Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest. Muinasaja uurimine. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist annavad ka kaugemate ning lähedamate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII
materjalist, pole meieni säilinud. Kõige rohkem on säilinud nende valmistatud põletatud savist esemeid. Esialgu vooliti neid kätega, aga alates IV aastatuhandest eKr hakati kasutama potiketra, mis andis anumatele korrapärasema vormi. Megaliitilised ehitised Neoliitilistest küladest on säilinud jälgi eriti siis, kui majad olid savist või kivist. Enamasti pakuvad neoliitiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest viimastele olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (kreeka keeles mega+lithos tähendab `suur kivi'), mida leidub LoodeEuroopas, Bretagne'i poolsaarel (Prantsusmaa) ja Lõuna Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim nendest asub Stonehenge'is Inglismaal. Tohutut tööd nõudnud kavatis arvestab taevakehade liikumist
Teabe talletamiseks on mitmeid erinevaid viise: · materiaalsed esemed, näiteks ehitised, tööriistad vm kannavad endas teatud inimlikku kogemust tööoskust, kasutamisviisi, peegeldavad seda ehitist ehitanud, tööriista tootnud ja kasutanud inimeste suhet ümbritsevasse maailma, sotsiaalseid vahekordi. Inimeste loodud ehitised on tänapäeval väärtuslikuks teabeallikaks etnograafidele ja arheoloogidele. · inimeste endi käitumine ja tegevus annab edasi omandatud kogemusi. Näiteks erinevat töövõtted, kombed, harjumused ja tavad on üks viis hangitud kogemuste edasi andmiseks. Veel on ilmekaks näiteks noore põlvkonna kasvamise käigus vanemate jäljendamine. · märgisüsteem ehk keel võimaldab kõige efektiivsemalt teha teistele arusaadavaks enda mõtteid, tundeid, soove ja hinnanguid. Keelemärkide
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r
. Nii mõnigi tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud. Näiteks "teati", et pronksi- ja vanemal rauaajal elati isajärgse sugukondliku korra tingimustes ja tavaliselt patriarhaalsete suurperedena, seejärel need suurpered lagunesid väikeperedeks ning tekkisid territoriaalsed kogukonnad. Palju andis juurde senisest tihedam koostöö loodusteadustega ,nagu näiteks paleoökoloogidega. Mitmes arheoloogidele huvipakkuvas asustuspiirkonnas koostatud 4 õietolmudiagrammid andsid oluliselt uut informatsiooni asustuse kujunemise, viljelusmajanduse arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on elanud ja loodusele oma tegevusega mõju avaldanud ka paljudes sellistes piirkondades, kus puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised.
lammutamine ja põletamine. Seetõttu on vanematest kihistustest väga raske midagi leida. Ja me oleme juba praegu siia nii palju peale ehitanud," Viimaste aastate jooksul on Tallinna kesklinna maa seest leitud mitmeid keskaegseid ehitisi ja paiku, mis annavad aimu linna kunagise asustuse kohta. Stockmanni alalt on leitud Tallinna püssirohuveski ning Sauna tänava piirkonnast leiti terve 13. sajandi elamukvartal, kust tulid välja äärmiselt hästi säilinud ehitised. Leid oli arheoloogidele paras üllatus. Nüüdseks on Vabaduse väljaku kaevamistel leitud üles kunagise Harju värava eesvärava torni varemed ning Kaarli kiriku külje alt on välja tulnud kunagised matmispaigad, mida veel uuritakse. Artikkel oli väga põnev sest puudutab mu enda kodulinna ja arheoloogide töö on üleüldiselt väga põnev. Kuigi antud artiklis rääkinud arheoloogiga ma päris ühel nõul ei ole. Minu arvates on usutavam teooria siiski see, et Tallinn oli suur kaubandus- ja sadamalinn.
