Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turismitalu, saun, reklaam, kindlustus, omahind, veebilehed, väikevahendid, võrkpall, kommunaalkulud, sidekulud, äriplaan, amort, sulg, stardikapital, talus, sulgpalli, põhivahendid, suitsetada, amortisatsioon, rapla, turismitalude, mahub, veebileht, pakki, internet, kalapüügi, tööjõukulud, mõnus, 2295, wifi, 1481, 1440, tööjõud, telk........................................................................3 2 Tootekirjeldus.......................................................................................................................... 4 3 Finantsarvestus.........................................................................................................................5 3.1 Põhivahendid.....................................................................................................................5 3.2 Väikevahendid.................................................................................................................. 8 3.3 Materjalid........................................................................................................................10 3.4 Rendikulud......................................................................................................................12 3.5 Kommunaalkulud.....................................................................................
Majandusõpetuse eksamitöö Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 3.5 Sidekulud...............................................................................
RAPLA 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 3.1 Tootekirjeldus........................................................................................................................5 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................6 3.3 Väikevahendid......................................................................................................................7 3.4 Materjalid..............................................................................................................................8 3.5 Sidekulud............................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud (ühekordsed)....................................................................
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed................................................................
Paide Ühisgümnasium Ilusalong BeautyLand Koostaja: Carol Mülperk Klass: 9B Paide 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................4 3.4 Väikevahendid.......................................................................................................................5 3.5 Materjalid..............................................................................................................................5 3.6 Sidekulud..............................................................................................................................7 3.7 Reklaamikulud (ühekordsed)..................................................................
motiveeritakse rohkem müüma. Turustuskanalid Kuna tootjal pole enamasti võimalik toimetada oma tooteid kätte igale kliendile, siis kasutatakse turustamisel enamasti kaubanduse teenuseid (jae- ja hulgikaubanduskaubandus), samuti ka mitmete teiste müügiga tegelevate firmade teenuseid (näiteks turismitrükiseid müüvad I-punktid, hotellid, jne). Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi. Enamkastutatav müügitoetus on reklaam Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas
motiveeritakse rohkem müüma. Turustuskanalid Kuna tootjal pole enamasti võimalik toimetada oma tooteid kätte igale kliendile, siis kasutatakse turustamisel enamasti kaubanduse teenuseid (jae- ja hulgikaubanduskaubandus), samuti ka mitmete teiste müügiga tegelevate firmade teenuseid (näiteks turismitrükiseid müüvad I-punktid, hotellid, jne). Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi. Enamkastutatav müügitoetus on reklaam Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas turismiettevõtluse alast reklaami teha
