Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus "Kuidas muudab sõda inimest?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõdur, bäumer, minnes, armastas, mõistis, tavalises, lootuse, käsk, sisimas, tahe, julmad, sõbranna, lugedes, vestlus, minult, uhked, ilmega, loominguline, nendest, rahaga, luges, rõõmus, osanud, endist, hingan, valdab, ripub, klaver, jäägitult, loor, alaline, prantslased, taluda, minule, sureb, seljas, rahulikud, kogud, istusid, ülimErich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes
räägivad kangelastegudest ja vastastele ärategemisest, teadmata tegelikult, mida tähendab reaalne sõda. Ta ei suutnud enam leida midagi rõõmustavat, hing oleks nagu tühjaks saanud. Kõik tundus võõrastav, kõik oli möödas. Ema haigus (vähk). Pärast puhkust on Paulil veelgi raskem rindele naasta. (,,Ma poleks iial tohtinud siia tulla. Seal, väljas, olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu nüüd ei saa ma enam ealeski nii olla. Ma olin sõdur, ja nüüd pole ma enam midagi muud kui valu enda pärast, oma ema ja kõikide pärast, ja see on nii lohutamatu ja lõputu. Ma poleks iial tohtinud puhkusele sõita" Lk 114-115) 2 5. Taas õppekursused Heidelageris. Maakaitseväkke on saadetud ka Pauli õpetaja Kantorek. Samas asub ka venelaste vangilaager (,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta
,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, s
Ta eksib ära ja peab varjuma, kuna pommitatakse. Tema peale lendab keegi ja enne kui ta arugi saab, pussitab ta prantsuse sõdurit. Ta ei suuda teda tappa, lihtsalt vigastas päris kõvasti, ja nüüd hoopiski üritab tal olemist mugavamaks teha, seob ta haavu. Mõne tunni pärast see mees sureb. Pal on ikka augus kinni, ta suleb ta silmad ja mõtleb ta naisele ning üritab mehele seletada, miks ta ta tappis. See oli Gerald Duval, tüpograaf. Paul mõistis, et ta oli inimene, nagu temagi, kellel on naine, laps, vanemad....Ta palus talt, kamraadilt, andeks. Ta kirjutab mehe nime ja aadressi üles, et lähedastele kas kiri või raha vms saata..Ent varsti see surnu ei häirigi teda enam niiväga. Ta rahuneb, on kurnatud ja näljane. Ta leiab Kati ja Alberti, kes teda otsivad. .. Alles hommikul räägib ta neile selles mõrvast, nad lohutavad teda ja ta isegi hakkab end paremini tundma, öeldes "sõda on sõda". 10.ptk
Marili Maar MT-12 Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque 1. a) ,,See oleks teile mokkamõõda" lk 7- Mingi asi on kellelegi meelepärane. b) ,,Käimla on sõdurile selleks paigaks, kus ta keelt pruugib ja peksab, aseaineks kodukoha kõrtsile" lk 10- Sõdur käitub sõjaajal käimlas olles samamoodi nagu kodukoha kõrtsis. c) ,,Käsk on käsk ja seda tuleb täita" lk 20- Kui mingi ülessanne on käsuga antud, tuleb seda ka täita. d) ,,Kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses"lk 30- Inimesele võib kõikke õpetada, aga kui avaneb võimalus, käitub ta ikka nii nagu tema loomuses.
Raamatu moto ütleb järgmist: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on. Sõdurid, kes sellest sõjast eluga pääsesid, võisid küll füüsiliselt terveks saada, kuid nende mällu jäävad tõenäoliselt alatiseks armid sellest, kuidas nad tundsid hirmu, nägid surma igal pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta päevast päeva nägi, oli surm. Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt.
ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb indelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. Viimaks langeb sõjategevusest ka Paul Bäumer. 5.Peategelane: Paul Bäume- ta oli traumeeritud ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased ja on ühest ja samast klassist sõtta läinud.
ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller.Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud.Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Peategelane: Paul Bäumer ta oli traumeeritude ega suutnud enam elust rõõmu tunda, kogenud sõjamees Kõrvaltegelased: Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini töötas. Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastasedja on ühest ja samast klassist sõtta läinud.
mahub, ja joome ning suitsetame, selleks et üksluiseid tunde peletada. Elu on üürike."(lk.105) ,,Rinde jubedus kaob, kui me talle selja pöörame ning siivutute ja raevukate naljatustega talle kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei läheks; senikaua kui me kõike selliselt võtame, avaldame vastupanu."(lk. 105) ,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta."(lk. 141) ,,Rinne on nagu puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada."(lk. 77) ,,Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." (lk. 78)
sõjakogemusele ning isiklikele tunnetele, mis puudutavad sõda, elu, suhteid ning inimese muutumist rindel. Teoses saab täheldada mitmeid tasandeid – Paul Bäumeri meenutused kodusest elust enne sõtta tulekut ning väärtushinnangud rindel olles ning väärtushinnangute muutumine koju puhkusele naastes. Paul Bäumeri tegelaskuju võib vaadelda kui Remarque’i ennast. Ka Bäumer armastas muusikat, raamatuid ning oli üldiselt õrna loomuga. Teoses leidub ka palju kriitikat valitseva olukorra kohta ning realistlikke olukorrakirjeldusi sõjas toimuvast. Bäumeril oli ka mitmeid rindekaaslasi: kogenud sõjamehed Katczinsky ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstof, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek.
[---] Kui sinu isa tuleks nendega seal, sa ei kõhkleks talle käsigranaati rindu viskamast!" (Remarque 1983: 71) Viisakatest ülikonnas koolipoistest, kes vabal ajal linnas jalutasid ja välikohvikus istusid, oli nüüd saanud väljapääsmatus olukorras vaevlevate noormeeste kamp. Sellesse keerisesse sattununa polnud kellelgi lihtsat väljapääsu. Nad olid kurnatud ja tülpinud ning ainus, mis neid tegutsemas hoidis, oli tahe elada. Nad teadsid, et nende võiduvõimalused on kehvad, sest vastaste varustus ja tehnika olid ilmselgelt on paremad. Ülekoormatud suurtükitorud tulistasid nii suure hajuvusega, et sageli sadas mürske oma kaevikutessegi (Remarque 1983: 63). Siiski ei karda keegi ka surma, sest surm valitseb rindel igal pool ja sellega oldi juba harjunud, kuid vaatamata sellele vajutas järjekordse langenud kamraadi surm südamele pitseri, mis jäi sinna alatiseks
Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Tuhanded sõdurid hukkuvad mõttetutes võitlustes. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid ja ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Juhused on ainsad, mida sõduripoisid suudavad usaldada ja uskuda. Nad on üksteise vastu tunded kaotanud, suudavad mingi ime jõul veel joosta ja tappa- see on rutiin. Sõjas osalevad mehed harjuvad kõigega, ka kaitsekraaviga. Teose tegelane Albert ütles: ,, Sõda on kõige jaoks meid ära rikkunud." Nende ainukene viis, kuidas sõda mõtetest eemale tõrjuda oli kaarte mängida, ka vaenlase tule all olles. Rindel olles
Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." Raamatus tuleb välja, et ainuke elu mida need noored poisid teavad ongi sõjarindel. Nad viskavad nalja oma kaaslastega, otsivad toitu, käivad prantsuse naistel külas, kuid koju naastes ei oska nad kuidagi edasi elada. Nad pole näinud elu väljaspool kooli ja sõda, nad pole teinud karjääri ega võtnud endale naist. Sõdurid on alles poisikesed, kelle elu peaks alles algama, kuid minnes sõtta, puruneb nende julgus edaspidiseks eluks. Saades sõjas emotsionaalselt kahjustada, ei suuda nad enam suhelda inimestega väljaspool lahinguvälja. Kui Paul Bäumer saab puhkust põlastab ning samas ka kadestab ta inimesi, kes pole sõda näinud. Neil on normaalne elu, mida sõdurid enam kunagi tagasi ei saaks. Tavaelus sõdurid ei funktsioneeri enam õigesti, sõda hävitas nad. Sellele viitab ka ,,Läänerindel muutuseta" eelsõna: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus
