Tatjana kohtumine Oneginiga peale armastuskirja kirjutamist Merilyn Ohtla ja Kristi Rist Tatjana elas uhkes mõisas. Ta ootas oma armastatut Oneginit, peale armastuskirja kirjutamist. Kus sa küll oled mu armas Onegin Tatjana hingas aknaklaasruutu dele ja maalis udusele aknale nimetähed O ja E Tatjana näeb maanteelt Oneginit tulemas. Seal sa oledki. Tatjana veri tardub. Ta jookseb kiirest välisukse juurde ja sealt õue. Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla pingle istuma
Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama. Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja. Lisabetta hakkas päev- päevalt aina enam tema vastu huvi tundma, aga vennad ei rääkinud talle midagi. Ühel ööl nuttes magama jäänud tütarlaps nägi oma armastatut unes. Too rääkis, et tüdruku vennad olid ta tapnud ning maha matnud ja pois andis täpsed juhtnöörid, kuhu ta maetud oli. Hommikul sai tüdruk linnast väljumiseks loa koos ühe teise tüdrukuga. Jõudes sinna, kuhu poiss maetud oli, hakkas Lisabetta maad kaevama. Varsti leidiski ta oma armastatu keha, kuna ta ei saanud tervet keha kaasa võtta, lõikas ta pea otsast ära ning võttis endaga kaasa. Koju jõudes pani ta siidrätikus pea lillepoti, kattis mullakihiga ja
Teiseks , inimestel kes tarvitavad narkotikume toimuvad isiksuse pöördumatud muutused. Narkotikumid on tugevatoimelised perparaadid, millised tekkitavad euforiia tunnet. Piir tehismaailma ja euforiia tunne vahel muutub üha õhemaks ning inimene ei saa planeerida oma elust, iseseisvalt käituda. Teie armastu ei saa kontrollida ennast ning te ei saa usalda teda. Teisest küljest aga kui see on tõesti tugev armastus, siis võib proovida sellega hakkama saada ja aita armastatut. Arvan, et tuleb palju aega veeta temaga koos, et ta unustaks narkotikumidest. On võimalik ka vaadata filmi, kus peategelane on narkosõltlane ja näita milline elu on narkosõltlastel. Muidugi võid sundravile suunata , aga see ei anna sajaprotsentilist tagatist. Kokkuvõteks oskan öelda, et uimastitega setud probleemid peaaegu ei lahenda. Meie elu on liiga lühike, et alati muretseda kuidas elutseda järgmist päeva narkosõltlastega.
tahtis kiiresti lahkuda. Seega ta ei pidanud sõprusest suurt lugu ja oli südametu, kuna haavas kulmu kergitamatagi lahkumisega Maksimõts'i. Tal ei olnud elus kindlat armastust, vaid rändas ühe naise ,,sülest" teise. Armastus oli talle lihtsalt meelelahutus. Siiski natuke oli ta ka armastav. Nimelt alguses, kui naisega kohtus, oli Petsorin tema jaoks nõus kõike tegama. Seda näiteks Bela'ga kohtumisel, aga lõpuks, kui naine teda ära tüütas, ei pannud ta armastatut enam tähele ja muutus ükskõikseks. Pärast lahkuminemist otsis mees endale uue seelikukandja. Raamatus aga leia ühtegi tõendit, et Grigori oleks kedagi armastanud, sest ta ei ole oma armastust ühelegi naisele avaldanud.
Ta andis oma emale unerohtu, mis viis ta teispoolsusesse. Selle juhtumiga jäi Margareta rasedaks. Samuti lebab Margareta hingel veel üks surm, nimelt ta venna oma. Ta vend sureb rüseluse käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda, et Margareta on tegelikult oma venna Valentini surma põhjuseks. Kui Margareta oli sünnitanud ja Faust oli eemal, siis ta kannatas väga. Ta igatses oma armastatut ega tahtnud nende armastuse vilja üksinda kasvatada. See tõukas ta järgmisele kohutavale teole ja tapab oma lapse. Pärast neid koletuid tegusid on saanud vooruslikkuse ideaalist kurjategija ideaal, kui tänu talle surid mitmed inimesed. Kõik, mis oli Margareta juures kõrgelt hinnatud hävines ja ta viidi vangi, kus ta läks hulluks.. Hoolimata tema tegudele talle halastatakse taevas kuna leitakse, et ta on liiga palju kannatanud Mefistofelese ja Fausti pärast, kes rikkusid ta elu.
kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis oma viga oli liiga hilja midagi muuta ja jäi üle ainult oma teo eest vastutada.Inimese elus tuleb ka ette mitmesuguseid kiusatusi, millele tuleb siis järele anda või neist mööda minna. Inimesel on ka valida kas ta teeb häid või halbu tegusid. Elus tehakse nii halbu kui häid tegusid. Kuid halvad teod toovad halbu tagajärgi nii endale kui ka teistele.