13.1 Pakutavad töökohad ............................................................................................... 54 13.2 Flaier ...................................................................................................................... 58 2 SISSEJUHATUS Käesolev äriplaan on koostatud uue ja atraktiivse Hanso turismitalu rajamiseks Tartumaale, Haaslava valda, Unikülla. Turismitalu ideeks on pakkuda meeldejäävad puhkust erinevate ajaviitmisvõimalustega igale vanuserühmale, arvestades nende vajaduste, võimaluste ja ootustega. Käesolevas töös analüüsime, kuidas ettevõte majanduslikult toimiks ning milliseid positiivseid majandustulemusi tagavaid tegevusviise oleks võimalik rakendada. Äriplaanis on kirjeldatud võrdlevalt võimalikke tegevusvõimalusi äritegevuseks vajalike hangete tegemisel,
2009.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. aprilli seisuga oli see kokku 162 336.- krooni. Jooksva 3 Äriplaan majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- krooni Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 20. sajandist pärit talukompleksis Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas. Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning kaevanduste külastamine. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Ida-Virumaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud Mäetaguse mõisa. Talu
Koristamist teostavad disinerid ise, kordamööda, iga päeva lõpus. Disainerid saavad omavahel nõu pidada ja arutada, kuidas riideid kaunimaks muuta. Nad kujundavad rõivad ümber, lisades neile nt. pitsi, paelu, tikandeid jms. Riideedemete kujundamise võimalusi on veelgi: värvi muutmine (kangavärvidega), kahe eriva rõiva kombineerimine kokku üheks, kohendamine (lõike, suuruse, pikkuse muutmine), nööpide väljavahetamine, muude tehnikate kasutamine (nt. batika, tüll, viltimine) Reklaam? Tallinna koolides, Tasutareklaam.com ( tehakse koduleht), tänaval, poe ees kolmnurk püsti akendel poekleebised, Facebook Põhivahendid Nr. Nimetus Arv Hind Maksumus AM% AM summa aastas 1. Heavy Duty 4423, 1 332 332 14,3 % 47,4 singer(õmblusmasin) 2. Singer 14T968 1 800 800 10 % 80 Professional (overlok) 3
..................................................................................................5 2. TÖÖRUUMID....................................................................................................................6 3. FINANTSARVUTUSED...................................................................................................7 3.1. Põhivahendid..............................................................................................................7 3.2. Väikevahendid............................................................................................................8 3.3. Materjalid....................................................................................................................8 3.4. Side- ja reklaamikulud..............................................................................................10 3.5. Stardikapital ja tegevuskapital..................................................................................10 4
Maja (vt. Illustratsioon 1) asub linnast väljas, vaikses ning looduslikus keskkonnas. Maja on läbimõeldud mugava planeeringuga ja modernse sisustusega. Esimesel korrusel asub 2 tuba, köök, WC/dussiruum, esik, garaaz ja abiruum. Teisel korrusel: 3 tuba, 1 WC/dussiruum ning esik. Maja valmis 2010 aastal. Maja üldpinnaks on 191,30 m² millele lisandub 1 462 m² krunt. Maja rent on 511 kuus. Kommunaalkulud kuus on keskmiselt 150. Asukoha eelisteks on hõre liiklus, mets lähedal, värske õhk. Kohale saamisega pole probleemi, kuna buss sõidab iga tunni aja tagant. Asukoha puudusteks on toidupoe kaugus. Lähim toidupood asub umbes 6 km kaugusel. Illustratsioon 1 http://www.city24.ee Puhkemaja 1.3. Töötajad Palgakulude kokkuhoidmiseks tuleb esialgu läbi ajada võimalikult väheste inimestega ja