Miljonid inimesed nende kõrvalt langenud, tühjad ühiskonnad ootasid pärast sõda ees. Terved noored mehed saadeti võidukasse sõtta ning tulemus raputas inimkonna mõistuse alustalasid. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid kõik tema klassivendadest vabatahtlikud ning tuttavad. Viimse kui üheni. Masendavalt ükskõikse ning väärtusetuna tundus tema maailmapilt järsku olevat. Ta mõistis, et sõda võtabki inimeselt selle, mis teeb temast üleüldse elava olendi, kes suudaks hoolida. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Samas toonis on ka järgnev tsitaat: ,,Me istume justkui omaenda hauas ja ootame, et meile mulda peale visataks." Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, mis ei vii kumbagi poolt võidule lähemale,
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Aastal 1916 asus ta sõdurina rindele, kus ta mitmeid kordi haavata sai. Oma teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab ta enda sündmusi ja kogemusi Esimeses maailmasõjas. Lisaks toob ta esile ka sõja koledused ning üksikud rõõmuhetked. Selle teosega sai Remarque kuulsaks üleöö ning juba järgmisel aastal, peale raamatu ilmumist, tõlgiti romaan umbes viiekümnesse keelde. Raamat algab ja lõpeb üsna rahulikult. 19-aastane Paul satub oma seitsme sõbraga sõtta. Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta. Kõik mida nad teavad on koolis õpitud või küla peal kuuldud. Teose algus nõuab juba ühe sõbra elu, kelleks oli Kemmerich. Tema näos peegeldus vaprus ning julgus. Sõjas on ikka langenuid, kuid kes oleks arvanud, et see algab sõb
klassikaaslane Kemmerich on raskelt viga saanud. Ta küll proovib sõpra lohutada, et ta pääseb veel koju ja kõik saab korda, kuigi ta teab, et nii see ei ole. Palatisse tuleb ka Müller, teine klassikaaslane. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Bäumer lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi rohkem süüa saada. Järsku kuuleb Paul koera haukumist. Ta teab, et peab ruttu minema saama, kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid poiss leiab taskust õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Bäumer viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katiga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Terve salk koos Katiga saadeti rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja mõtetu tapmine.
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv
Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks. Väljaõppelaagris õpetati, et sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta ning õpiti sõjatehnikat kasutama. Eesmärgiks oli ellu jääda rindel ja tappa võimalikult palju vaenlasi. Poisid läksid koolipingist sõtta teadmata, mis neid seal ees ootab. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega ja seda õpetaja hoogsal õhutusel
kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja. Ta austas sõda ja mehi, kes oma kodumaa eest olid valmis seisma. Koos eelpool nimetatud 9 mehega oli rindele saadetud 150 meest, kuid pärast esimest tulevahetust olid nad kandnud suuri kaotusi. Tagasi tuli 150-est mehest 80.
mürsulehtrisse, koos ühe mehega vaenlaste leeriest. Surmahirmus pussitab ta vaenlase surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. Oma leeri juurde tagasi jõudes jääb see aga ainult kaugeks mälestuseks. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elle jäänud on ja ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes ühes lahingus saab säärde mürsukilluga. Paul hakkab teda seljas ära kandma. Suure pingutusega jõuab Paul Bäumer lõpuks sidumispunkti, kus ta aga kahjuks avastab, et Kat on surnud transportimisel on ta granaadikillu pähe saanud. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega - läänerindel muutuseta. Sõjast neile, kes sõdima peavad, ei ole mingit kasu. Kogu jubedus ja tapatalgu toimub käputäie poliitikute käsu tõttu, kellede jaoks ei ole ühel, kümnel ning veel ka sajal elul tähtsust.
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur a
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur arv. Inimelu muutub sõjas väärtusetuks, üksainus surm justkui ei tähendakski midagi. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolit
Huvitavaid mõtteid Erich Maria Remarque romaanist ,,Läänerindel muutuseta" Peategelane Paul Bäumer: · Me muutusime karmiks, umbusklikuks, halastamatuks, kättemaksuhimuliseks, jõhkraks ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka. · Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud seltsimehelikkuse! · (A
Läänerindel muutuseta Piia Uutma KK12-PE1 Üldinfo 1930 Erich Maria Remarque novelli alusel Film kirjeldab saksa sõdurite füüsilist ja vaimset stressi sõja ajal ning sellest kuidas tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel. Kogu Pauli klass registreeris õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud.
