Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus. Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes
Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi Rikkumise tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib. Kohus lahendab asja hageja nõuete järgi, st isegi, kui tähtaega on rikutud, aga hageja sellele tuginenud pole. Tuleb tuvastada, kas on korraline või erakorraline koosolek ÄS § 292
Esimene aktsiaselts Inglismaal (Koskoovia kompanii, 1555). Vastavalt ÄS §-le 221 on aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tunnused: 1. Juriidiline isik, äriühing; 2. võõrjuhtimine; 3. korporatiivne struktuur; 4. piiratud varaline vastutus (ÄS §221 lg 2,3); 5. kapitaliühing (min kapitali nõue 400 000.-, ÄS §222). Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsionäri vastutus on eelkõige majanduslik - aktsionär võib jääda oma investeeringust ilma (nt. pankroti korral). Õiguslikus mõttes aktsionäril vastutus puudub, aktsiaseltsi vastu esitatavat nõuet ei saa esitada aktsionäri vastu. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Kapital tuleb maksta täies ulatuses sisse, enne kui AS kantakse ÄR. (Saksamaal piisab 1/4ndikust)
Otsus on tühine ainult seoses nõukogu liikme tagasikutsumisega, majandusaasta aruande kinnitamisele notariaalse kinnitamise vorm ei laiene, see oli korrektselt päevakorras, seega pädev. Otsus osaliselt tühine. 6. Aktsionär tegi aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? Kuidas saab päevakorda täiendada? Mida AS otsustada saab? § 293 lg 3, nii aktsionäride arv kui aktsiakapitali esindatus ok. § 298 lg 1,2 § 302 lg 1 pädevust ületav otsus, kehtetuks tunnistatav. Sisu osas on otsus vastuolus, 298 annab ette
Kulud peavad olema tõendatud (dokumentaalselt). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised piirmäärad. Välislähetuse puhul hüvitatakse ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Maksustamisele ei kuulu töötajale makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Lähetada ei saa: · Rasedaid · Alaealisi · Töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last · Teise isiku töötajat · Füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE) · Aktsionäri, osanikku, mittetulundusühingu liiget Kasutatud materjal: ,,Töölepingu seadus", ,,Avalik teenistuse seadus", Riigiteataja.ee, Raamatupidaja.ee, Eesti Päevaleht, rmp.ee
Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593).
kohustuslik. Töötajale tagatakse lähetuse ajal töökoht ning vastav palk. Kui tööandja loeb tööalase koolituse tööülesande täitmiseks, olgugi, et sellest osavõtt toimub töötaja initsiatiivil, siis on ka see töölähetus. Keda ei saa lähetada Lähetada ei saa: · Rasedaid · Alaealisi · Töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last · Teise isiku töötajat · Füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE) · Aktsionäri, osanikku, mittetulundusühingu liiget Rasedaid, alaealisi ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast või puudega last võib lähetada ainult juhul, kui on olemas nimetatud isikute ning alalealise seadusliku esindaja eelnev nõusolek. [2] Lähetada ei saa ka teise isiku töötajat, juhul kui lähetuskulusid peab hüvitama lähetajat vastuvõttev isik või asutus. Nt kui emaettevõte lähetab tütarettevõtte töötajaid.