kõrgus ka mitu vahitorni. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asusid kirdes ja kagus. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli
põhjarannikut. Nad olid osavad insenerid ning ehitasid suuremõõtmelised plonnist püramiidid, nagu näiteks Huaca de la Luna ning Huaca del Sol, ning ka muljetavaldava kõrbekastmise kanalite võrgustiku. Nad on kuulsad ka oma kaunilt meisterdatud metallurgia ning keraamika, mille parimad näited on Sipan'i Isanda hauakamber ning tätoveeritud naissoost muumia hauakamber El Brujo's asuvas Huaca Cao Viejo's, pärast. Mõlemad andsid arheoloogidele ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et Moche oli üks kõige peenelt arenenud tsivilisatsioonidest Kolumbia-eelses Peruus. Usutakse, et põud oli nende allakäigu üheks põhjuseks. Umbes samal ajal näitas Nazca (100 eKr 700 pKr) märkimisväärset leidlikkust oma tekstiilides ja keraamikas. Arvatakse, et Nazcad on kõrbejooniste, mida tuntakse ka kui Nazca joonised, toimepanijad ning et nad ehitasid ka
kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid nende koondkuju. Suhtlemiseks teispoolususega viidi läbi rituaale. Nt nõiad kandsid fantaasiaküllaseid ja värvikirevaid maske. Ka on pärit sellest ajast ornamentika. Maskid ja ornamentika, mis olid valmistatud vähem püsivast materjalist pole meieni säilinud. Küll on säilinud nende põletatud savist esemed, millele on tehtud ka ornamentikat (kujundid, märgid). Enamasti pakuvad neoneetiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (usulised monumendid) (leidub Loode-Euroopas, Bregtagne’i poolsaarel – Prants. ja Lõuna- Inglismaal). Kuulsaim – Stonehedge’is Inglismaal. See nn kromlehh – ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgemda püstised kiviplokid, kolmas plokk peale tõstetud, arvestab taevakehade liikumist.
«On ilmne, et need esemed on maa seest välja tõmmatud metallidetektori abil,» leidis Kiudsoo. «Seda kinnitavad piltide peal olevad pisikesed esemekatked, mida palja silmaga mullas eristada on peaaegu võimatu. Samuti peaks kõikidele arheoloogidele olema selge, et need asjad pärinevad muinasaja lõpu- sajandite matusest.» 4 9
Ütluste vahel ei paista olevat seoseid. Siiani jätkub arutelu, milleks neid tegelikult kasutati ja millised rituaalid nendega seotud võisid olla, kuigi tundub, et rituaalses sisus pole mõtet sügavalt kahelda. On ka leitud, et need võisid olla valitud suuremast loitsude kollektsioonist väga spetsiifilistel põhjustel. Püramiiditekstid kergitavad hulka küsimusi nende päritoluga seoses, kuna nad ilmuvad täies ulatuses väga järsku, ilma igasuguse eelneva vihjeta, mis oleks arheoloogidele teada. Fakt, et nad ei ole omavahel seotud ja puudub jutustav osa, mis erinevad loitsud ühte liidaks, on pannud osa õpetlasi uskuma, et suurem osa neist ei olnud koostatud spetsiaalselt püramiididesse raiumise jaoks, vaid võisid olla kasutatud kusagil mujal, varasematel aegadel. Õigupoolest, loitsud nagu ütlustest 273-4 koosnev Kannibali Hümn, mis esineb ainult Unase ja Teti püramiidides, viitab arhailisele matusekultusele, mis
Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta. Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal. Ürgaegsete põlluharijate maske ja ornamente meieni säilinud ei ole. Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele. Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid). Megaliitilised ehitised Menhir kõrged, püstised kivirahnud. Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud
Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge. Inimese kujunemine. Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir. Ahvidel on kujunenud teatud paarissuhted, sarnasused seksuaalkäitumises. Inimahvid ---> australopiteekus --- > ahvinimesed · 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus. Taungi beebi. · 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste
Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse, soo, vanuse, haigused , toitumuse jne. Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused, Rahvaluule vanad pärimused, keel. Kirjalikud allikad -
Kaevatakse välja ja puhastatakse väikeste kühvlite ja pintslitega. Avastatut pildistatakse ja joonistatakse, kirjeldadatakse. Esemed korjatakse üles, puhastatakse ja konserveeritakse. Leide võrreldakse varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : · Dendrokronoloogiline skaala - mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. · Numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. · Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse,soo,vanuse,haigused,toitumuse jne. · Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused.