Minu unelmate prints Aastaid tagasi kirjeldas S. Kierkegaard maailma läbi armunu silmade nii: " Kui kord on astutud täielikult armastuse riiki, siis muutub maailm ja armastatu kõigi oma puudustega kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama. Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida. Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks
Peab kummardama kulla eel. Peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha ei meelita ta. Ei taha, ei taha, ei tahagi ta. Vaid külmalt elugi pakub ka. Tal enesel katsutaks meeldida. Kuid jääb ta nüüdki veel muutmata. Ta tõearmastus puutmata. Üks peab nüüd kahest sündima. Ta peab tõusma ehk langema. 4. armastusluule Väikseim osa L loomingust. Tundehellad, igatsuslikud. Suuresti suunatud Liisa Goldingule, aga ka emale. Toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, esitlevad armastatut päikese- ja kullasäras. Väga kujundlikud, eriti palju esineb kordusi. "Sa tulid" võrdleb armastatut ja tema naeratust päikesega, helgus, valgus "Üks suu" emast, vanaduse ilust
sõber, kuna ta on väga usaldusväärne ning austab naisi. Jevgeni oskas oma tundeid väga hästi paberile panna ning lugedes tema kirja Tatjanale, soovisin, et ka tänapäeval saadetaks sellised armastuskirju. Jevgeni Onegin oli küll veidi elutüdinenud ning arvas, et tõelist armastust ei ole olemas- seepärast tõukaski ta Tatjana endast esialgu eemale, kuid kui ta avastas, et siiski on olemas keegi, kelle nimel elada, tuli ta elutahe tagasi ning ta soovis väga oma armastatut (Tatjanat) tagasi võita. Toonased, 19. sajandi keskpaiga tüdrukud olid tänapäeva omadest natuke erinevad. Nad unistasid rohkem romantikast. Väga olulisel kohal oli kurameerimine ning see, kuidas paar kokku saab. Tänapäeval võivad noored teineteist leida suvalisel peol ning arvavad kohe, et kuuluvad kokku. Armastuskirjad on tänapäeval üsnagi välistatud. Ma arvan, et tegelikult tahaksid ka tänapäeva tütarlapsed armastuskirju saada, kuid kuna nüüd on olemas internet ning
retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab Lipuvere talutütardest
puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse. Volbriööl satub Margareta vangikongi. Faust üritab tüdrukut päästa, kuid asjatult, sest Margareta ei tunne oma armastatut ära ja sureb. Inglid päästavad neiu hinge ja ta läheb taevasse. Margareta on tegelane, kes taipab, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Tüdruk on sügavalt usklik ja saab aru, et Kurat on kelm. Kui Faust on juba kõrges eas, siis soovib Mefistofeles mehe surma. Kurat jääb kaotajaks, sest ta ei suuda kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja tänu Margareta armastusele päästavad inglid Fausti hinge ja viivad ta taevariiki.
Sandro Botticelli Sandro Botticelli oli itaalia maalikunstnik. Botticelli sündis ja suri firenzes. Ta sündis 1444/1445 aastal ja suri 17. mai 1510. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Botticelli naismodellid ei ole üldiselt teada. Kuulujuttude järgi oli Botticelli paljudel maalidel kujutanud oma armastatut Simonetta Vespuccit, keda üldiselt nimetati Firenze kõige ilusamaks naiseks. Nähtavasti ei vasta see tõele, sest Vespucci suri 1476 aastal, tükk aega enne nende maalide alustamist, mille modelliks ta väideti olevat. Peale selle ei maalinud Botticelli kõiki oma maale algusest lõpuni ise, vaid seda tegid teised tema töökoja töötajad. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antkmütoloogiast. Botticelli ei abielunud kunagi ja tal ei olnud lapsi
Just kontrollimatuse, juhtimatuse tunne tekitab niivõrd palju paksu verd, armukadedust ning meeltesegadust. Meeltesegadus tekkis ka merehädalisel, kes ei suutnud taluda seda lämmatavat armastust, mida hiigelneitsi talle pakkus, seega ta ei kannataunudki seda enam välja ning lahkus igaveseks sellest saarelt. Päriselus võib armastust tappa usaldamatus, valetamine, armukadedus, häbelikkus, vähene hoolimine ja palju muud. Samas ei peaks armastatut liialt idealiseerima, sest kõik ilusad asjad kipuvad kord lõppema. Ilmselt juhtus ka Tuglase ja Underi puhul nii. Nende armastus oli vaid pikk ja muinasjutuline uni. Novellis kasutatakse tunnete avaldamiseks silmi ja liigutusi, kuid päriselus on silmad pimedad, armastust tuleb otsida südamega. Ja selleks, et tundeid avaldada, peab kasutama sõnu, mis tulevad südamepõhjast. Fr. Tuglas ütleb novellis,
talle ei toodaks enam rätikut, millega ta oma lapse lämmatas. Selles zestis väljendus Margarita aus ning uhke loomus, kuna ta oli Friedale lootust andnud ning pidas ma sõna. Woland austas Margarita tegu ning andis talle tänutäheks veel ühe soovi, mida Margarita praktiliselt kasutas, nõudes, et ta armastatud meistri tagasi saaks. Ühest küljest heasüdamlik ning veetlev, ent samas emotsionaalne ning kergelt ärrituv, kui tema armastatut koheldakse ebaõiglaselt. Bulgakovi jaoks oli Margarita ta kolmanda naise prototüüp, ent minu jaoks armastusromaani kangelane heasüdamlik, tõde jalule seadev ning aus. Ometi ei võitnud Margarita minu südant ning ma ei suutnud ennast temaga samastada. Kindlasti oli ta üheks oluliseimaks tegelaseks romaanis ning julgen väita, et ka eriliseimaks, kuna suutis teha saatanaga edukalt koostööd ning saada oma tahtmine.
Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel
Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kujunes lõpuks raskeks. Esialgu oli tal olemas usk, lootus ja armastus, aga hiljem vaid üksindus. Kõigepealt lahkus tema juurest sõja tõttu mees,kes hiljem metsavendade poolt maha lasti. Kuigi Berta teda ootas, andis ta lõpuks siiski alla. Naise kurvemale saatusele aitas kaasa ka laste käitumine
Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kujunes lõpuks raskeks. Esialgu oli tal olemas usk, lootus ja armastus, aga hiljem vaid üksindus. Kõigepealt lahkus tema juurest sõja tõttu mees,kes hiljem metsavendade poolt maha lasti. Kuigi Berta teda ootas, andis ta lõpuks siiski alla. Naise kurvemale saatusele aitas kaasa ka laste käitumine
ka sõjast. Henry riskis oma eluga , mis oleks temalt nagunii võetud, ning põgenes hukkamiselt, et saada kokku oma armastatu ning lapse emaga. Autori arvamus ja teose mõte Autor väljendab teosega I maailmasõja olukorda Itaalias ja selle läheduses. Kuidas üks mees ohverdab enda teise riigi eest. Kuidas sõja keskel leida armastus ning samas saada hakkama sõja hävitustöödega ning hoida end ja oma armastatut. Autor väljendab ebameeldivust sõja vastu, kuna lõpp on traagiline nagu sõdagi.
Kaks aastat polnud nad teineteisest midagi kuulnud ning vahepeal oli Tristan abiellunud.Naiseks oli ta võtnud endale Valgete kätega Isolde.Tema vend Kaherdin oli Tristaniga ustavad sõbrad.Ühel päeval, kui Tristan ja Kaherdin olid taaskord sõtta läinud, sai Tristan haavata mürgise odaga.Taas ei osanud keegi teda aidata ning ainuke, kes oli võimeline selleks oli Heledapäiline Isolde.Nii saatiski Tristan oma sõbra Kaherdini teda Iirmaalt enda juurde tooma, et oma armastatut viimast korda näha.Nad leppisid kokku, kui Heledapäiline Isolde ei tule Kaherdiniga kaasa olgu mastis must puri ning kui Isolde on temaga kaasas, siis mastis peab olema valge puri.Seda kuulis pealt tema naine, Valgete kätega Isolde, kes oli seda juttu pealt kuuldes väga armukadedaks saanud ja plaanis kättemaksu. Kaherdin oli läinud esimese soodsa tuulega Iirimaale ning Heledapäiline Isolde tuli temaga kaasa.Saabus päev mil nad jõudsid kohale ja nagu kokkulepitud oli ,
Ta muutub teistele ärakasutatavaks objektiks, kellele saab pähe istuda. Just need inimesed hoiavad tihti oma ideid vaid endale, et teistel hea oleks.Meie ümber on palju selliseid isikuid, kuid kas keegi meist neid julgustada püüab või alatult jalamatina kasutab, jääb juba igaühe enda südametunnistusele. Ka armastus ja sõprus on oma tähtsust kaotamas. Võimalik, et süüdi on inimeste reetlikkus ja ükskõiksus. Tihti solvame oma sõpru või armastatut nii, et isegi ei mõista ning kui selliseid mõtlematuid tegusid ja sõnu liiga palju koguneb, ei märkagi, millal oleme ta kaotanud. Sageli muutuvad murtud südametega inimesed tundmatuseni. Mõned hoiavad distantsi aga lase järgmiseid enam südame lähedale, teised aga hakkavad meeleheitlikult otsima asendajaid. Praeguses ühiskonnas on esile kerkinud vallaliste naiste osakaal. Võimalik, et süüdi on luhta läinud suhted või pealesurutud mõtteviis, et naised peavad olema isesisvad
Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus. Armastusel on mõnikord ka pahupool sellega võib kaasas käija armukadedus ja soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Enamik inimesi tunneb aeg-ajalt armukadedust
1) Armastusel on meelevald inimest muuta, mitte armastatut, vaid armastajat ennast. 2) Südamlikkus on võrratu teene osutamine kõige väiksema kuluga. 3) Ausust on võimatu kitsendada perioodiliseks vooruseks. 4) Ma ei tunne kedagi, kes eitaks jumalat, kuid tuleks toime ebajumalata. 5) Mida saab öelda, saab öelda lühidalt. 6) Muutumine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi. 7) Me ei õpi, kuni elame, vaid elame, kuni õpime. 8) Rahas endas pole midagi halba; aga juhtub, et tal on halvad liitlased.
