Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine 2.2 Jutu püramiid 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus 2.4 Analoogia graafiline kujutamine 3. Hinnang teosele 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas 3.2 Kelle võtaksid sõbraks ja miks? 3.3 Kokkupuuted tänapäevaga 3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Lugesin just selle raamatu läbi, kuna olin kuulnud, et on hea raamat.
Sündis Ungaris Saksa keelt kõnelevas piirkonnas, Ei õppinud korralikult ungari keel ära. Isa oli harrastusmuusik. Pionisti võimed avaldusid väga varakult 9aastaselt esines publiku ees. Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikakeskuseks
. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tuttav/sõber uues koolis ning Tehvani töökaaslane(õpetaja), kellega Tehvan suhtles kõige rohkem. 6. Valve Tehvani esimene tuttav/sõber uues koolis ning Tehvani töökaaslane(õpetaja). 7. Virginia Saring Psühholoog. Esko Topper viidi tema juurde ravile. Tal oli Tehvaniga armusuhe. 8. Esko Topper Õpilane Tehvani koolis(uues). Tegi pättusi. Käis psühholoogi juures. 9. Viki Saarmas Õppis Kaagvere eriinternaatkoolis. Tal oli kahe aastane laps, kes kukkus tema hooletuse pärast aknast alla. Ta oli ka Tehvani kunagine õpilane. 10. ja 11. Annika Linamäe ja Aivar Normak Õpilased Tehvani koolist, kes osalesid pornofilmis/orgias. Aivar oli vahepeal Birgiti kavaler. Aivar jättis Birgiti maha.
armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajast. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult
New Yorki. • Peale seda sia ta endale juba rolli mitmes filmis • Edasi sai ta filmidesse, mis olid väga edukad • Ta võitis kuldgloobuse Tuntumad filmid • Some Like It Hot/Džässis ainult tüdrukud • How To Marry a Millionaire/Kuidas abielluda miljonäriga • Gentlemen Prefer Blondes/Härrasmehed eelistavad blondiine Suhted • Abielu James Doughertyga • abielu pesapallitähe DiMaggioga • Abielu Artur Milleriga • Võimalik armusuhe president Kennedyga • Armukesi oli Marilyn Monroel palju ja ta oli armukeste hulga tõttu kuulus Hilisem elu • Monroe tervis halvenes ning ta hakkas käima psühhiaatri juures • Teda vaevas unetus ning ta käis arstide vahelt • Ta hakkas kasutama narkootikume • Tema alkoholi sõltuvus ja narkootikumide kasutamine mõjus juba väga halvasti Monroe tervisele • Monroe hakkas nägema luupainajaid ning ta viidi
juurde, tülitsesid. Martin kuulis hiljem, et Isabell oli teinud enesetapu · Martin sõitis perele puhkusele järgi. Tahtis kaitsta oma tütart sama saatuse eest, mis oli tabanud Isabelli (ema rikkus tütre tuleviku) Probleemistik · Õpetaja ja õpilase vahelised suhted · Mehe ja naise vahelised suhted · Ema ja tütre vahelised suhted · Martini ja armukese (Isabelli) vahelised suhted Sümbol: Ohvrilaev · "Elu väljaspool elu" · Armusuhe loodi vanale ajaloolisele kombele · Delose saarele ohverdati noori süütuid tüdrukuid Teose märksõnad · Väärtushinnangud · Inimsuhted · Noorte keeruline elu · Peresisene läbisaamine Kirjandis · Inimesed ja inimsuhted täiskasvanutevahelised suhted, lastening täiskasvanute vahelised suhted · Haridus- vanemate mõju, eneseteadvus ning -kindlus Lugemiselamus · Tihe sündmustik, huvitav sisu · Loogiline, mõistetav tekst
ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS Vaatasin filmi ’’Anna Karenina’’, mis on tehtud Lev Tolstoi romaani ainetel. Tegevus toimub 19.sajandi teisel poolel Venemaal. Teose keskmes on Anna Karenina, kes on abielus targa ja eduka Aleksei Alexandrovitš Kareniniga. Tal tekib armusuhe teise mehega ning see keerab ta elu pea peale. Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald, Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne
rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult
nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda. Isabella valetas enda emale et Martin Justus aitab tal klaverit õppida kuigi tegelikult oli see
personifikatsioone, epiteete, metafoore ja hüperboole. Neid kõiki kasutab ta aga mõõdukalt või isegi vähe. Mees paneb lihtsad sõnad riimi ja see on kõik. Lugedes luulekogu „ Tuul kägistab ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla
pronksist posti”. Niisuguse hermi otsas oli tavaliselt habemega Hermese peakuju. Neid herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme ka õnnetoojatena maja ette. Hermese isa oli peajumal Zeus. Hermese ema oli nümf Maia. Maial ja Zeusil oli salajane armusuhe ja sellest sündiski Hermes. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Veel varem, enne kui
Arkadina juurde, kes ta avasüli jälle vastu võtab. Trigorini ja Niina suhe lööb sügava haava Treplevi südamesse. Temast saab küll tuntud kirjanik, aga peale viimast kohtumist Niinaga, mõistes lõplikult, et ta ei suuda Niina armastust võita, otsustab ta endalt elu võtta. Teoses on veel ka neljas põgusamalt esilduv suhteliin, nimelt Sorini mõisavalitseja Samrajevi naise Polina Andrejevna ja kohaliku arsti Dorni vahel. See on aastaid kestnud armusuhe. Polina Andrejevna ei armasta oma meest vaid Dorni ja oleks valmis suhte avalikustama, kuid Dorn pole sellest huvitatud. Niisiis on selle teose puhul tegemist küllaltki õnnetu looga. Tsehhovi ,,Kajakas" kajastab värvikalt segadust meeste ja naiste vahelistes suhetes. Kirjanik on veidi koomilise varjundiga iseloomustanud tegelaste kannatusi ja õnnetut armastust. Teose lõpp on traagiline.
● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil armusuhe, sai jätkata. ○ Näitlemist alustati orjapoistena, kui vedas, saadi varaka pere soosing ● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun). alajaotustega ● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda ● Põhjapoolne stiil hääbus
mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi. Krahv Maxime de Trailles oli Anastasie de Restaud armuke. Nende armusuhe oli kestnud juba aastaid ning Anastasie kolmest lapsest vaid üks kuulus ta seaduslikule mehele. Krahv de Trailles oli tugev hasartmõngusõltlane ning kasutas julgesti ära proua de Restaud armastust. Anastasie andis talle alati raha ning müüs ka armukese heaks oma Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B mehe perekonna juveele. Krahv de Trailles oli tekitanud de Restaude perekonnale suured võlad ning lõpuks sõitis ta minema
VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga.
Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju. Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda kohvikusse, seal kohtus ta tütarlapse
Räägitakse tuttavatega siis kui vajadust on ning üldse see on väga mugav suhtlemismoodus. Positiivse külje pealt on veel see, et saadakse uusi tuttavaid ning võib rääkida tunde ja tunde, vahel kogu öö. See aga tähendab pikki perioode arvuti ees ja sellest tulenevaid terviseprobleeme. Ei osata piiri pidada MSN'is suhtlemisega ja sage on ka selline nähtus, kus tavaelus sama inimesega ei julgeta isegi rääkida. On olnud ka kordi, kus just tänu MSN'ile on saanud alguse mõni armusuhe või sõprus, mis muidu poleks kunagi juhtunud. Kui aga on võimalust saada inimesega kokku ja rääkida temaga otse, siis tuleks eelistada siiski seda varianti, kuna inimese sotsiaalsus on väga tähtis. Varasemalt polnud inimestel võimalusi taoliseks suhtluseks ning kõike tuli teha näost näkku. Saadi kokku, räägiti maast ja ilmast ning mindi laiali. Mulle on räägitud vanemate poolt ja ka üldiselt olen kuulnud, et selline suhtlusviis toimis paremini, kuna
sellest ei tea. Nende vestlus katkeb, kui uksest astub sisse Hilde Wangel. Solness teda algselt ära ei tunne. Hilde tõi külaskäigu ettekäändeks selle, et lubas proua Solnessi juurest läbi astuda, kui sinna kanti satub. Tegelikult olid ta plaanid aga teised. Hilisema vestluse käigus Hilde ja Solnessi vahel selgub, et nad kohtusid täpselt kümme aastat tagasi. Solness oli tol ajal valmis ehitanud uhke kiriku. Hilde oli siis alles noor neiu ja ka nende vahel oli olnud väike armusuhe. Solness oli Hildele lubanud, et kui neiu suureks kasvab, nii umbes 10 aasta pärast, siis ta tuleb trollina ja viib ta ära Hispaaniasse ning ostab seal talle kuningriigi, mille nimeks saab Apelsiinia. Hilde tuligi nüüd oma kuningriigile järele. Ta jäi peatuma Solnesside majja ning ta sai ehitusmeistriga väga lähedaseks. Mehel oli hea meel, et sai endale jutukaaslase, kellega võib vabalt rääkida. Ühel pikemal vestlusel jutustas ta Hildele, kuidas oli põlenud
