Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega .ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist.. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles
1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi
tähendab see seda, et vaskhüdroksiidi saamiseks võib võtta suvalise vees lahustuva vasesoola ja suvalise leelise Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 ( Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0 Happed, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid H2SO4 = H+ + HSO4- = 2H+ + SO4- Hapete üldised keemilised omadused, aga ka näiteks hapu maitse, on seotud vesinikiooniga Reageerimine metallidega Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Tsink oksüdeerub ( on redutseerija) Zn 0 - 2e = Zn2+ Vesinikioon redutseerub ( on oksüdeerija) 2H + + 2e = H2 Reageerimine aluste ja aluseliste oksiididega NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon
millised on tõstetud teatud astmetesse. II. Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2) · Kolmandat järku reaktsioon (n=3) III. Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia. Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: , kus A on konstant. Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril ning määratakse temperatuuril ). Siis võrrand integreeritud kujul on: IV. Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste Arrheniuse aktivatsiooniteooria kohaselt esineb keemiline vastumõju ainult aktiivsete molekulide vahel.
v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon. Mida kõrgem on reaktsioonikeskkonna temperatuur, seda kiiremini toimub reaktsioon. (Arrheniuse võrrand) Kiiruse konstant (k) on kontsentratsioonist sõltumatu tegur s.t. ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Arrheniuse võrrand: , A = ln k’, ; E Ea
Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust leitud kiiruskonstandiga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Katseandmete töötlemine. Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon,
Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandi- ga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Kui teisel temperatuuril ei ole kiiruskonstanti määratud, esitatakse ainult aktiveerimisenergia ja eksponendieelse teguri arvutusvalemid. Katse 1. Kõigepealt soojendasin 100ml kolvis olevas destilleeritud vee 30 kraadini, seejärel pipeteerisin 6ml etaanhappe anhüdriidi 50ml-sesse kolbi ja täitsin kriipsuni 30 kraadise destveega. c0=0,188 V T= 30oC Lahustumise lõpp=60s Reaktsiooni algus=30s Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel : 3,208 min
Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln ( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandi- ga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Kui teisel temperatuuril ei ole kiiruskonstanti määratud, esitatakse ainult aktiveerimisenergia ja eksponendieelse teguri arvutusvalemid. Katse 1. Kõigepealt soojendasin 100ml kolvis olevas destilleeritud vee 25 kraadini, seejärel pipeteerisin 6ml etaanhappe anhüdriidi 50ml-sesse kolbi ja täitsin kriipsuni 25 kraadise destveega. c0=0,188 V T= 25oC Lahustumise lõpp=120s Reaktsiooni algus=60s
· Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks. VÄÄVELHAPPE 3 Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik
punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandiga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. KATSE 1 Katse temperatuur: 30°C Lahustumise lõpp 122 s = 2,03 min, reaktsiooni algus 1, 02 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 4, 73 min. Aeg katse algusest = stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel reaktsiooni algus + arvuti aeg (aeg juhtivuse mõõtmise algusest) stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel reaktsiooni algus= 4,73 1,02= 3,71 min Aeg katse algusest= 3,71 min + aeg juhtivuse mõõtmise alguses
puitalusele? mõnel puitpaneelid eraldavad pindaktiivseid aineid, mis põhjustavad põrandakattematerjali värvimuutusi, eriti paanide või plaatide ühenduskohtades. 18. Miks materjalide vananemist ei uurita reaalajas? Materjalide vananemist keskkonnas ei ole praktiline uurida reaalajas – võtab liiga palju aega. 19. Missugune matemaatiline mudel on aluseks materjali kunstlikule vanandamisele? Arrheniuse võrrandiga 20. Milline eripära on tinal külmumistsüklite läbimisel? Plastiline valge tina (β) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest ) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest madalamatel temperatuuridel moodustub rabe hall tina 21. Missugustes keskkondades ei pea Pb vastu? – leelised, eelkõige lubimört 22. Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas? Alused, vääveelhape 23
· Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks moll-1s-1 esimest järku reaktsiooni korral on k ühik s-1 T mõju reaktsiooni kiirusele · Pea kõik reaktsioonid kulgevad kiiremini kõrgemal temperatuuril temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda · Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand d ln K E = dt RT 2 kus E tähistab akriveerimisenergiat. Et Arrheniuse võrrand on üldiselt kehtiv, siis võib teda kasutada nii pärisuunalise kui ka vastassuunalise protsessi korral, mille akriveerimisenergiad on vastavalt E1 ja E2. d ln k1 E d ln k 2 E
Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond
See on sarnane ideaalse gaasi olekuvõrrandiga . Selle abil väitis ta, et osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt enda alla võetud ruumala (van’t Hoffi seadus). Tegelikult on analoogia ainult väline.Nüüdisajal kasutatakse osmootset rõhku kõrgmolekulaarsete ühendite molekulmassi määramisel. Kineetika 11. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van`t Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra, suureneb keemilise reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda. Arrheniuse empiiriline võrrand: k = Ae-E/RT (kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R – gaasi universaalkonstant.) 12. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid . Homogeenne katalüüs 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2= 2NO2
kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (millede puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reakstioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond.[1] Homogeensed ja heterogeensed reaktsioonid. Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal. Reaktsioonid gaasi ja vedeliku, gaasi ja tahke aine ning vedeliku ja tahke aine vahel on heterogeensed
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1
a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O · Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 · Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2 Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid) Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad
millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: dlnk/dT= E/RT2 , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: lnk= - E/RT +A, kus A on konstant.Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril T1 ning k1 määratakse temperatuuril T2). Siis võrrand integreeritud kujul on k2/k1= E/R( 1/T1 1/T2) Lahustuvsukorrutis: MA tahkeMalahusesM + A K= aM+ aA-/aMA, siit + -
1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 0,250808 keskmine: 0,243327 min-1 0 =2310,363S Siin tabelis on näha, et elektrijuhtivuse mõõtmise algul on ln(k - kt) 7,7726, ning tõus on 0,2396 Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant, T absoluutne temperatuur, E reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, E aktiveerimisenergia, R universaalne gaasikonstant. Järeldus
Leian tõusude keskmise liites kõik tõusud kokku ja jagades nende arvuga: kkesk=0,3875 min-1. Sirge võrrand on: y=-0,469x-1,5219 Sellest selgub, et tegelikult on ajahetkel t=0, ln( - t) väärtus -1,5219 ning sellest johtuvalt sirge tõus graafikult k=-0,469 min-1. Kiiruskonstant graafikult 0,469 min-1. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmine: Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant, T absoluutne temperatuur, E reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, E aktiveerimisenergia, R universaalne gaasikonstant. Järeldus
n=x+ya+b (üldjuhul, kuid lihtreaktsioonides n=x+y=a+b) Reaktsioonide kineetilised tüübid: nulljärk (n=0), esimene järk (n=1), teine järk (n=2), kolmas järk (n=3). n Dif võrrand Kiiruskonstandi võrrand Poolestusaja avaldis 0 1 2 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus: Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste: Energia, mis on vajalik reaktsiooni toimumiseks (aktiveeritud kompleksi tekkeks) (EA, J/mol). Pöörduvad reaktsioonid: Toimub esimest järku reaktsioon , kus k+ on kiiruskonstant pärisuunas ja k. vastassuunas. Selle reaktsiooni kiirus kus c1 ja c2 on reagentide kontsentratsioonid ajahetkel t. Tähistades A ärareageerinud ja B juurdetekkinud osa x-
Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust leitud kiiruskonstandiga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12 Lahustumise lõpp 95 s = 1 min 35 sek, reaktsiooni algus 95/2 = 47 s / 60 = 0,78 min. Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on (4min-0,78min) = 3,22 min Arvutused 1) Aja katse algusest leian t= aeg juhtivuse mõõtmise algusest/60 + 3,22 2) Joonestasin graafiku, kus on sõltuvus ln(Xkapa - Xt ) ajast, kuna esimest järku reaktsiooni
van't Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2...4 korda, T2 - T1 v T2 = v T1 10 , temperatuuritegur. Ea - Ea Arrheniuse võrrand: ln k = A - RT , A = ln k', k = k ' e RT ; Ea aktiveerimisenergia; k' kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; Ea - e RT tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea).
reageerimisel, vee elektrolüüsil. Kasutusalad: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeneenimisel tahketeks. 19. Üldmõisted kütuse põlemisest. Homogeene ja heterogeenne põlemine. Kineetiline ja difusioone põlemine. Massitoime ja Arrheniuse seadus. · Kütuse põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, mille käigus kütus viiakse kontakti hapendajaga ehk õhuhapnikuga. Kütuse põlevaine ja hapendaja ühinevad keemiliselt ning eraldub põlemissoojus. Põlemist, kus kütus on gaasilises faasis nagu hapendajagi nim. homogeenseks põlemiseks. Heterogeenseks nim. aga sellist põlemist, kus kütus on kas vedelas või tahkes olekus.
van’t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2…4 korda, T2 − T1 v T2 = v T1 ⋅ γ 10 , γ – temperatuuritegur. Ea − Ea Arrheniuse võrrand: ln k = A − RT , A = ln k’, k = k '⋅ e RT ; Ea – aktiveerimisenergia; k’ – kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; Ea − e RT – tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea).
