Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust
Nõudluse analüüsil saadi nõudlusfunktsiooniks p(q) ' &0,71 q % 1000 , kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) kasumi suurus tootmismahu korral 300 toodet nädalas, c) opitmaalne tootmismaht ja maksimaalne kasum. Liitfunktsioon. NÄIDE 2.7. Liitfunktsioon Linnas sõltub keskmine autoga liikumise kiirus v autode arvust N, v=v(N). Autode arv N sõltub aga inimeste keskmisest sissetulekust S, N=N(S). Seega kaudselt sõltub liikumiskiirus v inimeste keskmisest sissetulekust S: v= v(N(S)) = v(S). Olgu meil kaks funktsiooni f ja g defineeritud järgmiselt: f(g)= g2 ja g(x)=x+1. Siis liitfunktsioon f=(g(x))= g2 =(x+1)2.
hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) kasumi suurus tootmismahu korral 300 toodet nädalas; c) opitmaalne tootmismaht ja maksimaalne kasum. VASTUSED 2-11 a) R=500q-2q2; P=-2q2+200q-2000; b) P(40)=2800, P(100)=-2000; c) q=50, P(50)=3000. 2-12 a) P(q)=-0,71q2+500q-8000; b) P(300)=78 100 kr nädalas; c) q=352, P(352)=80 028. 2.5 Liitfunktsioon Näide 2-8 Liitfunktsioon Linnas sõltub keskmine autoga liikumise kiirus v autode arvust n, v=v(n). Autode arv n sõltub aga inimeste keskmisest sissetulekust s, n=n(s). Seega kaudselt sõltub liikumiskiirus v inimeste keskmisest sissetulekust s: v=v(n(s)) = v(s). Olgu meil kaks funktsiooni f ja g defineeritud järgmiselt: f(g)=g2 ja g(x)=x+1. Siis liitfunktsioon f(x)=(g(x))2=(x+1)2. Selliseid funktsioone, kus argumendi ja funktsiooni seos on antud kahe või enama sõltuvuste ahela kaudu, nimetataksegi liitfunktsioonideks.
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
väljasõitu sõitjatest või ootab autojuht enda öeldud stardikohas nimetatud stardiajast viis minutit kauem. Kui tuleb sõitjaid, on tal võimalus teenida 20 senti iga sõitja pealt kilomeetri kohta. Kui ei tule, ei juhtu ka midagi, sest oma andmete teadaandmine on tasuta. Sõitjal on oma soovidest teadaandmiseks samasugused võimalused. Kui ta helistab või ise büroosse tuleb, teatatakse talle koheselt, millise autoga ta sõita saab. E-mailiga saadetud teatele saabub vastus kahe tunni jooksul pärast teate kättesaamist firmas. Kui momendil päris sobivat autot ei ole, pakub ettevõte välja mingil teisel kellaajal sõitva autojuhi või paneb sõitja sõitjate nimekirja, kes veel otsivad sobivat autojuhti. Selle leidmisel edastatakse kliendile 5 vastav teade. Maksmine toimub järgmiselt: sõitja kannab osaühingu pangaarvele 40 krooni teenustasu
turul. P = 60 kr - D = 220 tk -- S = 500 müümata jääb + 280 tk ülejääk Hind lastakse alla, et mitte vähendada tootmist 280 võrra. Piisab hinna alandamisest 40 kr- ni, mille tõttu toimub nõudluse laienemine 300 tk- ni. Järelikult tootmist on vaja vähendada 200 võrra. 200 < 280. Tasakaaluhind 40 kr : D = S = 300
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks). Otsese meetodi rakendamine on tunduvalt keerukam kui kaudse meetodi rakendamine, sest see eeldab vastava infosüsteemi olemasolu (raamatupidamistarkvara) ettevõttes. Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 16 Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel
kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks). Otsese meetodi rakendamine on tunduvalt keerukam kui kaudse meetodi rakendamine, sest see eeldab vastava infosüsteemi olemasolu (raamatupidamistarkvara) ettevõttes. Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 16 Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel
kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks). Otsese meetodi rakendamine on tunduvalt keerukam kui kaudse meetodi rakendamine, sest see eeldab vastava infosüsteemi olemasolu (raamatupidamistarkvara) ettevõttes. Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 16 Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel
1.12.2 Teiste kaupade hinnad Mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. Ühe kauba hinna tõustes hakkavad inimesed eelistama teist, odavamat kaupa (ja vastupidi). Selline seos kehtib asenduskaupade korral. Kaks kaupa võivad olla ka täiendkaubad, kui neid mingi vajaduse korral koos kasutatakse. Näiteks arvuti riist- ja tarkvara, film ja fotoaparaat, auto ja bensiin. Täiendkaupade puhul kehtib järgmine seos: ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise (ja vastupidi). Enamik kaupu pole aga üksteisega seotud. Üksteisega mitte seotud kaupade hinna muutus ei too kaasa teiste kaupade nõudluse muutust. Sellegipoolest, seoses hinna muutuse sissetulekuefektiga võib see seos tekkida. Näiteks eluasemekulutuste
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks analüüsitud ja kirjeldatud. Ei ole ka oluline millises järjekorras teemasid äriplaanis kirjeldate. Samuti ei ole piiranguid äriplaani mahukusele see võib olla näit. 10 lk. aga ka näit. 100 lk. pikk
6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1. Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. 2. Ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda. 3. Väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs. 4. Idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).