kandsid meelsasti nii kõrgseltskonna daamid kui ka naised lihtrahva seast. See on tänapäevani jäänud tagasihoidliku elegantsi võrdkujuks. Ka oma isiklikus elus hindas Coco Chanel vabadust ja loomulikkust. Tema eeskujul muutusid populaarseks lühikesed juuksed, sportimine ja päevitamine. Ehki oli tal mitu elukaaslast, ei abiellunud ta kunagi, vaid eelistas pühenduda oma tööle ja karjäärile. Kord, kui Saksamaa ja Prantsusmaa olid sõjajalal, tekkis tal armusuhe Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega. Avalikkus pani seda pahaks, nii et Coco Chanel oli sunnitud Sveitsi põgenema ja seal kümme aastat elama. Kui kümme aastat möödas oli pöördus ta tagasi Prantsusmaale, kus jätkas ka kõrges vanuses edukat moelooja karjääri kuni oma surmani Pariisis 1971. aastani. Coco Chaneli moemaja Prantsusmaal Pariisis tegutseb tänapäevani. Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Coco Chanel
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on
Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks. Vronski kavatseb astuda tagasi oma sõjaväepostilt, kuid tema endised plaanid välistavad selle. Karenin tabab Vronski nende maakodus ning lõpuks nõustub lahutusega. Anna on sünnitusvaludes ning
Hannesel on aga meri südames ja nii ta raamatu lõpus rannakülla naasebki. Mees avastab seal neiu Taali, kes teda tegelikult kogu aja armastanud ja kellega tal laps on. Põhiidee: Õnn võib peituda lähemal kui arvata osatakse Südant ei saa sundida ,,Taeva palge all" lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poeg Kustas naaseb 6-aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja käib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab peategelane oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima
talle unustamatu mulje. Hiljem püüdis Liszt astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. Küll aga õnnestus tal õppida eraviisiliselt teooriat ja kompositsiooni. Alustas ka koostööd ühe Pariisi klavereid tootva firmaga. Iga kontserdiga kogus Liszt aina rohkem kuulsust. Sel ajal hakkas ta ka enam muusikat kirjutama, kuid edu pianistina varjutas siiski tema tolle aja loomingu. Isa surm 1827. aastal ning ebaõnnestunud armusuhe vallandasid sügava kriisi, lis Liszt eraldus oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830. aastast tegeles Liszt muusikalise enesetäiendamisega, sest tundis, et tema haridustee oli jäänud lühikeseks (ta oli õppinud klaverit Czerni juures vaid ühe aasta). Üheks otsustavaks punktiks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine viiulivirtoos Paganiniga, kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832
· Individualism · ,,Sonett Chilloule" · armastus- ja lembeluule kodumaad peeti teda · Saatuslik viha · ,,Chilloni vang" vabaduse prohvetiks. · Lahkheli iseendaga · draama ,,Manfred" · Kompjalgsus- lonkas · ,,Laps olla muretuna · Armusuhe poisiga veel" Samuel Taylor · vend kasutas tema peal · ,,Lüürilised ballaadid" · müstika Coleridge'i elulugu Coleridge vägivalda · ,,Kesköö külm" tundus väga kurvana, · armus ülikoolieas · ,,Vana meremehe mis tekitas minus
Kogu sõja ülistamine ja kangelastest rääkimine tundub neile võltsi ja isegi ohtlikuna. Remarque käsitleb sõda kui mõttetut inimelude hävitajat. Romaan ,,Arc de Triomphe" (1946) Tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel. Peategelane on arst Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamiste eest Prantsusmaale. Tema tüdruksõber Sybil on jäänud gestaapo kätte ja piinati surnuks. Ravic teeb Prantsuse arstide eest operatsioone ja tutvub ilusa neiu Joaniga. Neil tekib armusuhe. Ravic maksab kätte politseinikule, kes on tema tüdruksõbra piinamises süüdi. Kõige traagilisem on Joani surm, kelle tapab tema armukade poisssõber, Ravic ei suuda teda päästa. Pealkiri on irooniline, tegelikku tirumfi ei saavuta tegelastest keegi. Remarque kirjutas palju romaane, kus ta käsitles inimesi keerulistel aegadel, pagulaste teemat ja läbivad teemad tema romaanides on armastus ja surm. Toonitab inimelu haprust ja üürikust ning seda tuleb hoida.