ÄS § 167 kohaselt on võimalik osanik osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta jätnud olulisel määral täitmata ning ei ole oma kohustust täitnud vaatamata ka ühingu kirjalikule hoiatusele või osanik on muul viisil oluliselt kahjustanud osaühingu huve ning ei ole kahjustamist lõpetanud vaatamata ka ühingu kirjalikule hoiatusele. ÄS §-s 167 sätestatu on erandlik õigus, mis näitab osanikevahelist isiklikku sidet osaühingu majandustegevuses (nt aktsionäri ei saa aktsiaseltsist välja arvata). ÄS § 167 lg 1 kohaselt saab kohtusse hagi osaniku väljaarvamiseks esitada osaühing. ÄS § 167 lg 2 kohaselt: taotluse osaniku väljaarvamiseks võivad esitada osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/2 osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt peavad osanikud otsustama nõude esitamise osaniku vastu. Seega saab osaniku väljaarvamine osaühingust toimuda alljärgnevalt:
juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada. 5. Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule. 2 olulist rühma: *õigus osaleda juhtimises (ehk üldkoosolekutel, tal on hääleõigus ning õigus saada infot ning sellest lähtuvalt teha otsuseid) *õigus saada varalist kasu nt div, aktsiate tühistamine makstakse välja, tehakse tagasiost, likvideerimine 6. Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest? Peamiselt on mõlemal samad õigused, kuid on väikesed erisused. NT 2 suurt: Üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid: pm võivad mõlemad vastu võtta otsuseid AGA osanikud võivad teha seda, millal iganes BOSSUD ning ükskõik, mis küsimustes ja ajal ning pm ,,sisse sõita" igapäevastesse tegevustesse. Aktsionärid saavad otsuseid langetada ainult ette määratud küsimustes.
Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis.
Aktsia võõrandamisel kolmandale isikule on teistel Aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 3.2. Aktsionäril on õigus aktsia oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.3. Aktsionär võib oma aktsia pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku aktsia pantimiseks või rendile andmiseks. Aktsia rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 3.4. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle Aktsionäri pärijale. Aktsia jagamiseks Aktsionäri pärijate vahel ei ole vaja Aktsionäride nõusolekut. 4. Aktsionäride otsus 4.1. Aktsionärid teevad otsuseid aktsionäride üldkoosolekul. 4.2. Aktsionäride häälte arv on võrdeline tema aktsiate suurusega. Iga Aktsia annab Aktsionärile AS-i Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Eelisaktsia omanik AS-i Üldkoosolekul hääli ei oma. 4.3
Tarbija - on inimene, kes ostab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve tasakaal on kui kulud ja tulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist puhul, kui tulud on suuremad kui kulud. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest. Liising on üks krediidivorme, millega saadakse siis laenu spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamisel. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Krediit credit võlasüsteem, mis võimaldab inimestel kasutada kaupu ja teenuseid ennem, kui nad on selle eest täielikust tasunud.
Elering Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 Tutvustus Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Elering loodi 27. jaanuaril 2010, mil toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-st. Eleringi omanikuks on Eesti Vabariik, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Mida teeb Elering kompetentsikeskusena ? Eleringi uuringute plaani elluviimist koostöös partneritega. osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides; sisemise pädevuse tõstmist laiemalt energiamajanduse küsimustes, sealhulgas maagaasi valdkonnas; energeetikaalase hariduse edendamist läbi Eleringi
7. Differentseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi, tekitab ebastabiilsust. 8. Kasum jaotatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. 9. Ost ja müük on terviklik tehing mingeid lisamakseid tooraine tootjale või klientidele ei tehta. 10. Äritegevus on avalik ja üldine, klientuur piiramatu. 11. Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses. 12. Aktsionäri häälte arv proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel määrav. 13. Võim kuulub aktsionäridele, kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte. 14. Esiplaanil aktsionäride rahalised huvid. 15. Eesmärgiks raha teenimine aktsionäridele, kontrollpaki omanik kontrollib oma huvides raha liikumist. 16. Tegevuspoliitika määravad aktsionärid, sisuliselt aktsiate kontrollpaki omanik.
Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. __G_ 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. __I_ 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. __C_ 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. _B__ 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. _F__ 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. __H_ 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __d_ 1. Ettevõtlus a. toob alati kasumit. b
Juhatus kasumi jaotamise ettepaneku esitab majandusaasta aruande, üldkoosolekule. vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Väljaarvamine äriühingust Osaniku saab välja arvata Aktsionäri ei saa välja arvata Liikme saab välja arvata Täisühing Usaldus- ühing Äritegevuses osaleja Täisosanik Täisosanik/ nimetus usaldusosanik
A 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. G 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. D 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. C 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. B 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. I 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. F 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. H 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. d 1. Ettevõtlus a. toob alati kasumit. b
Ainus suurem erinevus on vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse suurus ületab 2500 eurot või kui kõik mitterahalises sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist. Selline kord muudab OÜ asutamise lihtsamaks ja kiiremaks. Seadus annab võimaluse asutada OÜ ka ühel isikul. Aktsia ja osa Aktsionäri osalust AS'i varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust varas iseloomustab osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Igal osanikul võib olla üks osa. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat. Aktsia ja osa
24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29. Dividend osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab
Arvutati toote esialgne oma- ja müügihind, vaadati üle õpilasfirma teised võimalikud kulud ja ka tulud, pandi paika õpilasfirma müügieesmärgid ning sellest tulenev arvutati aktsiakapitali suurus. Otsus: õpilasfirma aktsiakapitaliks on 200 eurot ja selles väärtuses müüakse lihtaktsiaid. Aktsionärideks on Ella Kuusk (lihtaktsiad), Mai Kullerkupp (lihtaktsiad), Paula Palm (lihtaktsiad), Anna Oja (lihtaktsiad) ja aktsiakapital jaguneb 50 eurot aktsionäri kohta. Sellest tulenevalt ostetakse JA Eestist neli 20-eurost, neli 5-eurost aktsiablanketti. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. Õpilasfirma ametikohad: tegevjuht, tootmisjuht, müügijuht, turundusjuht, finantsjuht. Õpilasfirma liikmed: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Paula Palm ja Anna Oja. Arutati erinevate valdkonna juhtide tööülesandeid ning liikmete soove, teadmisi ja oskuseid võimalikele ametikohtadele.
Trahv toimingu tegemiseks. Seega kui on aruanne hilinemisega esitatud ja saba trahvi, on see juba karistus. Trahvist vabastamine on võimalik üldises tsiviilkohtumenetluse korras. 4. Aktsiaselts 4.1 Aktsiaseltsi mõiste Kõigepealt tuleb teha äriplaan. Ühing ise on teisel kohal, tugistruktuur. AS on mõeldud suurematele ühinguvormidele, kus on palju aktsionäre ja see on peamine alus, millest on selle õiguslik olukord välja mõeldud. Kui aga on ainult 1 või 2 aktsionäri pole hullu, kuigi seadusandja on lähtunud teisest tüübist. ÄS § 221 defineerib AS-i. 1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Osaühingu mõiste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D Piiratud vastutuse kontseptsioon kui ühing ei sudua oma kohustusi täita, siis võlausaldajad
ettevõttel olema piisav (piisavaks loetaks üldreeglina vähemalt 25% aktsiatest, kuid see tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui arvestades aktsiate arvu ja jaotust toimiks turg ka väiksema koguse avalikkuse hulka kuuluvate aktsiatega). Aktsiaid ei loeta avalikkuse käes olevaks, kui nende omanikuks on börsiettevõtte või selle tütarettevõtja tegevjuhtkonna, juhatuse või nõukogu liige või tema lähikondne, samuti juhul, kui ühe aktsionäri omandis on rohkem kui 5% noteeritavatest aktsiatest. · Noteerimist taotlev ettevõte ja tema tegevus peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtte majanduslik, õiguslik või muu olukord ei tohi seada ohtu investorite huvide kaitstust ega nende õiglast ja ühetaolist kohtlemist. · Noteerimiseks esitatud väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja nende pantimise õigus ei tohi olla põhikirjaga piiratud.