Äri- ja/või turundusplaan aitab: · läbi mõelda organisatsiooni tegevuses kriitilise tähtsusega aspektid, et ära kasutada avanevad võimalused ja olla konkurentidest sammukene eespool; · hinnata turundust, juhtimist, finantse ja inimesi puudutavaid strateegilisi valikuid; · juurutada ja tutvustada uusi turismitooteid/-pakette ning uuendada olemasolevaid, et käia kaasas turu muutustega; · välja tuua selle, kuidas organisatsiooni eri funktsioonid aitavad kaasa äriidee realiseerimisele ja turundussõnumi klientideni viimisele; · kaasata töötajaid organisatsiooni arendamisse ja suurendada nende pühendumist eesmärkide saavutamisel. Tavaline äriplaan peab silmas 35aastast perspektiivi ja hõlmab nii strateegilist kui ka taktikalist planeerimist. Konkreetse toote/teenuse arendamiseks või turundamiseks (turismi tootearenduse ja turunduse toetuse taotlemiseks) võib koostada plaane lühemaks ajaks (nt 2 aastat).
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
-, ÄS §222). Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsionäri vastutus on eelkõige majanduslik - aktsionär võib jääda oma investeeringust ilma (nt. pankroti korral). Õiguslikus mõttes aktsionäril vastutus puudub, aktsiaseltsi vastu esitatavat nõuet ei saa esitada aktsionäri vastu. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Kapital tuleb maksta täies ulatuses sisse, enne kui AS kantakse ÄR. (Saksamaal piisab 1/4ndikust) Aktsiaselts on mõeldud eelkõige õiguslikuks vormiks suurtele ettevõtetele, mis tuleneb mitmetest seaduses otse nimetamata asjaolust. Eelkõige saab siin nimetada aktsiakapitali suurust (see on ilmselge igaühele, kes seadust loeb), lisaks keerulisem juhtimine ning muud tingimused, mis on aktsiaseltsis sätestatud rangemalt, kui osaühingus. Lisaks on aktsiaselts ainus äriühing, mille osalusõigused (aktsiad) võivad olla vabalt kaubeldavad avalikul väärtpaberiturul
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
vajadusei ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste poole. 2 6. Konfliktid teeninduses Konfliktid teeninduses on igapäevane nähe. Klienditeenindajad peavad oskama konflikti lahendada nii, et klient lahkuks rahulolevana. Konfliktid tekivad, sest on vaja suhelda palju erinevate inimestega. See nõuab paindlikku suhtumist ja oskust tulla toime konfliktsetes olukordades. Sisekonflikt: teenindaja on konfliktis oma töö ja enda isikuga. Konflikt teenindaja ja kliendi vahel: tihti seisneb väheses või ebaadekvaatsees infovahetuses. Kui klient või teenindaja on iseloomust väga emotsionaalne on konfliktid kerged tekkima. 7. Konfliktide lahendamine teeninduses Iialgi pole võimalik ette näha konflikti kõiki põhjuseid ja lahendusvariante. Konflikti lahendused sõltuvad: teenindaja isiklikest omadustest kogemusest konkreetsest tegevusest ja olukorrast Konflikt laheneb kui teenindaja:
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
teguri teooria) 4.5.4.3 Vroomi ootuste teooria 109 4.5.4.4 McClellandi teooria 109 4.5.4.5 Mc Gregori X- ja Y-teooria 109 4.5.4.6 Inimsuhete teooria 110 4.5.5 Uue generatsiooni motiveerimine 110 4.6 Kontrollimine 111 4.6.1 Kontrolli olemus 111 4.6.2 Kontrolli liigid 111 4.6.3 Kontrolli läbiviimine 113 4.6
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