(peategelane ja Elina) Helena oli noor, umbes 25aastane, üsna halbade elukommetega, kuid abivalmis, hooliv, sõbralik ja kaval. Peategelase armastatu Elina õde Tegelastevahelised konfliktid Peategelase ja Elina vaheline konflikt tulenes sellest, et poiss oli palju tööga hõivatud ja jättis tüdruku tahaplaanile Peategelase konflikt kooliga oli samuti seotud tööga Andrease ja minategelase vahelisi konflikte oli mitu. Esimese põhjuseks oli Andrease armusuhe Elinaga. Teine tulenes sellest, et Andreas pettis oma tüdrukut Merikest ja minategelase arvates oli see ebaõiglane Minategelase konflikt soomlastega kerkis esile seetõttu, et viimased kasutasid poissi ära Peategelane pettus elus ja kaotas paljud tähtsad asjad, see tekitas temas nn siseheitlusi Kõige ebasümpaatsem tegelane Andreas Ta oli väga valelik, omakasupüüdlik ja salakaval Pettis oma lapseootel naist Ei hoolinud teistest ja tegi kaaslastele palju haiget
Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta arvas, et pikk elu on kõigest pikk minevik. Et tulevik küündib üksnes järgmise hingetõmbeni. Selline ellusuhtumine muutis ta aga väsinuks. Ta oli väsinud paigalejäämisest ja väsinud lahkumisest. Endalegi teadmata, väsinud elamast kõigest järgmise hingetõmbeni
Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend. Ta hakkab Prantsusmaale sõitma ning räägib õe Opheliaga, kellel on armusuhe Hamletiga, Hamletist. Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad kardavad ega taha Hamletit lasta, kuid Hamlet on endas kindel, et vaim ei räägi teiste kuuldes temaga.
abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I,
miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linna osas ja raha pole tal ka eriti palju. Meursaultil pole palju tuttavaid, vähesteks tuttavateks on tal Maria, kellega tal on armusuhe ning kaks naabrit, Salamano ning Raymond. Ometigi pole Meursault nagu kõik teised. Ta on oma olemuselt väga ükskõikne, teiste suhtes hoolimatu, tal puudub tundlikkus teda ümbritseva suhtes, ometigi on ta intelligentne, kuid ta ei arvesta teistega ning teiste tunnetega. Tema jaoks on hoolimine ning oma tunnetega mängimine, vaid elu näitemäng. Talle näib kogu elu absursusena. Ilmselt oleks kergem elada, ilma tunneteta, tagasi vaatamiseta, ilma liigsete küsimusteta.Ta on
poiss. Siis teeb hiiglane ukse lahti ja laseb kõik lapsed sinna mängima. Aed on õites. Muinasjutt õpetab, et ei tohi olla kade, sest üksindus on raske. Romaan ,,Dorian Grey portree" Peategelane on nägus noormees Dorian Grey, kellest kunstnik Basil maalib portree. Nad hakkavad vestlema, ning Dorian soovib, et see maal vananeks, ning tema ise jääks igavesti nooreks. See täitub. Dorianil tekib armusuhe Lord Henry`ga, kes mõjub talle halvasti, sest õpetab, et elu tuleb nautida ja kannatusi tuleb vältida. Lisaks on Dorianil suhe noore näitlejannaga. Neiu on temasse nii armunud, et jätab töö tagaplaanile ning selle peale Dorian solvab teda. Neiu teeb kurvastusest enesetapu. Peale seda märkab Dorian et tema pilt on muutunud inetumaks. Dorian elab teisi ära kasutades, tarbib narkootikume, käib läbi prostidega. Portree muutub väga inetuks
Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtsev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini haiglast venda Nikolaid, kes samuti üritab sanatooriumis paraneda.