980 150 Üldhalduskulud Ruumide majandamiskulud Küte 0 0 Elekter 156 220 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 250 200 Autokütus 320 700 IT ja sidekulud GSM 500 600 Tavatelefon 120 120 Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 375 600 Muud kulud Kantseleitarbed 128 150 Pangakulu 80 80 Seadmete hooldus ja remont 0 100
toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks, puhkuse nautimiseks.Maja esimesel korrusel asub kaminasaal 50 m2 ja suur tuba 40 m2, mida saab kasutada söögitoana ja kuhu mahub ka biljardilaud.Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju ja külmkapiga.Lisaks sellele on esimesel korrusel kontoriruum ning majutamiseks 5 tuba (8 m2) ja teisel korrusel 7 tuba, millel on rõdud. Kõik toad on kahekohalised. Majast eraldi järve kaldal on saun, kus võib korraga viibida umbes 7 inimest. Saunas on eraldi 20 m2 kaminaruum. Veega varustamine toimub oma puurkaevust ja kanalisatsioon on lokaalne.Hoone mõlemal korrusel on dussiruumid ja tualetid, mis on üldkasutatavad. Hoone vajab seestpoolt san. remonti, mille teostab rendile andja ja esimesel poolaastal käivitamiseks on renditasu kokkulepitult madal. Hoone sisustamiseks ei ole vaja eriti suuri kulutusi, sest toad
augusti lõppus 3-7 krooni värskedele ja 30-40 krooni vähese soolaga. Septembris hinnad kasvavad uuesti, aga toodangut on juba vähem. Oktoobrist märtsini ettevõtte müüb hapukurgid, hind mille peale kõikub 10-st 17-ni kroonini. Ettevõttel on oma lehekülg Internetis, kus on kõik vakalik info toodangust ja hinnadest, antakse ka reklaami ajalehtedele. Alguses on reklaami rohkem, pärast, kui turustuskanalid ja tarbijad on juba leitud, reklaam ei ole nii vajalik. Ettevõtte üldandmed Nimi: Mustvee Kurk OÜ Juriidiline vorm: osaühing Äriregistris on reegistreeritud. Aadress: Jõe 24, Mustvee 49603 Telefonid: (+372) 77 26 535; (+372) 53 55 1777 E-post: [email protected] Juhatuse liikmed: Zoja Koromnova, Juri Kohtov Põhikapital: 350 000 kr Omanikud, nende osa kapitalist: Zoja Koromnova (175 000 kr), Juri Kohtov (175 000 kr) Kontaktisik, telefon: Zoja Koromnova, (+372) 53 55 1777 1.2. Asukoht
ise ja koha peal, ei paku poe valmistoite. TOOTED JA TEENUSED Pakume majutust kahekorruselises külalistemajas, mis asub 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel Kuressaare kesklinnast. Oleme avatud aastaringselt ning võimalusel võtame vastu ka ilma etteteatamiseta kliente. Maja esimesel korrusel on külastajatele kasutamiseks köök, söögituba, peoruum ( saab kasutada kui rentida terve maja), puhkeruum (näiteks asub seal piljardi laud, arvuti klientide kasutamiseks), veranda ja ka saun. Suveperioodil võimalus kasutada välikaminat ja õues grillida. Et peolised meie teisi kliente segama ei hakkaks, saab peoruumi kasutada, kui renditakse ka toad. Külalised saavad kasutada ka külmkappe ja pesumasinat. Teisel korrusel asuvad 10 kahekohalist tuba, vastavalt soovile laia või kahe kitsa voodiga ning võimalus ka lisavooditeks. Samuti on võimalus kasutada beebivoodit. Tubadesse on koridorist eraldi sissekäigud. Kõikides tubades on põrandaküttega dussiruum
34 Seadmete ost 800 Kokku 985.34 Reserv 100 Tegevuskulud 2 kuud 12620.06 Kokku 13705.40 3.2. Tegevuskulud Tegevuskulude tabelisse on paigutatud kõik kulud, mis on ettevõtte tegevuses hoidmiseks vajalikud. Antud tabelis on välja toodud kontoritarbed, töötajate palgad, koolituse materjalid, koolitusruumide rent (koolitusruume renditakse ühekordselt koolituste toimumise ajaks), reklaam ja telefoni arved. Tegevuskulud Kuluartikkel Maksumus Kontoritarbed 35 Töötajate palgad 5730.03 Koolituse materjalid 100 Koolitusruumi rent 180 Kodulehekülg, reklaam 200 Administraatori telefoni arved 65 Kokku 6310.03 12
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
põhitegevusalaks oleks spordiasjade müük. Ettevõtte eeliseks teiste spordipoodide ees oleks see, et antud ettevõte pakub ainult selliseid tooteid, mis sobivad nii võrkpalli harrastajatele kui ka võrkpalluritele. Eelkõige müüaksegi võrkpallialaseid tooteid. Tooteid müüakse nii noorukitele, meestele kui ka naistele. Pood pakuks klientidele spordijalanõusid, - särke, -pükse, -sokke, põlvekaitsmeid ning võimalik on soetada endale ka oma isiklik võrkpall. Peamised firmatooted, mida pood pakkuma hakkaks on: Macron, Asics, Mikasa, McDavid, Rucanor. Firmatoodetest oleksid veel Puma, Adidas ja Nike. Eeldatavaks sihtgrupiks oleks spordihuvilised vanuses 16-40 aastat. Ettevõte asuks Viljandi linnas. Plaanis on luua kolm töökohta: kaks töötajat, juhataja. Spordipoe omanikuks oleks Krete Allik. Reklaamikanaliteks oleks kindlasti spordipoe enda isiklik kodulehekülg, kus klientidel on võimalik tutvuda toodetega