Mittehargnevad e. lineaarsed. 2) Hargnevad (U235 reakts.). N(1): Cl2 + H2 2HCl = a) Cl2 + h Cl + Cl b) H2 + Cl HCl + H c) Cl2 + H HCl + Cl (kaks viimast korduvad) IV Temperatuuri môju reaktsiooni kiirusele. (eksponentsaalselt suureneb). van't Hoff'i reegel T tôstmisel 10o kasvab kiirus 2-4 korda. Valem: [vT2 = vT1 (T2-T1)/10]; = 3 *Et toimuks reaktsioon, peak kokkupôrke energia olema piisav sidemete nôrgendamiseks vôi purustamiseks. Arrheniuse vôrrand: [lnk=A-(Ea/RT)] Maxwell-Boltzmanni jaotusseadus: [N* = Ne-(Ea/RT)]; [lnN* = lnN-(Ea/RT)]; N üldarv; N* - aktiivsed osakesed. N* ~ k. [k = Be-(Ea/RT)] Reaktsioonienergiaskeem x-teljel reaktsiooni tee, y-teljel energia, tee keskel aktiivnevahekompleks (Ea, H, Ea'). Aktiivne vahekompleks ebapüsiv vaheolek, mille osakesed peavad läbima, et reaktsioon toimuks. V Katalüüs. (- reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori toimel).
väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2) aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol). Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega. Reaktsiooni mehhanism selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning tekkivaid vaheühendeid
aktiviseerimisenergia) van’t Hoffi reegel – temperatuuri tõstmisel 10◦C võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2 – 4 korda. T2 T1 vT2 vT1 10 -- temperatuuritegur T2 ja T1 -- temperatuurid vT2 ja vT1 -- reaktsioonikiirused kõrgemal ja madalamal temperatuuril Arrheniuse võrrand Ea ln k A Ea RT k k 'e RT ( A = ln k’ ; ) Ea – aktiveerimisenergia;
1. mida kõrgem temperatuur, seda suurem on dissotsatsioon (tegemist on endotermilise protsessiga) 2. mida lahjem lahus, seda suurem on dissotsatsioon (Ostwaldi lahjendusseadus – kontsentratsiooni vähenemisel dissotsatsioon kasvab, lõpmatul lahjendamisel saab α võrdseks ühega) 3. mida rohkem elektrolüüdi molekule, seda nõrgem dissotsatsioon (vastavalt Le Chatelier’i printsiibile) ALUSED HAPPED Arrheniuse teooria hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks alus – aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Brostedi-Lowry / protolüütiline teooria hape – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+) – PROOTONI DOONOR nt: H3O+; NH4^+; H2S; HNO2; CH3COOH alus – aine, mille osakesed seovad prootoneid (H+) – PROOTONI AKTSEPTOR
positiivne · Aktivatsioonienergiat omavate molekulide kontsentratsioon sõltub Gº väärtusest [A] = [A]0 e-Gº/RT Mida kõrgem aktivatsioonienergia seda väiksem kiiruskonstant Kiiruskonstant on aktivatsioonienergiaga seotud k = Q e-Gº/RT k = Q eSº/R e-Hº/RT = Q`e-Hº/RT Q - konstant (s-1) Aktivatsioonientalpia (Hº) Aktivatsioonientroopia (Sº) Aktivatsioonienergiat on võimalik määrata kiiruskonstandi temperatuurisõltuvusest ln k = ln Q` - Hº/RT Arrheniuse teljestik ln k versus 1/T Joonisel on andmed fumaraadi hüdrataasi katalüüsitava reaktsiooni kohta Malaat Fumaraat + H2O Mida teeb katalüsaator? Katalüsaator alandab reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri alandab aktivatsioonienergiat Kuidas? · üleminekuoleku stabiliseerimine · erinev reaktsiooni tee vaheühend lokaalses energia miinimumis Tulemus kiiruskonstant kasvab
0,05 χ0 2.) Temperatuuril 35°C leian : χ ∞ =4315 ln ( χ ∞ − χ 0 ) =ln ( 4315− χ 0 ) =7,5352 χ 0= χ ∞−e7,8381 =4315−e 7,8381=2442 µS χ0 3.) Temperatuuril 45°C leian : χ ∞ =5060 ln ( χ ∞ − χ 0 ) =ln ( 5060− χ 0 )=8.0088 χ 0= χ ∞−e8.0088 =5060−e8, 0088=2052 µS 4.) Aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelse kordaja arvutamine −E k =A e RT , kus R – universaalne gaasikonstant T – absoluutne temperatuur k – reaktsiooni kiiruskonstant A – eksponendieelne tegur E – aktivatsioonienergia Reaktsiooni aktivatsioonienergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest: k 1 −E 1 1 ln = ( − ) k 2 R T 1 T 2 , kus
Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Massitoimeseaduse kohaselt on reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. 49. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 50. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. k=Ae^-(E/RT) 51. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid . Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) 2SO2 + O2 + (NOx ) 2SO3 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO
temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 37. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 38. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. 39. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis.