"Taeva palge all" analüüs August Mälgu poolt kirjutatud rannaromaan. Tegevus toimub 20. saj keskpaigal Tallinnas. "Taeva palhe all" - lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poes Kustas naaseb kuue aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja kõib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab Kutas oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata selelst kõigest tahab Kustas lõpuks viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub oma armastusest Hildest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selgelt merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. TEGELASED: Kustas - Ta on suhteliselt iseseisev inimene
võimeid. Abiellumine näitekirjanik Arthur Milleriga. 1957 "Prints ja tantsutüdruk" (The Prince and the Showgirl), partneriks sir Laurence Olivier. 1959 osatäitmine filmis "Dzässis ainult tüdrukud" (Some Like It Hot), mille eest Marilyn pälvib parima komöödianäitlejanna Kuldgloobuse. Partneriteks Jack Lemmon ja Tony Curtis. 1960 "Armastagem" (Let's Make Love), partneriks Yves Montand, kellega Marilynil tekib armusuhe. 1961 lahutus Arthur Millerist. Milleri stsenaariumi alusel valminud draama "Kohanematud" (The Mistifs), mis jäi luigelauluks nii Marilynile kui ka tema partnerile Clark Gable'ile. 1962 19.mail etteaste president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis. 23. aprillil algavad filmi "Something's Got to Give" võtted, juunis vallandatakse Marilyn ebastabiilse käitumise tõttu. Film jääb lõpetamata. 5. august 1962 majapidajanna leiab voodist Marilyni alasti surnukeha
Nad olid teel 3 udu. Osvifr sõitis Höskuldri ja Hrutri juurde, et poja eest kahjutasu küsida nädalat, jõudsid siis Hördalandi Herni saarte juurde ning purjetasid sealt ning hiljem jagasid nad ta vara ka ära. Hallgerdr rikastus. itta lahe suunas. 13. Oleifr Varre kolm poega Thorarinn, Ragi ja Glumr. Glumr otsustas 3. Norra valitsejate kirjeldus. Gunnhildri ja Hrutri armusuhe. kauplemisest loobuda ja Hallgerdrile naisele minna. Kosjad. 4. Soti, varanduse hoidja sõitis ära. Hrutrile antakse 4 sõjalaeva. Purjetas 14. Pulmad. Hallgerdr ei taha majapidamist üle võtta. Suvel sünnitas ta tütre, lõunasse. Thorgerdr. Svanr jäi kadunuks. 5. Lindprii Atli, kange sõdalane varitses Rihvaväinal. Hrutri ja Atli võitlus, 15
Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtšev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini haiglast venda Nikolaid, kes samuti üritab sanatooriumis paraneda.
