab sellest ütlusest välja lugeda seda, mida ta tahab. Mis on aga Eesti peamiseks rikkuseks? Loodus, vabadus, inimesed kõik see, kuid arvan, et suurimaks rikkuseks oleme ikkagi meie ise, Eesti rahvas. Eelkõige noored, kes on aru saanud kui tähtis on haridus tööturul. Eestlased on
Õigusest ja õiglustundest meie ümber Ma läksin poodi ning plaanisin osta naabrilastele külakostiks kommi. Hiljem jagasin kommid nende mõlemi kahe vahel võrdselt ära, mõlemad pidid saama kümme, kuid üks jäi siiski üle. Ma ei andnud seda kommi vanemale lapsele, sest väike laps oleks hakanud nutma ning tundma enda suhtes ebavõrdsust. Samuti ei andnud ma seda kommi ka nooremale, sest muidu oleks vanem laps hakanud mind süüdistama ebaaususes. Võtsin hoopis selle maitsva kommi ja panin endale suhu. Mis on õigus ning õiglus? Elame me ju ajal, mil paljude inimeste loomulik õiglustunne pea iga päev uue hoobi saama. On aeg, mil õigus ei tähenda tingimata õiglust ja õiglus ei tähenda õigust. Igal inimesel ühiskonnas on õigused, mis on sätestatud juba ka Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Kõigil on õigus elada, õigus sõnavabadusele, õigus omada täisväärtuslikku elu. Minul isiklikult on õigus õppida, omandada haridus ning hiljem asu
Samas ei ole saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas riikide konkurentsivõimet. Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi. Põhimõtteliselt tundub see põhjatu auguna, kuhu euroriigid on juba poolteist aastat tagasi 110 miljardit eurot sisse matnud. Tulevik on Kreeka jaoks sõltuv Euroopa pigem poliitilistest kui majanduslikest otsustest. Siinkohal ongi küsimus, et kas jätkata abipakettide saatmist Kreekale, ja kui kaua seda teha. Muuseas kreeklased süüdistavad oma olukorras Euroopa Liitu, mitte aga ennast, kuigi ise on nad valinud selle valitsuse
Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa
Eesti mured on ka minu mured. Inimesed peaksid üksteisest hoolima. Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Viimasel ajal on Eestis päevakorrale tõusnud küsimus seoses energia hinna tõstmisega. Praegu, kui maailma on tabanud majanduskrahh ja paljud inimesed jäävad tööta ning toimub massiline koondamine. Väikeettevõtted kaovad ja pankadel pole raha. Kõik hinnad langevad, aga energia hinda tahetakse tõsta. Kellegil pole enam raha, et elektritarbimise eest maksta. Sellele ei mõelnud aga keegi, et põlevkivi saab ükskord otsa ja uusi kohti, kust põlevkivimaaki leida enam pole. Mik
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`s
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasu
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
annaabi.ee 