varandus, sest tervena on inimesel võimalik ellu viia suurem osa oma unistustest. Kui inimestel on hea tervis siis on nad alati selle üle õnnelikud. Minu arvates on õnnelik inimene see , kes suudab elus ise midagi saavutada ja oskab rõõmu tunda teiste kordaminekutest ning kes ei löö raskuste ees kartma, vaid ületab need. Enamasti tuleb õnn meie juurde sel ajal, kui me ei oska seda oodata, näiteks võidame lotoga suure rahasumma või kohtame oma tulevast armastatut. Sellepärast hoidkem silmad lahti, sest iialgi ei tea, millal õnn meile naeratab. Meie igapäevaelus on palju väikseid asju, millest võiksime rõõmu tunda olgu selleks hea ilm, või lõbusad hetked koos sõpradega. Minu arvates pole õnneks palju vaja, tuleb lihtsalt hinnata seda, mis meil on, mitte seda mida meil pole, sest nii ei saa me kunagi õnnelikud olla. Kui meil puuduks perekond ja sõbrad, siis
vaatamas, mis omakorda sai palju tähelepanu soitsaalmeedias. Kuid ka meie president ei andnud filmile kuigi head tagasisided, kuid soovitas filmi siiski vaatama minna. Filmi on liigitatud kui fantaasiafilm. See rääkis paganlikust vanaaegsest Eesti külast, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Samuti oli minu arvates tegemist klassikalise romantilise filmiga, kus esineb armastust millel on väga palju takistusi ja kaks armastatut peavad mõlemad piinlema. Kuigi tavalises romantilises filmis armastavad mõlemad osapooled üksteist oli filmis “November” natukene teisiti, nimelt oli peategelane noor talutüdruk Liina, lootusetult armunud külapoiss Hansu. Kuid Hansule on aga silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Samuti seisnes ka loo traagika selles, et Hans ei teadnud Liina armastusest ja mõisapreili ei teadnud Hansu armastusest. Nii proovisidki mõlemad armunud oma armastusega kuidagi toime tulla
suri ka tema. Tüdruk sattus vangi, kuid enne seda sai talle osaks suurim rõõm, mis ühele naisele võib osaks saada. Ta tõi ilmale tema ja Fausti ühise lapse, kellest ta kahjuks ei suutnud rõõmu tunda. Ta oli liialt segaduses ja tal puudus lootus õnnele ning uputas lapse. Hiljem vanglas nuttis ta oma last taga, arvates et valvurid võtsid ta ära. Margareta ei tundnud isegi Fausti enam ära, kes teda päästma tuli. Mehel oli valus oma armastatut niiviisi näha, naine polnud nõus temaga sealt ära tulema. Margareta tahtis jälle tunda ennast õnnelikuna ning teadis, et ainus võimalus selleks on saada taevasse Jumala juurde. Seda ta paluski ning Faust oli kuradi käsul sunnitud ta sinna vangikongi jätmagi, mis sellest, et mehe süda murdus. Ka oma kallima petmiseks oli Faust võimeline. Volbriööl tantsis ta teiste naistega ning läks kaugemalegi. Ta oli kuradi meelevallas ning ei saanud sinna midagi teha. Seejuures ei olnud
kasutas. Kõige ilmsem näide sellest on tema nõustumine Etzeliga abielluda. Ta ei tahtnud seda alguses teha ning keeldus, kuid siis kui Rüdeger vandus, et maksab kätte igaühele, kes naisele kurja on teinud, jäi Kriemhild koheselt nõusse. See näitab selgelt, et ta plaanis juba ette pikka ja kohutavat kättemaksu, ning abiellumine Etzeliga oli vaid väikene ohverdus, et saada enda mõju alla läänimehi. Kriemhild ei tahtnudki eluga edasi minna, kuigi selleks on võimalusi ka ilma oma armastatut unustamata. Ta ei suutnud rahulikult elada ja otsis pidevalt konflikti.Vendasid Etzeli juurde külla kutsudes, teadis ning lausa planeeris ta teha sellest üritusest pidustus asemel verevalamine. Ta läks oma kättemaksu himuga lausa nii kaugele, et manipuleeris oma enda pojaga. Võttes poeg pidusele kaasa, mõlkus tal peas vaikselt mõte, et kui Blödelin tüliks põhjust ei leia, kõlbab poiss selleks kõige paremini. Ta seadis kättemaksu tähtsamaks enda poja elust.