sellele ei lähe nende perel paremini. Ka tema oli väsinud elust vaesena ja lootis paremale elule. Clyde oli iseloomult suhteliselt kergesti ärrituv ja süüdistas kõiki (eriti riiki) vaesuses ega astunud tagasi mitte millegi ees. Samas ta õigustas alati iga oma tegu. Juba noorena ei meeldinud talle reeglid ja ta kippus tihti puuduma koolist, kuulus sagedasti kampadesse ja vajas koguaeg uut põnevust. 2.Suhe oma olemuselt oli armusuhe osapooled olid üksteisele väga lähedased, sarnaste taustadega ja nende kiindumus üksteisesse oli tähtsaimal kohal nende suhtes. Nende suhtes oli tingimusteta armastus ja lojaalsus teineteise suhtes. Kuna mõlemad olid üpris sama elu elanud, siis teadsid nad enamvähem teise olukorda. 3.Nende suhe algas 1929 aastatal ja kestis 1934 aaastani.Bonnie ja Clyde'i suhe algas armastusest esimesest silmapilgust ja kestis kõik need 5 aastat kuni nad koos surid. Paar oli
klagende Leid". Ta teos esitati ka konkursile, kus oli kohtunikuks Johannes Brahms, kuid autasu ta ei saanud. Gustav Mahler- kasvav kuulsus Mahler alustas oma helilooja karjääri Bad Hallis 1880. aastal. Järgmistel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperi saalides , alustades Ljubjanas 1881. aastal, seejärel Olomoucis 1882. aastal, edasi suundus Viini 1883. aastal ja samal aastal veel Kasselis. Kasselis oli Mahleril armusuhe soprani Johanna Richteriga, mis pani aluse tema laulu tsüklile "Teekäija laulud". Mahler jätkas oma oopeihelilooja karjääri 1885. aastal Prahas ja 1886. aastal Leipzigis. 1887. aastal võttis ta haigestunud Arthur Nickischilt üle Wagneri kompositseerimise, rajades endale kindla reputatsiooni kriitikute ja publiku seas. Aasta hiljem tegi ta täieliku etteaste väljastades Carl Maria von Weberi ooperist "Die drei Pintos", see tõi talle rahalisi auhindu ning
Proua Carter laseb Mori kellel pole lube ja kes sõitis viimati 15 aastat tagasi rooli. Auto jääb kinni ja saab kahjustada. Tänu sellele intsidendile jõuab Mor hilja koju, kuid otsustab sellest oma naisele mitte rääkida. Mor kirjutab kirja ka proua Carterile, et to teda sisse ei räägiks, kuid selle kirja leidsid Mori enda lapsed Don ja Felicity( lk. 38 ) Nan ja tütar Felicity sõidavad kahekesi puhkusele Dorsetti. Armusuhe Mori ja Carteri vahel kasvab sel ajal veelgi. Nad ütlevad üksteisele välja et on armunud. Nan on puhkusel olles pealt kuulnud nende laste telefonikõnet ning tulnud tagasi koju asja uurima, kas jutt Mori ja Carteri affäärist vastab tõele. Ta tegi Morile varahommikuse üllatuse ja tema imestuseks vaatas talle elutoas vastu Mor ja Carter. Meeleheitel Nan ei tea mida teha ning läheb Tim Burke juurde abi paluma.
Konstatin Pätsi. Sõprus esimesest pilgust. Orav ei pöördu enam iialgi tagasi isatallu. * 1929 - Õhtul koju tulles lejab Orav oma voodist purupurjus mehe. Saab algus sõprus Jaan Tõnissoniga. * 1930 - Laidoner toob oma hobuse Oravale parandada. Suksu saab uued jalad ja neerud. Eluaegse sõpruse algus. * 1933 - Orav teeb esimest korda hambaarsti tööd ja tõmbab Tammsarel hamba välja. * 1936 - Oraval on lühiajaline armusuhe Berliini olümpial viibiva Kristjan Palusalu pruudiga. * 1939 - Viimane vaba suvi. Orav suvitab Pärnus ja lööb Raimond Valgre ansamblis trummi. * 1940 - Orav arreteeritakse ja saadetakse külmale maale. Teel õnnestub tal küll põgeneda, kuid Venemaal ekseldes satub Orav viinakuradi küüsi. * 1944 - Orav saab kaineks ja tuleb tagasi Eestisse. * 1945 - Orav läheb metsa ja pühendub võitlusele tibladega. * 1948 - Lüiajaline armusuhe ühe seenelisega.