on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 12. Kas järgmised tehingud on tühised laenukeelu rikkumise tõttu? a. Aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale? b. Aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu. c. Aktsiaselts seab oma kinnistule hüpoteegi oma ainuaktsionäri poolt võetud laenu tagamiseks. d. Kas tehingud on tühised? a) p281 lg1 p1 - tuleb vaadata, kas neil on otsene seos (ühine majapidamine), siis keelatud; kui mitte, siis lubatud b)p283 lg1 - see on natuke midagi muud (omaaktsiate omandamine); KEELATUD!!! normi eesmärk on, et aktsionär ei oleks aktsiaseltsile võlgu! Vahet pole kas as andis võlausaldajale raha otse
Tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks Eelarve tasakaal tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest Kindlustuspreemia hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad Ettevõte tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate,
Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate või osade erinevusest. Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta suhteliselt piiratud: tal on õigus saada juhatuselt teavet üldkoosolekul. (A. Kiris, 2012, 226) Aktsiaseltsi lõpetamise alused Aktsiaselts lõpetatakse: 1) üldkoosoleku otsusega; 2) kohtuotsusega;
kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Aktsionäri/liikm Aktsionäri surma korral Osa läheb osaniku surma Liikme surma korral Osaniku surma korral on õigus e/osaniku surm läheb aktsia üle tema korral üle tema pärijatele, kui liikmelisus lõpetatakse, kui ühingusse astuda tema pärijatel, kui see pärijale. põhikirjas ei ole ette nähtud põhikirjas pole ette nähtud, et on ühingulepinguga ette nähtud või kui teisiti
Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549 Tulumaks -53 164 -56 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 578 429 755 284 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 581 877 753 268 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -3 448 2 016 37 3 Anvol OÜ 2013 2012 ( ) 693444 845670 ( ) 161134 175081 181776 103309 , 342910 272283 . - -808636 -31055 -438650 -561116
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Eelisaktsia: aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused. Võlaõigusseadus sätestab reeglid võlasuhetele. Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
Õiguse saab siduda nii osaniku kui ka osaga (ÄS § 139 lg 1 p 5). Aktsia on likviidsem (võõrandamine kergem). Min nimiväärtus on 10 senti (ÄS § 223 lg 1). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Keelatud ei ole nn stock-split. Aktsiaid on erinevalt osast mitut liiki. Liik ei seondu nimiväärtuste erinevusega, vaid aktsiast tulenevate õiguste erinevusega. Aktsia ei seondu õigustega aktsiaseltsile kuuluvale varale, kuna aktsiaseltsi vara on aktsiaseltsi omand, aktsia aga aktsionäri omand. Aktsia omamine tagab aktsionärile õigused aktsiaseltsi suhtes. · vara ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum · TsÜS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. · ÄS § 226: Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses
o norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad
o norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks
Selles mudelis võib müüja saavutada kontakti paljude ostjatega ning müüa oma kaupa otse lõpptarbijale. Samuti on võimalik täiustada kliendisuhteid pakkudes kuluefektiivset kliendi- teenindust. Vastav tarkvara pakub tihti ka võimalust luua elektroonilisi tootekatalooge. Elektroonilise hankesüsteemi kasutamisest saadav kasu on jaotatud kolme kategooriasse : raske, pehme ja immateriaalne kasu. Raske kasu on selgelt mõõdetav ja see on vajalik parandamaks otsese omaniku, näiteks aktsionäri, varalist seisu kuluefektiivsuse tõstmise läbi. Pehme kasu all mõeldakse kaudset kasu. Seda võib olla raske selgelt hinnata, aga võivad olla heaks indikaatoriks arengul. Näiteks läbi efektiivsuse tõstmise tekitatakse rohkem vaba aega, mida saab võimalusel kasutada millegi muu tegemiseks. Immateriaalset kasu ei ole võimalik finantsterminitega mõõta, kuid samas ei tohi sassi ajada ka pehme kasuga raske mõõdetavuse tõttu
lõppkokkuvõttes ettevõtte suutlikkuse rahuldada klientide nõudlust. TARNEAHELA JUHTIMINE Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Tarneahela juhtimine on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. TARNEAHELA JUHTIMINE Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. See on enamiku ettevõtete strateegiline väljakutse. INIMKESKNE LOGISTIKA