Esiliini mehed vahetati välja ja nad said süüa. Oli palju surnuid ja sellepärast oli palju toitu üle jäänud ning mehed nõudsid omale lisaportsjoneid. Punase tomatipeaga katlajumal polnud nõus neile seda andma. Mehed läksid juba äärepealt kaklema, kuid siis tuli leitnant ja käskis meestele lisaportsjonid anda. Söögiks said nad rasva ja lihaga keedetud ube. Jagati veel välja topelt suitsuportsjonid. Igaüks sai kümme sigarit, 20 sigaretti ja kaks tükki närimistubakat. Paul Bäumer oli koos oma klassikaaslastega: väikesekasvuline- Albert Kropp, õpihimuline ja üks targemaid- Müller V, täishabemega ja suure huviga tüdrukute vastu oli Leer. Nende salka kuulusid veel söödikust, peenike lukksepp- Tjaden, vana turbalõikaja Haie Westhus, talupoeg Detering. Kõik poisid olid 19-aastased. Salga peamees oli Stanislaus Katczinsky, kes oli 40-aastane. Katczinsky oli visa, kaval, velbas, mullakarva näo, siniste silmadega ja längus õlgadega. Meestele jõudis sinna ka post
suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad samuti laost muretsema. Nii möödub neil kaks nädalat söömise, joomise ja laisklemisega. Sõdurite jaoks oli see paradiis. Kui neile antakse käsk tagasi pöörduda, saadetakse nad evakueerima üht asulat. Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära. Alberti palaviku tõttu tõstetakse nad maha katoliiklikus hospidalis. Peale tervenemist saab Paul kosumispuhkust ning sõidab tagasi rügementi. Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda
suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad samuti laost muretsema. Nii möödub neil kaks nädalat söömise, joomise ja laisklemisega. Sõdurite jaoks oli see paradiis. Kui neile antakse käsk tagasi pöörduda, saadetakse nad evakueerima üht asulat. Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära. Alberti palaviku tõttu tõstetakse nad maha katoliiklikus hospidalis. Peale tervenemist saab Paul kosumispuhkust ning sõidab tagasi rügementi. Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda
Noortel kogenematutel meestel on hirm nahas, aga Paulil ja tema seltskonnal, ei ole häda midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. III. Taas eesliinil, kardetavad elajad. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile. Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks
1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks" Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles
,,Läänerindel muutusteta" ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud." Nii ütleb Albert välja selle tõdemuse, mis sõjaga, eriti sellest läbi käinutega paratamatult juhtub. Sõda muudab inimesi ja vaid vähesed, väga vähesed, kui üldse keegi, suudavad oma endise elu juurde tagasi pöörduda. Kui Paul rindelt natukeseks ajaks puhkusele saadetakse, avastab ta, et tema jaoks on päriselt koju tagasi pöördumine ja seal elamine võimatu. Ta näeb oma haiget, peagi surevat ema, oma viksi õde ja ta peab ka ühele teiselt emale surmasõnumi tema poja kohta viima. Kõik see paneb ta aru saama, et ainukesed sõbrad ja kaaslased ootavad teda rindel ja kodus pole tal enam midagi teha. Ja ta tõdeb: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi komberdada, näeb ta paljusid
Väärtused remarki loomingus Erich Maria Remarque loomingus on läbivaks teemaks elu ja surm. Tavaliselt jõuavad Remarki teose tegelased sellisele arusaamale lähedaste inimeste kaotuse puhul. Surma põhjused võivad olla erinevad, kuid kõik need viivad ühele ja samale järeldusele, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Teose aeg, mida mina lugesin oli selline kus väärtushinnangud võivad väga kiiresti muutuda Lugesin raamatut "Läänerindel muutuseta" See raamat räägib sõjast ja ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas. See on sõda, mitte kahe vaenutseva poole, vaid sõda elu ja surma vahel. Peategelane Paul läks koos oma klassikaaslastega vabatahtlikult otse koolipingist sõtta. Tegelased, kistud sõjakeerisesse, kus tuleb unustada igapäevaelu tavad, kus koolitarkus ei aita, kus iga mees on enda eest väljas, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Surma nägemine on muutnud nad külmaverelisteks. Kas
''Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque TEGELASED · Paul oli noor kooli lõpetanud noor, kes sõdis Esimeses maailmasõjas Saksamaa eest. Tema oli peategelane ning kõik teoses kirjutatu oli ümberjutustus läbi tema silmade. Ta kohusetundlik, heasüdamlik ning hooliv. Talle ei meeldinud sõdida, kuid ta armastas oma isamaad ning oli võitlema selle eest. Ta hoolis väga oma klassivendadest, kes olid koos temaga rindel ning oma emast, isast ja vanemast õest. · Stanislaus Katczinsky hüüdnimega Kat oli maakaitseväelane, kes astus sõjaväkke aasta varem, kui Paul. Kat oli kogenud mees, kel oli palju kogemusi, teadmisi ning oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad.
annaabi.ee 