Henry Miller, kes 1960. aastatel oma stiiliga kirjanduslikku Beat Generation ´it mõjutas, pühendus elu viimastel aastatel maalikunstile. Ta suri 7. Juunil 1980 Californias Pacific Palisadesis. Anaisi ning Henry kohtumine ja suhe ,,Ma laulan! Ma laulan! (...) Ma sain tuttavaks Henry Milleriga. Ma märkasin meest, kes mulle meeldib, kes on armastusväärne, mitte rõhuv, vaid tugev, inimlikku meest, kes kõike täie tundlikkusega tajub. Ta on nagu mina." Anais`i ja Henry armusuhe ei kestnud kuigi kaua. Nad olid tegelikult väga erinevad inimesed. Kui punases sametkleidis Anais peenelt einestas, rääkis Henry täis suuga ja näppis huuli. Kerge vastikustundega ütles naise abikaasa: ,, Mida lähemalt ma teda vaatan, seda rohkem olen ma veendunud, et nende vahel ei saa kunagi midagi olema." Anais`i abikaasa Hugo töötas Pariisi juhtivas pangas. Ta sai üsnagi suurt palka ja võis endale koju külalisi lubada
- Noral pärast seda hirm laste ees, et rikub ja mürgitab kodu ja lapsed ära TEINE VAATUS - Nora muretseb, kas lapsed ikka temast hoolivad - Anne-Marie oli väiksena oma lapse ära andnud, et Norat hoida, kuna tuli niivõrd hea tööpakkumine, mida tal vaja oli - Nora kutsus Linde külla appi maskiballi kleiti parandama (veidi rebenenud) - Linde arvab, et Nora laenas raha doktor Rankilt ja et neil on armusuhe, tegelikult mitte - Torvald ei salli õmblustööd, linde pidi lahkuma teise tuppa - Helmer plaanis Krogstadi kohale võtta Linde, kuid Nora püüab teda ümber veenda, et Krogstadile jääks tema koht pangas alles ja Nora saladus suletuks - Helmer saadab Krogstadile siiski vallandamise kirja - Nora kardab, et Krogstad viib oma ähvarduse ellu - Rank saabub külla, kurdab Norale pankrotist, väidab, et sureb ära, Nora püüab
Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus. Zeusi ja Danae armusuhet on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizzian, Tintoretto, van Dyck,
aastal. Nagu Franklingi oli Eleanor pärit rikkast perest ja saanud hariduse koduõpetajatelt. Eleanor oli üles kasvanud koos oma ema poolse vanaemaga, sest ta oli oma mõlemad vanemad lapsepõlves kaotanud. Franklin ja Eleanor said kokku kuus last: Anna Eleanor (19061975) James (19071991) Franklin Delano, Jr. (18.03, 1909 7.11, 1909) Elliott (19101990) Franklin Delano, Jr II. (19141988) John Aspinwall (19161981) Franklin Delanol oli ka teine armusuhe, mis on tekitanud palju skandaale. 1913 aastal armus Franklin oma naise sekretäri, Lucy Page Mercer'isse. Lucy oli pikka kasvu, siniste silmadega, helepruunide juustega, jumekas daam. Kuni 1918 aastani polnud Eleanoril sellest suhtest aimugi, kõik tuli aga välja, sest ta leidis juhuslikult Lucy kirjad Franklinile. Eleanor oli pisarais ja raevunud, hiljem ütles ta, et tundis, kuidas ta maailm kokku varises ja ta oli ümbritsetud kõige halvaga.
pole viimast. Vaatab neid tähestikuliselt lihtsustamiseks. ,,armastaja kõne on klisseelik kõne" esineb automatism- nt. kordus, kramplikkus. Teatud tingiimustel me saame kõik figuurid panna tööle üldise loo huvides. Armu tunde muutmine produktiivseks abielu, järglased. Kui armu tunne laguneb, siis tuleb välja armastuslugu. Zizek kurtuaasne armastus -romantiline armastus tänapäeva mõistes. Armusuhe, kus puhub kehalise rahuduse võimalus. (üksildane rüütel ja daam) ÕIGE armastuse mudel, mille puudumist kurdetakse. Armastus nende kahe põhjal : armastus kui teatav kramp, automatism. Inimene muutub armununa automaatseks, kordad klisseesid.Spinoza oleme kirgede mõju all. Karikakramäng klassikaline masinlik vaheldumine, tüüpiline näide armastaja sisekõnest. rmastus oma loomult massohistlik, vastandub rahudluse mõistele. Armastus pole seotud rahuldusega. Võib olla
Henri de Toluouse-Lautrec äratas taas ellu litograafia. Suuresti mõjutasid teda Degas, jaapani puulõige ja Paul Gauguin. 1890.aastal sai alguse Toulouse-Lautrec'i kuulsaim age, kui ta kavandas Moulin Rogue afisi. Tänu sellele hakkas at saama palju tellimusi. Touluse-Lautrec sõbrustas kuulsustega nagu näiteks kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Felix Feneon. Henri aitas teha anarhistlikke lavakujundusi ja tal oli ka kokkupuuteid Vicent van Goghiga. Henri de Toulouse-Lautrecil oli armusuhe ühe tema modelli Suzanne Valadoniga, kellele ta õpetas maalimist, kuid nende suhe lõppe Suzanne'i enesetapukatsega. Pärast suhte 3 lõppemist langes Toulouse-Lautrec sügavasse depressiooni ja at hakkas alkoholi tarvitama. 1898 viis alkohol Toulouse-Lautreci esimest korda joomahulluseni, mis on alcoholism põhinev võõrutusseisund. 1899 saatis ema Toulouse-Lautreci Neuillysse võõrutusravile. Kevadel 1901 pöördus Henri tagasi Pariisi.