4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9 4.4.8. Tootmisvõimsus 9 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7
Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga. 6.8. Varade inventeerimine 12 Varade saldod inventeeritaks bilansipäeva seisuga, bilansipäev on majandusaasta viimane kuupäev. Inventuuri alguses viiakse raamtupidamises kõigi materiaalsete väärtuste sissetuleku- ja väljaminekudokumentide töötlemine, tehakse arvestusregistritesse vajalikud kirjendid ja viiakse välja jäägid inventuuri päevaks
4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Tootmisvõimsus 9 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7
atraktiivne mitmekeelne koduleht kohvikule ning facebooki-konto, kus inimestel on võimalus tutvuda kohviku menüüga ja lahtiolekuaegadega. Info otsimine ajalehtedest Luua atraktiivne reklaam kohvikust kohalikku lehte. Raadio kuulamine Luua kutsuv reklaam kohalikku raadiosse. Tarbija satub juhuslikult Reklaam allergikute ja kohviku reklaami nägema, toitumis-teemalistesse kui otsib infot tervisliku portaalidesse. Reklaam toitumise või allergiate toitumisklubisse ja Saarte
..............14 10.2.Turundusstrateegia....................................................................................... 15 11.SWOT-ANALÜÜS.............................................................................................16 12.KULUDE ARVESTUS.......................................................................................19 12.1. Rendikulud.................................................................................................. 19 12.2.Energia- ja sidekulud....................................................................................20 12.3.Valvekulud................................................................................................... 20 12.4.Materjali kulu............................................................................................... 21 12.5.Amortisatsioon............................................................................................. 21 12.6.Palgakulude arvestus.....................
4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 7 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 7 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 7 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 7 4.4.4. Tööjõu vajadus 7 4.4.5. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 8 4.4.6. Tootmisvõimsus 8 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 8 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 8 2 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 8 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 8 4.6. SWOT ANALÜÜS 8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9
2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80 4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000
normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. 9 Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga. [1] Arvelduste arvestus Osaühingus sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel töölepingu seaduse nõuetele vastav leping. Palga arvutamise aluseks on ametipalgad ja tunnitasu määrad ning tööaja arvestuse tabelid. Lepingulistele töötajatele arvestatakse palka sõlmitud tööettevõtulepingu alusel. Palka makstakse kord kuus, hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Aruandvad