+¿¿ H ioonide kontsentratsioon taastub, puhvri pH ei muutu oluliselt. Brønstedi happed ja alused Arrheniuse teooria happed on ained, mis annavad +¿¿ vesilahusesse H -ioone; alused on ained, mis -¿ annavad vesilahusesse O H¿ -ioone.
muutudes. Osadel ainetel laheb vaiksemaks, teistel suuremaks. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb. Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/l·s. 43. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni jark on suurus, mis arvuliselt vordub kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kiiruse vorrandis. 44. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri toustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tostmisel 10 kraadi vorra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel valjendab Arrheniuse vorrand. k=Ae^-(E/RT) 45. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne kataluus 2SO2 + O2 + (NOx ) 2SO3 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2 = 2NO2 Heterogeenne kataluus C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 46
Nõrk elektrolüüt – pole lahuses täielikult ioniseerunud nt CH3COOH (äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal
- reaktsioonikiirus kasvab, tavaliselt -väljendatakse T maksimiseerimiseks tuleb vaadel--da järgmisi Biokeemilisi reaktsioone katalüüsivad -ensüümid. PR reaktori puhul saab vajaliku reaktsiooniaja mõju reaktsiooni kiiruskonstan--dile Arrheniuse võimalusi:-I1>I2 s.o. soovitud reaktsiooni järk on Van't Hoffi võrrandist saame Ensüümid (E) on elusrakkude -poolt sünteesitud -graafiliseks määramiseks seda Levenspieli -graafikul -E -kõrgem kõrvalreaktsiooni järgust
puhul) 65. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 66. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. 67. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis.
t2−t1 10 v t 2=v t 1∗γ vt1- reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2-reaktsioonikiirus temperatuuril t2 y-reaktsiooni temperatuuritegur (y=2…4) Seega pole kiiruse sõltuvus temperatuurist lineaarne, vaid sellist temperatuursõltuvust kirjeldab astmefunktsiooni graafik. Van't Hof reegel kehtib siiski vaid toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel ning täpsemate sõltuvuste saamiseks tuleb kasutada Arrheniuse võrrandit. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates
0 100 200 300 400 50 t, s Chart Title f(x) = - 0.0081940819x + 8.5506594996 R² = 0.9835747933 200 300 400 500 600 700 800 900 t, s Arvutus. Reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand: �=� ∙�^((−�)/( ��)) , kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, A- eksponendieelne tegur, E- aktivatsioonienergia R- universaalne gaasikonstant T- absoluutne temperatuur Reaktsiooni aktivatsioonienergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskon kasutatakse järgmist võrrandit: �1/�2 = -(�/(� )∙(1/�1 ) - (1/�2 ) ning avaldades E, saame:
- temperatuurist - katalüsaatoritest - rõhust (gaaside puhul) Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. 42. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. – Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Arrheniuse võrrand 44. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) 2SO2 + O2 + (NOx ) -> 2SO3 Heterogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal)
struktuuriga -ja madala entroopia nivooga 3. elutugevuse jääkproduktid viiakse organismist lihtsalt välja- ning entroopia väheneb ! ! ! ! ! ! III variant 1. Arrhenius, aktivatsiooni ja potentsiaalne energia elementaaraktil, kiiruse sõltuvus temperatuurist. ! Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele on seotud peamiselt kiiruskonstandi olenevusega temperatuurist. Laias temperatuuri intervallis väljendab seda olenevust S. Arrheniuse võrrand: Arrheniuse aktiivsete põrgete teooria järgi reageerivad üksteisega põrkudes vaid aktiivsed molekulid, millede põrkumisel toimub elementaarakt. Aktiivsed molekulid - molekulid, mille kineetiline energia on aktivatsioonienergiast suurem. Aktivatsioonienergia on potentsiaalne energia, mis on arvuliselt võrdne selle minimaalse kineetilise energiaga, mida molekulid peavad omama, et toimuks elementaarakt.
Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes Van’t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda Arrheniuse võrrand väljendab kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse vahel. 44. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid.
saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus. Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Massitoimeseadus: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 29. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid? Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia.
katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 43. Reaktsiooni järk. Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 44. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van’t Hoffi reegel Arrheniuse võrrand Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon Väljendab kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni 2 kuni 4 korda. (kehtib kuni 100 °C) kiiruse (konstandi) vahel vt2 ja vt1 on reaktsiooni kiirused temperatuuril t2 ja t1, -
aktiivsus on proportsionaalne tema osarõhuga. Tasakaal. Keemiline kineetika tegeleb keemiliste reaktsioonide kiirustega, samas kui termodünaamika määrab ära reaktsiooni toimumise ulatuse. Pöörduva reaktsiooni korral püstitub keemiline tasakaal hetkel, kui päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks ning reagentide ja produktide kontsentratsioonid enam ei muutu. 4. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Pea kõik reaktsioonid kulgevad kiiremini kõrgemal temperatuuril. Arrheniuse võrrand Ea lnk=lnA− RT Van’t Hoffi seadus ütleb, et mitteelektrolüüdi lahjendatud lahustes on osmootne rõhk võrdeline lahustnud aine molaarse kontsentratsiooniga ja temperatuuriga. , 5. Katalüsaatori mõju. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid.
118. Võrrelge esimest ja teist järku reaktsioone. 119. Tehke eksperimentaalsete andmete põhjal kindlaks reaktsiooni järk, kiiruse võrrand ja kiiruskonstant. 120. Arvutage kontsentratsioon, aeg või kiiruskonstant, kasutades kiiruse avaldist. 121. Leidke poolestusaja kaudu esimest järku protsessi jaoks kiiruskonstant, kulunud aeg ja allesjäänud reagentide hulk. 122. Selgitage temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Leidke Arrheniuse võrrandi, kiiruskonstandi ja temperatuuri seose abil aktivatsioonienergia. 123. Leidke aktivatsioonienergia abil kiiruskonstant antud temperatuuril. 127. Mis on ahelreaktsioonid? Tooge näide. 128. Tuletage reaktsioonimehhanismist kiiruskonstandi võrrand. 129. Näidake, kuidas reaktsiooni tasakaalukonstant on seotud päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantidega. 130. Kirjeldage katalüsaatori mõju reaktsioonile, lähtudes reaktsioonikoordinaadist.
Seevastu inimese organismis elutegevuse jääkproduktina pidevalt produtseeritav süsihape kujutab endast nõrka elektrolüüti (α = 0,02%). Põhimõtteliselt on ka vesi ise elektrolüüt, kuigi äärmiselt nõrk. Destilleeritud vees dissotsieerub toatemperatuuril keskmiselt 1 molekul 556-st miljonist. Vee molekul dissotsieerub vabaks vesinik- ja hüdroksiidiooniks: H2O ↔ H+ + OH- Teatavasti on hapete ja aluste klassikalise käsitluse kohaselt (Rootsi keemiku S. Arrheniuse järgi) happed ühendid, mis lahuses dissotsieeruvad vesinikiooniks ja aniooniks, alused aga ained, mis lahuses annavad hüdroksiidiooni ja katiooni. Seega dissotsieerub vesi ühtaegu happe ja alusena, andes võrdselt H+ ja OH- ioone ning osutudes seetõttu keemiliselt neutraalseks. Mõõtmised ja arvutused on näidanud, et puhtas vees on H+ ioonide kontsentratsioon 10-7 mooli liitri kohta ning see on ühtlasi võrdne (nagu vee dissotsiatsiooni kirjeldavast võrrandist ka otseselt tuleneb) OH-
v t 2 v t1 10 , (5) kus v t1 ja v t 2 on reaktsiooni kiirused temperatuuridel t1 ja t2; reaktsiooni temperatuuritegur, mis näitab, mitu korda kasvab reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10 o võrra. Täpsemalt kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: E lnk = A - , (6) RT milles A on temperatuurist sõltumatu konstant ja E reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kiirusele võib avaldada olulist mõju katalüsaatori juuresolek. Katalüsaatori
või kahe lähteaine konts korrutisega. Esimest järku reaktsioon on kandilisem ja kulgeb rohkem ääri mööda. 35. Reaktsiooni kiirus sõltuvalt temp Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temp tõustes. Van Hoffi reegel: temp tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2-4 korda. −E Kvantitatiivset seost väljendab Arrheniuse võrrand. k =Ae RT k on kiiruskontsant. 36. Katalüsaatori mõju Kiirendab reaktsiooni, ise ära kulumata. Katalüsaator toimib reeglina reaktsioonimehhanismi muutmise kaudu – Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis), kiirus on võrdeline katalüsaatori konts – Heterogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piipinnal), kiirus on
annaabi.ee 