Õnneks oli Ingeri sugulane Oliine need kaheksa aastat Iisaku kõrval,tehes majapidamistöid ning aidates Eleseust ja Siivertit kasvatada.Iisak pidas need kaheksa aastat Oliinega ühe tare all vastu ainult sellepärast,et ta oli loomult vaikne ja tagasihoidlik.Iisakul oli raske,kuna Oliine tuletas igal võimalusel talle meelde Ingeri eksimust,mis tegi Iisakule tohutult haiget.Raske on olla armastatud inimesest kaheksa aastat eemal,seda enam,kui ise oled andestanud talle ta vead ja võtad armastatut just sellise inimesena nagu ta siia ilma loodud on. Aeg möödus,Oliinel oli aeg oma kotid kokku pakkida ja ära minna.Inger oli koju tulemas.Iisak värvis kõik tared erksate värvidega üle,mille ta linnast oli ostnud ja kõik sellepärast,et Inger ja nende vanglas sündinud tütar pidid tulema koju.Iisak oli õudselt õnnelik.Inger oli nende kaheksa aastaga muutunud,ta oli ju ometigi suures linnas olnud ja tahtis peen daam olla
Sest pidevalt on meie elus asju, mis oleksid võinud juhtuda, aga ei juhtunud. · Ma tean, et armastus sarnaneb tammiga : kui lased tekkida tillukeselgi praol, millest veenire läbi pääseb, lõhub ta vähehaaval terve ehitise ja ühel hetkel ei suuda enam keegi võimsat voolu ohjeldada. · Kui tamm kokku variseb, võtab armastus juhtimise enda kätte. Siis ei ole enam tähtis, mis on võimalik või mis on võimatu, või kas me suudame armastatut enda poolel hoida sest armastus tähendab, et sa ei suuda enam olukorda valitseda. · Mõnel inimesel on pidevalt tarvis kellegagi võidelda: teistega, endaga, eluga. Nii nad hakkavadki oma peas looma näitemängu, mille käsikiri põhineb nende endi pettumustel. · Elus on asju, mille eest tasub võidelda lõpuni. · Uued kingad ikka vahel hõõruvad. Eluga on üsna samamoodi : ta üllatab meid ja
Kokkuvõtteks võib öelda, et armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt südamelöökide vahelejäämine. Armastus on oma olemuselt andev. Alles siis, kui inimesed õpivad teineteisele andma, on nad omavahelises suhtes täiesti rahuldatud. Rahuldus, soojätkamine või isegi kommunikatsioon ilma armastuseta on tühjad. Armastus on andmine. Me tahame anda oma armastatule, mitte aga võtta. Armastus on teise tundmine. Me tahame oma armastatut tunda üle kõige muu. Armastus on nauding. Me tahame nautida seda, kuidas me teineteisega oma armastust jagame. ,,.... Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!" Ka see lõik Saalomoni ülemlaulust on tänapäeval aktuaalne eriti noortele: ärge kiirustage
Hamlet 1. Ülesanne 1. Ophelia oli noor ja üsna naiivne tütarlaps. Ophelia pidas oluliseks võrdselt oma perekonda ja armastatut. Ophelia oli väga kogenematu eriti armuasjades. Ta kuulas hoolega oma venna ja isa nõu ning usaldas neid täielikult. Tänu oma noorusele ja kogenematusele ei olnud Ophelia eriti iseseisev ning tänu oma isa, venna ja ka Hamleti kaotusele, ei olnud tal enam kindlaid eeskujusid ning lisandunud süütunne juhtunu pärast, võisid olla põhjused tema hulluks minemise taga. 2
Raamatus „Puhastus” räägitakse Vene okupatsioonist– ajast, mil toimus suur süütute inimeste küüditamine ja tapmine. Too teos kajastas hästi sellel ajastul elanud inimesi, kes otsisid endale lihtsamat elu. Seda tegi peategelane Aliide abielludes kommunisti Martin Truuga, mis tagas talle teatava turvatunde. Abiellumine ei olnud tema jaoks kerge, sest ta ei armastanud toda meest. Aliidele oli antud olukord raske, sest ta pidi pidevalt valetama Hansu asukoha kohta, sest ta hoidis armastatut oma majas peidus. Sellisele käitumisele järgnesid ka piinavad tagajärjed. Aliide valetamine ei olnud väike vale ning taoline tegevus rusus teda palju ning ta enesetunne oli justkui põrgusse minek, sest sellest oli raske lahti saada. Vassivad inimesed on aga sageli kurjad ning peavad viha absoluutselt kõikide inimeste peale. Nad näevad teiste silmas pindu, aga oma silmas palki mitte. Haiget saanud armunu, tundnud pidevat ebaõiglust, võib minna teatud mõttes hulluks, sest
loodetud efekti: Põllud jäid endiselt igerikeks ning head saaki sealt ei saanud. Õli valas tulle ka Pearu oma pidevate vee paisutamistega, mis Andrese põllud üle ujutas. Kõik, mis Andres oma tööga saavutas ja lastele lootis pärandada, polnud pooltki see, mida ta tahtnud oli. Kuid selle saavutamiseks oli ta pidanud tunduvalt enam tööd tegema, kui ta talu ostes oli arvestanud. Inimesed ülehindavad peale oma töövõimete ka armastust ja armastatut, mis võib neile väga kurvalt lõppeda. Nii ebaõnnestus Andrese kooselu Krõõdaga, kes suri liigsuure koormuse tõttu töös, mida Andres tal pidevalt teha lasi, ja Mariga, kellega läbisaamine takerdus pidevalt Jussi puudutavatesse mälestustesse. Armastusega seotud probleemid said saatuslikuks ka Andrese pojale Indrekule, kelle esimene armastatu abiellus vanemate sunnil teisega ja teine armastatu Ramilda ootamatult suri. Kuid siin ei olnud süüdi meeste
hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Sveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha. Catherine oli rase. Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne ja et Henry ei peaks millegi pärast muretsema. Kohati kumas tema jutust läbi isegi soov last kaotada, näiteks kui Henry sõudmise ajal käskis tal ette vaadata, et ta endale aerudega kõhtu ei lööks. "Võib-olla olekski parem..." Viimasel nädalal tundis ta end väsinult ning lapse liigutamist polnud enam tunda
Ülevaade raamatust lk 4 Lemmik koht lk 5 Tegelastest lk 6-7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Ülevaade raamatust See raamat räägi poisist nimega Bert. Ta on tavaline poiss V a klassist. Ta teeb midagi mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Ta kirjutab päevikuss punase pastakaga kui ta on armunud. Niimoodi kirjeldas Bert oma armastatut Nadjat: `` Nadjal on tumedad silmad ja tumepruunid lokkis juuksed. Kõik tema ümber sädeleb, nii et süda hakkab kloppima. Oi, päevik, kui sa vaid teaksid, kuidas ta naeratab. Ma oleksin tahtnud teda kallistada ja talle kõrva puhuda... Ma loodan, et tulevikus saan ma oma punast pliiatsit veel palju kasutada. Nadja Nilsson viiulimängija Jungbergi koolist. `` Vabal ajal teeb ta koos oma sõbra Okega teaduslikke eksperimente ja suitsetab salaja. Bert räägib siin raamatus
hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Sveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha. Catherine oli rase. Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne ja et Henry ei peaks millegi pärast muretsema. Kohati kumas tema jutust läbi isegi soov last kaotada, näiteks kui Henry sõudmise ajal käskis tal ette vaadata, et ta endale aerudega kõhtu ei lööks. "Võib-olla olekski parem..." Viimasel nädalal tundis ta end väsinult ning lapse liigutamist polnud enam tunda
Tema ilus lauluhääl Minu peig onilus mees Kalamehe habemes, Ehk küll habemeta ka Nõndasama ilus ta Minu peig on kalamees; Keegi terve küla sees Veel ei tea sest midagi- Pole teada vajagi. Luuletaja kirjeldab oma armastatut ning on uhke, et tal on nii hoolas, ilus ja lahke peig. Luuletuse lõpus ütleb ta aga, et keegi ei tea sellest veel midagi. Ma arvan, et luuletuse peamõte on ,et iga inimese südames on igatsus leida kedagi,kes oleks temale ideaalne. Sellel luuletusel on 4 stroofi ning 16 värssi. Luuletuses on A.Haava kasutanud mitut epiteeti: lahke mees, ilus mees, ilus lauluhääl. Luuletuses pole metafoore, võrdlusi ega isikustamist, seepärast on luuletus ka kergesti arsaadav.
rolli Jumal Amorisse usk, sest tegelased mainisid mitmeid kordi tema olemasolu ja austust tema vastu. Samuti on väga tüüpiline tänapäeval paljude jaoks õigluse otsimine nagu oli ka 14.sajandil. Nimelt viiendas loos tuli ilmsiks karm saatus, sest vürsti tütar otsis õiglust oma armsama surma pärast ning leidis, et on parim, kui ta heidab mehega ühte, mistõttu tegi neiu endale mürgiga lõpu. Tänapäeval leidub inimesi, kes petavad või on petnud oma kaaslast ning armastatut, samamoodi tegid inimesed 14.sajandil. Neljandas loos ei pööranud elatanud jahimees Nicostrato oma naisele Lidiale erilist tähelepanu, kuna tal oli kalliks saanud jahikull. Lidia oli küll solvunud, kuid leidis lahenduse ja lasi Pirrol, nende teenril, ennast lõbustada. “Dekameronis” suheldi küllaltki palju naabritega, mis on 21.sajandi eluolu ja inimeste juures sarnane. Terve etenduse põhjal oli mitme loo vältel naabri rollis Rita
Neil kujunes tormiline suhe. Verlaine jättis oma naise maha ja nad asusid elama Londonisse. 1873 jättis Verlaine Rimbaud järsult maha, tahtes naasta oma naise juurde ning otsustades endale kuuli pähe lasta, kui naine teda tagasi ei võta. Ta asus elama ühte Brüsseli hotelli. Rimbaud läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine vangistati 18 kuuks Monsi. Walter Whitman oli ameerika luuletaja ja esseist. Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks. Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Euroopa luulele omaste rütmiliste ja meetriliste stuktuuride asemel hakkas ta kasutama vabavärssi. See muudatus edastab ka tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. Tema