Nümfettide tunnusteks, mis eristab neid nende eakaaslastest, toob ta raamatus välja sügestava sireduse ning seletamatu, kelmika, vapustava, salaliku veetluse mõjujõu. Raamatust lugedes võib arvata, et tema kiindumus väikestesse tüdrukutesse sai alguse traumast tema lapsepõlvest. Humbert kirjeldab oma lapsepõlve kui pigem idüllilist aega, ta oli haritud ning kultuursest perest pärit. Olles ise alles noor 12aastane poiss, tekkis tal ühel suvel armusuhe endavanuse tütarlapsega, 12aastase Annabel Leigh'iga. See oli nende mõlemi jaoks esimene armumine. Tüdruk aga suri paari kuu pärast tüüfusesse ning kõik see läbielatu jäi Humbertit eluks ajaks painama ning ei lasknud tal enam kunagi mitte ühessegi naisesse armuda. Annabeli kiire surm ei lasknud neil kaua koos olla ning nende suhe ja armastus jäi justkui poolikuks. Seetõttu oli ta omadega kinni jäänud sellesse ikka, otsides teistest tüdrukutes oma Annabeli.
NB! Loe läbi G. Boccaccio "DEKAMERONI" ("Maailmakirjanduse lugemik") KOLMANDA PÄEVA NELJAS NOVELL (lk 163166) KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Iseloomusta igat tegelast kolme sõnaga. 3. Miks rikub Isabetta abielu? 4. Kus ta oli nõus munk Felicega kohtuma? 5. Kes üritas pääseda paradiisi ja kes sinna sattusid? Selgita pisut. NELJANDA PÄEVA VIIES NOVELL (lk 166168) KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Kuidas Lisabetta ja Lorenzo armusuhe välja tuleb? 3. Mida vennad Lorenzoga teevad? 4. Kuidas saab Lisabetta teada, mis Lorenzoga juhtus? 5. Miks on Lisabettale basiilikupott nii kallis, et ta pärast selle kaotamist kurvastusest haigeks jääb ja lõpuks nuttes sureb? RENESSANSS 3 DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16
NB! Loe läbi G. Boccaccio “DEKAMERONI” (“Maailmakirjanduse lugemik”) KOLMANDA PÄEVA NELJAS NOVELL (lk 163–166) KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Iseloomusta igat tegelast kolme sõnaga. 3. Miks rikub Isabetta abielu? 4. Kus ta oli nõus munk Felicega kohtuma? 5. Kes üritas pääseda paradiisi ja kes sinna sattusid? Selgita pisut. NELJANDA PÄEVA VIIES NOVELL (lk 166–168) KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Kuidas Lisabetta ja Lorenzo armusuhe välja tuleb? 3. Mida vennad Lorenzoga teevad? 4. Kuidas saab Lisabetta teada, mis Lorenzoga juhtus? 5. Miks on Lisabettale basiilikupott nii kallis, et ta pärast selle kaotamist kurvastusest haigeks jääb ja lõpuks nuttes sureb? RENESSANSS 3 – DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16
meeldivus; info Ruumiline lähedus Demogr. Sarnasus Tuttav Hilisem Hoiakute ja Võrdsusnorm väärtusete sarnasus Armusuhe Teenused ja staatus Pikaajaline Pikaajaline Vajaduste Vajadused Armastus sõprus, abielu ühildumine JOHARI aken (J.Lufth, H. Ingham) Avatud ala Pime ala
annaabi.ee 