2.väike ettevõttega kaasnev probleem-kelmus. Kelmuseks nimetatakse ettevõtte staatuse tahtlikku valestiesitamist firmaomaniku- ärijuht poolt, eesmärgiga teist tüssata. Kelmust võib toime panna kasutades firma kohta eksitavat nime, avaldades valesid ja eksitavaid finantsdokumente ja esitades firma varasid mitteseaduspärasel viisil. 3.osaühingu osanike vastutus. Pilet 1) Miks riik annab osa oma majandustegevusest eraettevõtlusesse ? 2) Stress 3) Aktsiaseltsi aktsionäri vastutus. Pilet 1.Pereettevõte 2. Miks 2/3 on OÜ-d ( plussid ja miinused) 3. Kasumilootus Kasum on väikeettevõtte peamine saadus, kuna on firma edu mõõduks ja pakub omanikele vahendeid, mida nad vajavad oma perekonnale soovitud elustandarti kindlustamiseks, võimaldab palga ärijuhile ja annab vähemalt osa firma stabiilsuseks ja kasvuks vajalikest vahenditest. Oma juhtimiskogemustele toetudes on ettevõtja võimeline suurel määral oma sissetuleku suurust kontrollima
Third level Fourth level Fifth level Milleks on vaja aktsiat ning mis eristab lihtaktsiat eelisaktsiast? Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber ehk siis lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, s.t. nende kestusel ei ole muid piire kui ettevõtte tegutsemise tähtaeg. Seega kui ettevõte läheb pankrotti, siis lihtaktsia kehtivusaeg lõpeb. Ka eelisaktsial puudub kindel lõpptähtaeg. Lihtaktsia omanikul on õigus Click to edit Master text styles dividendile, s.t
Siis igale nimiväärtuseta aktsiale on vrdne osa aktsiakapitalist. Aktsiat ei saa jagada. Aktsiast tulenevaid igusi saab kasutada üldkoosolekul. Aktsiate märkimine tähendab aktsiakapitali suurenemist. Märkimine tähendab märkija üigus saada aktsia ja kohustus tasuda akstia eest. Aktsia märkimine ei kindlusta alati aktsia saamist. Aktsiad on nimelised aktsia kuulub alati kellegile, kindel omanik. Märgitud eesti väärtpaberi keskregistrisse. Aktsionäri surma korral läheb üle aktsia pärijale. Pandileping tuleb registreerida väärtpaberite keskregistris. Muidu see ei kehti, Aktsionäride nimekiri on registris avalik info. Iga aktsia annab ühe hääle. Eelisaktsia saab eelisjärjekorras dividende, pole hääleõigust. Põhikirivõib ette näha, et eelisaktsiale antakse ka hääleõigus. Nt aktsiakaüitali suurendamine. Vahetusvõlakirjad saab vahetada aktsiate vastu. nimiväärtuse summa ei või olla suurem 1/3 aktsiakapitalist
1. Informatsioon osavõtjate kohta Esimene rida: Koosoleku juhataja (ees- ja perenimi) Teine rida: Protokollija (ees- ja perenimi) Kolmas rida: Võtsid osa: (ees- ja perenimi) Protokolli vorming Võrdse positsiooniga osavõtjad loetletakse tähestikulises järjekorras, kui osavõtjaid on rohkem kui 15, siis vormistatakse registreerimisleht, mis lisatakse protokollile. N: Võtsid osa juhatuse liikmed: Ants King, Mati Tõnu Müts, Mati Pluus, Selma Seelik. Osa võttis 24 aktsionäri (registreerimisleht lisatud) Protokolli vorming Neljas rida: Puudus(id) Puudujad märgitakse juhul, kui otsuse langetamiseks on vajalik kvoorumi olemasolu. Viies rida: Kutsutud Kutsutu on isik, kes pole nõupidava organi liige. Ta osaleb üksnes konkreetse päevakorrapunkti arutelu ajal. Kutsutud isikud loetletakse koos ametinimetusega. Protokolli vorming 2. Päevakord Trükitakse pärast kahekordset reavahet, arutatavad küsimused formuleeritakse nimetavaliselt (tegu e
tehingud toimuvad arvutivõrkude vahendusel. Börsi põhinimekirjas on suuremate ja tuntumate emitentide aktsiad. Ettevõte, kes tahab oma aktsiatega börsil kaubelda peab täitma terve rea tingimusi. 1) aktsiaseltsi turuväärtus või omakapital peab olema vähemalt 100 milj. krooni 2) ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat ja viimane majandusaasta peab olema lõppenud kasumiga. 3) aktsiatest 25% peab kuuluma avalikkusele ja ettevõttel peab olema vähemalt 200 aktsionäri Tehinguid börsil teevad börsimaaklerid. Maaklerite ülesanne on kokku viia klientide ostu- ja müügisoovid. Väärtpaberite hinna liikumist näitab börsiindeks.Eestis on kasutusel kaks äriindeksit: Äripäeva indeks ja TALSE indeks. Ettevõte läheb börsile kahel põhjusel: a) saada juurde lisaraha ja b) firma saab tuntumaks. Investor, kes hakkab ostma aktsiaid, peab järgima teatud reegleid strateegia valikul. Lihtsamad investeerimisstrateegiad on:
- kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt.
seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele split tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu suurendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel. Spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus. swap-tehing - vahetusleping, kus lepingupartnerid vahetavad maksevooge; tehing, kus osapooled vahetavad erinevat valuutat tingimusel sooritada vastupidine operatsioon tulevikus (põhiliselt eksisteerib4 liiki swap'e: spot-ost - forward-müügi vastu, spot-müük - forward-ostu vastu, lühiajaline forward-ost - pikaajalise forward'i vastu, lühiajaline forward-müük - pikaajalise forward'i vastu). Eesmärk on hoida kokku intressikulusid ja
(2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse eradetektiiviühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on eradetektiiv. (3) Eradetektiivindusega tegeleva osaühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on eradetektiiv. Kui pärija ei ole eradetektiiv, hüvitab ühing pärijale osa väärtuse pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul. (4) Kui eradetektiiviühingu aktsionäri pärija ei ole eradetektiiv, peab pärija aktsia võõrandama pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul. Kui pärija aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing aktsia ja hüvitab pärijale selle väärtuse. (5) Kui eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri eradetektiivi tegevusluba on kaotanud kehtivuse või tunnistatud kehtetuks, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu
juhtkonna võimekust ettevõtet juhtida: see lisab 16 kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. Tabel 2 Personalikulud Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. 17 Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi., näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne. Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele:
aktsiad, raha välja, omakapitali kirje väheneb. · üks kohustuste kirje suureneb, üks kohustuste kirje väheneb pikaajaline laen viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. · üks kohustuste kirje suureneb, üks omakapitali kirje väheneb omaniku osaku üleviimine tagastuseta võlakohustuseks tema lahkumisel äriühingust. · üks kohustuse kirje väheneb, omakapitali kirje suureneb uute aktsiate eest tasaarvestuse, aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu. 2 · üks omakapitali kirje suureneb, teine omakapitali kirje väheneb aktsiakapitali suurendatakse kasumi arvelt. · Kulude kontole kirjendatakse kõik majandustegevusest tekkinud kulud. Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse. · Kulud kirjendatakse kulude kontode deebeti poolele.
4,4% ülejäänud turgudelt. See näitab hästi, et ettevõte on leidnud oma nissi mitte Eesti ettevõtetele omaselt Läände-Euroopasse vaadates, vaid just endistele Nõukogude Liidu maadele keskendudes. Omanikud Tänase seisuga on ettevõtte aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna ja Varssavi börsil, kusjuures enamik tehinguid toimuvad siiski Tallinnas. 30.09.2011 seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 1 977 aktsionäri, millest 22,78%+1% kuulub ettevõtte suurimale omanikule Toomas Toolile, 20,46% ta Monacost pärit äripartnerile Stephan David Balkinile ning 21,15% on Poola väärtpaberikeskuse nimel, Eesti väärtpaberikeskus ei kuva detailselt teiste riikide aktsionäre, kuid sellest hinnanguliselt 13,13 % on Alta Capitali ajast ühe Poola fondi käes, mis ei mängi siiski rolli ettevõtte juhtimises. Väiksemad kogused ettevõtte pea 40