Mõnes mõttes võib tänapäeval lugeda Romeoks ja Juliaks juba seda paari, kes on üle ühe-kahe aasta õnnelikus suhtes olnud. Rutakate otsuste tegemine väljendub ka selles, et Romeo ja Julia tegid enesetappu minu arvates mõtlematult. See oli neil justkui kinnisidee, et nad ei saa teineteiseta elada. Kuid nad ei mõelnudki, kuidas võiks elu ilma teiseta olla, kuidas ta hakkama saaks ja mida ta teeks. Nii kergekäeliselt loobusid nad elust, kui nägid oma armastatut surnuna. Enesetapp on asi, milleni tänapäeva noor tavaliselt siiski ei lähe, kui midagi peaks juhtuma. Olgu see paar nii kõrvuni armunud kui tahes, kuid kui mingi õnnetu juhuse läbi peaks üks neist surema, elab küll teine osapool seda raskelt üle, kuid enda elu kallale ta ei lähe. Loomulikult ollakse leinas, kuid ajapikku saadakse sellest üle ning minnakse oma eluga edasi. Leitakse uus armastus ning saadakse uuesti õnnelikuks, kuid mingi märgi jätab kallima surm loomulikult hinge
"kirjutamata sümfooniatest". "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Tähtsamad teosed Ooperid 1826 "Les francs-juges" 1837 "Benvenuto Cellini" 1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire"
Humbertit, kuigi ta läheb Humberti fantaasiatega siiski kaasa. Nad sõidavad mööda Ameerika Ühendriike ringi ja peatuvad Motellides. Selleks, et nendevaheline suhe välja ei tuleks, on Lolita tema tütre rollis. Nende viimasel väljasõidul jääb aga Lolita haigeks ja tuleb haiglasse toimetada. Haiglas olles aga Lolita põgeneb koos Clare Quiltyga, mehega, kes on neid terve aja jälitanud ja soovib, et Lolita osaleks pornograafilises filmis. Humbert üritab oma armastatut leida, kuid asjatult. Kolme aasta pärast saab ta kirja Lolitalt, sooviga raha saada. Nüüdseks on Lolita 17-aastane ja rase. Raamat lõppeb traagiliselt, nimelt Humbert saab teada, kes tema armastatu talt röövis ja mõrvab ta julmalt. Humbert aga sureb enne enda protsessi algust ja Lolita sureb sünnitades. Lugesin selle raamatu esmakordselt läbi, kui olin ise samuti 12-aastane. Pärast selle raamatu
Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude tõlgendajaid on nõus väitega, et unenäod teavitavad meid meie alateadvusliku psüühika seisundi tähtsatest aspektidest (D. Fontana ,,Millest kõnelevad unenäod"). Arvan, et põhjuseks on tihtipeale meie endi soovid, mida tahaksime või mis on rahuldamata jäänud. Samas on see seotud meie unistustega. Näiteks näljane näeb tihti unes toitu, rahapuudust tundev isik leiab unes palju raha, armastaja näeb armastatut või rahuldamata jäänud soov olla kuulus, rikas jne. ,,Sooviunenägude" poole pealt on minuga ühel nõul kuulus viini psühhiaater Freud. Tema väidab, et täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, alateadvuses peituv soov. Samas kuhu jäävad siis hirmuunenäod ja niinimetatu ,,luupainajad"? viimaste kohta lugesin Internetist niipalju, et neid näevad ainult need, kes nendesse usuvad. See, mida unes näeme, võib olla tingitud ka mingist ärritusest, mis mõjub magajale
Sellepärast nõustus ta ka Poloniuse ja Claudiuse plaanis kaasa mängima ja Hamletiga rääkima, kui nemad rippvaiba taga kuulavad. Nad tahtsid teada, kas see, mis Hamletit vaevas oli armuhullus. Kuna Hamlet teadis, et nad seal on, tegi ta just nii, et ta paistaks neile kui hull. Ophelia ja Hamleti vahel oli tõeline armastus, kuid nad ei saanud seda kunagi teineteisele näidata. Kui Ophelia suri, oli Hamlet väga kurb ja igatses oma armastatut, kuid pidi siiski oma missiooniga jätkama. Ophelia vend, Laertes tahtis Poloniuse surma eest Hamletile kätte maksta. Hamlet tappis Poloniuse, kui ta kuulas pealt tema ja kuninganna jutuajamist ning ta arvas, et kuulajaks on hoopis kuningas. Laertes polnud kunagi Hamletist eriti vaimustuses olnud ja keelas ka Ophelial temaga suhelda. Rosencrantz ja Guildenstern, Hamleti vanad koolivennad, saabusid lossi Claudiuse kutsel. Ta
Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See vahekord oli väga heitlik ja alles oma lühikese elu lõpul õnnestus Catullusel end lahti rebida vääritu armukese mõju alt: aastal 57 läheb ta koos preetor Gaius Memmiusega Bitüüniasse ja katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui ka kannatuste kirjeldamisel. Teise rühma moodustavad invektiivid, ründavad pilkelaulud, ja epigrammid. Neis õiendab