käterätte, kindaid). Kord aastas hakkame korraldama Tartu Uisufestivali (esialgu Hansapäevade raames). 3.2 Tootestrateegia Ehitatavasse kiiruisuhalli on planeeritud 400m kiiruisuringrada, mis koosneb 8m laiusest kaherealisest põhirajast koos 4m laiuse sisemise soojendusrajaga. Ringraja keskele on planeeritud standardmõõtudes hokiväljak, kaks curling-u rada, riietus- ja dushiruumid, jõusaal, abiruumid, peoruumid ja saun. Ringrada ümbritseb jooksurada, millele on võimalik paigaldada teisaldatavad tribüünid. Tualetid asuvad nii ringraja keskel kui ka tribüünide alal. Halli külgmises ääreosas asub toitlustusasutus. Sissepääsu juures asub uisu- ja uisukostüümilaenutus ja kassa koos uisutarvete ja meenete kauplusega. Uisuhalli kõrvale kavandame parkla. Halli sisetemperatuur on aastaringselt 13o C. Teenusteks on
Hobuse või poni rentimine ratsaklubi väliselt Need, kes soovivad korraldada pidu lastele või täiskasvanutele poniga või hobusega, saavad tellida looma või loomi ratsaklubilt Hobuenergia. Hobune/poni tuuakse koos varustusega ja abilisega sobivase kohta kliendile. 8 1.3 Hinnakujundus Hinnakujundamiseks autor kasutab mitmeid meetodeid: Turuhind Omahind + juurdehindlus Tajutava väärtuse meetod Selleks et välja arvestada ratsetreeningute hinda oli läbiviidud küsitlus ja kasutatud tajuva väärtuse ja üldise keskmise meetodid. Tabelis 1 on näha mille eest ja kui palju inimesed on valmis maksma, mille järgi hiljem oli välja arvestatud keskmine hind. Kõigepealt olid välja valitud tähtsad näitajad-tunded, sport, tervis ja mugavus. Valitud kriteeriumid ei ole
Maja kütab autonoomne gaasikatlamaja, külma ja kuuma veega varustamiseks ning heitvee ärajuhtimiseks ühendatakse maja linna veevõrgu ka kanalisatsiooniga. Siseviimistluses on arhitektid maitsekalt kombineerinud heledaid materjale: valge õlivärviga kaetud saareparkett, graniitplaat, eritellimuste alusel valmistatud heleda alpispooniga kaetud sise- ja välisuksed. Lisaks sellele on arhitektid püüdnud täita korterid ka maksimaalse sisuga. Korterites on: - kombineeritud saun (elektrikerisega infrapunasaun), - kvaliteetne Duraviti sanitaartehnika (kraanikausid, segistid, vannid ja bideed), - ülemistel korrustel kinnised katuseterasid ja korterid läbi kahe korruse - maa-alune autoparkla - katusel killustikkattega avatud terrassid - keldrikorrusel erinevate trenazööridega varustatud spordisaal - kaks lifti Hinnad alates 32000 EEK/m2. (Selise 26 arendusprojekt). 6 3
vene keelt kõnelevaid inimesi võib sellise temaatikaga LARP ning ja seonduvalt ka selle varustus huvitada. 3.2. Muudatused ettevõtluskeskkonnas Lähima kolme aasta jooksul peaks Eesti majanduskriisist välja tulema. See tähendab, et sissetulekud hakkavad taas suurenema ning nõudlus kaupade järgi suureneb. Samas suureneb nõudlus kaupade järgi ka mujal maailmas seega meie poolt pakutavate toodete hinnad võivad tõusma hakata. Asutamisaastal võivad Eesti Vabariigis maksud ja kommunaalkulud tõusta. 4. Projekti kirjeldus 4.1. TOODE (Teenus) Ettevõte tegeleb: 1. Lauamängude jaemüügiga 2. Fantaasia ja ulmeraamatute jaemüügiga 3. LARPi varustuse tootmine 4. Valmis LARPi varustuse müümisega 5. LARPi varustuse ise valmistamiseks vajalike materjalide müümisega 6. LARPi varustuse laenutamisega 7. LARPi ürituste sponsoreerimisega 8. Lauamängu õhtute organiseerimine 9. Lauamängude laenutamisega
Klient võib valida oma toote jaoks materjali, mille omadused ei vasta soovitud toote valmistamise tingumustele. Kuna oleme oma ettevõtte ainsaks esindajaks, siis on meie teenuseid võimalik kasutada vaid meie Tartu ateljees, kuid kui tekib soov ning ka võimalus avada mõnes teises suuremas linnas haruettevõte, siis kindlasti kaalutletakse seda põhjalikult ning langetatakse vastav otsus. OÜ Veture plaanib kasutada oma teenuste turustamiseks peamisi meediakanaleid, nagu näiteks reklaam Tartu Postimehes ning ka Tartu linna ümbritsevate maakondade kohalikes väljaannetes, nagu näiteks Kodukant, Oma Saar ning Otepää Teataja. Lisaks on plaanis kasutada erinevate Interneti lehekülgede vabu reklaampindu ning levitada oma reklaami suuremate kuulajate arvuga raadiokanalites. Hinnakujundamine toimub kindlate komponentide arvesse võtmisel, milleks on: erinevate konsultatsioonide maht toote keerukusaste ja tegumood toote maht/suurus
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
annaabi.ee 