4. Protokolli I ehk sissejuhatav osa: 1) koosoleku juhataja 2) protokollija 3) võtsid osa (loetletakse ilma ametinimetuseta perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Kui osavõtjaid on rohkem kui 15, vormistatakse registreerimisleht, mis lisatakse protokollile . N: Osa võttis 25 aktsionäri (registreerimisleht lisatud)) 4) puudus(id) 5) kutsutud 6) kahekordne reavahe + päevakord nimetavas käändes ja järjekorrapunktidena 5. Protokolli II ehk põhiosa: 1) KUULATI · küsimused-vastused küsimustele-sõna võtsid 2) OTSUSTATI (kui otsus võeti vastu hääletamistulemuste põhjal, näidatakse otsuses poolt, vastu ja
Väärtpaberiturgudega seotud onfo vahendamine ja investeerimisalane nõustamine Depoopangateenus Tehingud fondiosakutega Väärtpaberiemissioonide korraldamine ja esmalevitamine Ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine, organiseerimine ja finantseerimine Dividendide, intresside ja lunastamismaksete kogumine emitendilt või makseagendilt ning kandmine investori arvelduskontole Aktsionäri esindamine aktsionäride üldkoosolekul, omandiõiguse tunnistamine Väärtpaberite pantimise registreerimine Väärtpaberite kinkimine ja pärandamine Aktsiseltside registreerimine Eesti Väärtpaberikeskuses Dividendidelt/intressidelt enamkinnipeetud tulumaksu tagasitaotlemise menetlemine Börsitehingute kinnitamine Investorile väärtpaberitehingute tegemiseks laenuandmine Riski maandamine või spekureerimine tuletisväärtpaberitega
Millised tooted annavad kõige rohkem kasumit? 4.5. Turuosa prognoosid (turu positsioon) 5.0. JUHTIMINE, AKTSINÄRID/OSANIKUD/OMANIKUD, ORGANISATSIOONI STRUKTUUR 5.1. Direktorid/juhid, juhtivtöötajad, põhitöötajad Esitage iga direktori, juhtivtöötaja ja põhitöötaja kohta alljärgnevad andmed: nimi, vanus, ametikoht, kohustused, professionaalne taust, ametikoha jaoks vajalikud oskused, haridus. 5.2. Põhiaktsionärid/osanikud/omanikud Iga ettevõtte aktsionäri/osaniku kohta esitage järgnevad andmed: nimi, aktsiate/osade arv, aktsiate/osade eest makstud hind, omamise protsent. 5.3. Juhtkonna tasustamine Juhtivtöötajate? Kuidas palka määratakse? 5.4. Töötajate arv ja personalihõive plaanid Esitage kokkuvõtlik personalihõive plaan, mis tooks välja juhtimis- ja tööjõuvajaduse prognoosi viieks aastaks. Käsitlege alljärgnevaid küsimusi: · Kas need oskused on tööjõuturul vabalt kättesaadavad?
rentaablusega. Ettevõtte rahandus 10 RP089 5 rühm dividendide SUHTARVUD: kõige enam pakuvad nad huvi ettevõtte omanikele ja potentsiaalsetele investoritele. 1. TULU ÜHE LIHTAKTSIA KOHTA (T1LAK) näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Lihtaktsia (Common stock) on väärtpaber/aktsia, mille omamine defineerib aktsionäri osaluse ettevõttes; see on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem puhaskasum eelisaktsiate dividendide summa . kui eelisaktsiaid, T1LAK = lihtaktsiate keskmine arv siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial.
ning müügikäibemaks arvele võetud D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu Ostja poolt arve tasumine kassasse (ostjale on eelnevalt arve näol nõue esitatud, tulu ja müügikäibemaks arvele võetud, nüüd nõue tasutakse) D: Kassa K: Nõuded ostjate vastu 5.4 Muud lühiajalised nõuded 5.4.1 Nõuded aktsionäride vastu Kirjel Nõuded aktsionäride vastu kajastatakse kõiki nõudeid aktsionäride ja osanike vastu. Aktsiate-osade märkimisel aktsionäri-osaniku poolt koostatakse lausend: D: Nõuded aktsionäride/osanike vastu K: Aktsiakapital/osakapital Aktsiate-osade eest tasumine/aktsionäri-osaniku poolt kajastatakse lausendiga: D: Arvelduskonto K: Nõuded aktsionäride-osanike vastu Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Aktsiate või osade märkimise tühistamisel kantakse nõue aktsionäri või osaniku vastu