Mees oli teda kohe silmanud ning tüdruk hakkas talle meeldima. Neil tekkis salajane suhe ning ööd veedeti koos, üksteise läheduses. Saatuslikuks sai aga see, et mees pidi tihti ära käima ning tüdrukut kaasa ei võtnud. Ta ei julgenud ka avalikult nende suhet tunnistada. Alguses lükkas ta reise edasi ning noored armusid. Nende suhe muudkui arenes, kuid siis äkitselt pidi mees lahkuma, sest ei saanud oma reise enam edasi lükata. Tanja jäi teda ootama, kuid tema armastatut ei tulnud päris tükk aega. Lõpuks kui mees uuesti saabus olid mõlemad täiesti muutnud. Tüdruk leppinud olukorraga ning oma südame sulgenud, muutunud seejuures väga kõhnaks ning kahvatuks. Mees muutnud käitumiselt ning ka pisut vanemaks jäänud. Kõik muutus peagi peaaegu samasuguseks nagu enne, aga Tanja ei leppinud enam sellega. Ta tundis ka, et mees ei ole tema vastu enam sama hell ning armastav, pigem ükskõikne. Siiski ütles mees, et armastab teda ja lubas varsti
romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati, uskunud, et on aega, kõik on alles ees. Ka mehele minemisega oli ta oma parema aja ära raisanud, mistõttu nüüd oli ta armunud endast aastaid nooremasse härrasse. Nende suhe oli tõsine, kuid
Kremeri jaoks on peamine elumõte oma maade ja vara hoidmine.Tema elus ei ole ühtegi inimest, kes talle tõeliselt korda läheks ning seda ta loodab Mari mõisa võtmisega saavutada. Armastus: Selles teoses ei ole tõelist armastust kellegi vahel.Ainuke tunne, mis Mari ja Prillupi vahel on, on kohusetunne, mis seisneb selles, et kumbki täidab temal lasuvaid kohustusi. Kremerile Mari meeldib, sest ta meenutab Kremerile tema kunagist armastatut, kellest ta ilma jäi.Mari Kremerit ei armasta, ta loodab tema juures käimise kaudu lõpuks igatsetud linna elama minemiseni jõuda. Inimene(mees, naine): Meest on selles teoses kujutatud perepeana, kes otsustab oma pereliikmete saatuse üle.Samuti Suhted: Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel Teost läbiv idee: Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks.
sinule saagiks". Echo peitis oma punastava palge koopasse ja räägitakse, et igatsus kurnas teda nii ära, et järele järgi vaid hääl. Niimoodi põlgas Narkissos kõiki, kes tema poole pöördusid. Natukese aja pärast otsustas jumal Nemesis asja käsile võtta ja ütles: ,,Armastagu see, kes teisi ei armasta, iseennast". Kui Narkissos kummardus allika kohale jooma ja nägi enda peegelpilti, armus ta sellesse otsekohe. Ta tahtis kätte saada seda armastatut, keda ta nägi peegelpildis. Noormees kummardus oma peegelpildi poole ja tahtis seda kätte saada. Noormees uppus ning Echo ei suutnud midagi teha. Kui Narkissos karjus oma peegelpildile ,,Jää hüvasti!", sai Echo seda vaid korrata. Kui Narkissose vaim ületas jõe, mis piirab surnuteriiki, kummardus ta üle paadiserva viimast korda heitma pilku oma peegeldusele vees. Nümfid hakkasid Narkissose ilusat keha otsima, et seda matta, kuid teda ei leitud. Paigas, kus
valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erika. Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast. Oskar osutubki just selliseks noormeheks ning seetõttu ei ole ta nõus nende abieluga. Peale otsustavat vestlust Erika vanaisaga kerkisid Oskari peas küsimused, kuidas ta suudakski ennast ja oma armastatut üleval pidada ja samal ajal võlga tasuda. Samas pereema, keda Hindrey nimetas oma artiklis taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi, et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt, et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama. Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi
Tihti olen kuulnud lugusid sellest, kuidas mees naist peksab, kuid naine ei lahku, sest ta armastab. Ma arvan, et armastus õpetab meid ja muudab küpsemaks. Inimene, kes ei ole armastust tundnud, ei saa tantsida rumbat. Rumba peab tulema südamest. Tantsija peab iga oma liigutusega näitama haavatavust, kirge ja kiindumust partneri vastu. Inimene, kes ei ole tundnud armastust, ei saa kirjutada lugu sellest, kuidas rutiin tapab armastuse (P. Coelho „Zahir“). Me peame õppima oma armastatut mitte lihtsalt kuulma, vaid kuulama. Inimene, kes pole armastust tundnud, ei saa kirjutada laulusõnu: „Su jalge all ma tahaks olla sammal. Ja tahaks olla sinu kotipannal. Ja kevadel ma tahaks olla nohu. Ja suvel sinu varvas allpool rohu. Ja sügisel su keemia järeltöö. Ja talvel sinu kirju kelgunöör. Su jalge all ma tahaks olla muru, su taskupõhjas tahaks olla puru.“ (J. Tätte „Ma tahan olla öö“) Loomeinimesed, kaasaarvatud kirjanikud, õpivad armastusest ja jagavad
annaabi.ee 