õitsevate taimede tolmu. Suri kevadel orus ja viidi sügisel üles. Polnud aga võimalik nii kaua laipa säilitada. Võimalik on, et jääsulamisveed liigutasid teda, nii võisid ka roided katki minna. Nahal leiti märke, mida peetakse tätoveeringuteks. Need võisid ka raviotstarbel tehtud olla. Praegu asub Ötzi Bolzano muuseumis. Saksamaalt nebra linna lähedalt leiti pronksist Taevakeha 1999 a. Leidsid kaks aardekütti, kes üritasid seda arheoloogidele maha müüa. Ketta kehad on kullast. Leiukohas viidi läbi kaevamised, leiti veel palju huvitavaid pronkiaegseid esemeid. Ketta vanuseks 1600 eKr. Läbimõõt 32 cm. ( Alguses öeldi, et see on võltsing.) Seda kasutati taeva vaatlemiseks, oli midagi kalendrilaatset, sellega üritati paika panda pöörpäevi. Omanikuks võis olla šamaan, kes jälgis taeva liikumist. Kaared on selleks, et talvist ja suvist pööripäeva paika panna. Ketas on arvatavasti nebras tehtud.
Callender ning mlemad teadlased Alfred Lucas ja Arthur Mace. Eeskambrisse olid toodud toolid, mlemad elusuuruses kujud peakambri sissekigu juures olid varjatud laudadega. Kambrisse oli toodud elektrivalgus. Kiviukse ette oli ehitatud platvorm, millel seisid Carnarvon ja Mace, kes vaheldumisi eemaldasid kive, mida Carter haamri ja meisliga seinast lahti murdis. Kui Carter oli seina raiunud lapsepeasuuruse ava, suunas ta elektrilambi selle kaudu pimedusse. Arheoloogidele sras vastu terve kullast sein nii kaugel, kui ngema ulatus. T jtkudes topiti avast sisse madrats ja hoiti kuldseina ees, et maha kukkuvad kivitkid seda ei kahjustaks. Kui Carter oli seinast eemaldanud kivi kivi jrel ja oli prast kahetunnist pingutust judnud pranda lhedale, pidi ta t katkestama. Arheoloogidel tuli esmalt kokku korjata prandale pudenenud prlid hest kaelakeest, mille nhtavasti hauarvlid olid katki rebinud ja sinna jtnud.
Heinrich Schliemann . ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige rohkem kirj. Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust ta leidis ühe ehetest aarde. Hiljem selgus , et need ehted polnud siiski Troojast pärit , kuid terve rida arheolooge arvas siiski, et Trooja olevat seal asunud. Inspiratsiooniks teistele arheoloogidele , et muististes võib leiduda tõde . ( Olemas võib olla ka mitmeid muid vanu kultuurent Mükeene). Gustaf Kossinna . 19-20 saj. Asustusarheoloogia rajaja. Sakslane , kes pärast seda oli idabloki maades täiesti maha vaikitud . Saksa natsionalist . Saavutas suure soosingu saksa riigivõimude poolt. Täitis saksa vallutusplaane. Leidis , et muinasgermaanlased elasid Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Aaria rass , kus on kõige intelligentsemad, ilusamad ja targemad rahvad.
Egiptusest (13. saj eKr) siia naasnud juudi hõimud pidasid Palestiinat oma Tõotatud Maaks. Esimene judaistlik kogukond koosnes erinevatest rahvusrühmadest. Mingit ühtset ,,juudi rassi" pole kunagi olnud, see väljend võeti kasutusele alles sadakond aastat tagasi. Arheoloogid ei ole leidnud otseseid andmeid iisraellaste ja nende esiisade kohta enne elama asumist Tõotatud Maale. Aabraham, Iisak, Jaakob ja selle pojad elasid suurema osa oma elust telkides, mis pole arheoloogidele t palju avastamiseks jätnud. Üsna ootuspäraselt pole ka Egiptuse mälestusmärkidel leitud vihjeid iisraeli rahva väljarändamisele. Iisraellased olid vaid üks rühm võõramaalasi. Alles peale Egiptuse provintsi Kaananimaale jõudmist osutati neile jälle tähelepanu. Väljakaevamistel on Palestiina aladelt küll leitud varemeid hetiidide, egiptlaste, babüloonlaste, heebrealaste, mamelukkide, türklaste jt ajast. (Piiblientsüklopeedia 1996, sub Arheoloogia)
-) Rauda hakati algselt sulatama müliaukudes, kus oli sulatamiseks vaja palju puusütt ning pärast raua sulatamist kiirenes ka majanduskasv, sest paremate tööriistadega sai hakata tootma rohkem esemeid ja vilju, mida sai hiljem müüa ja vahetada *) 7kg soorauamaagist oli võimalik saada 2kg rauda, kui põletada seda 0.7kg puusöega ning lisada ka lupja. Lisaks tekkis kõrvalproduktina rauaräbu, mida polnud võimalik millekski kasutada, kuid see on olnud arheoloogidele kinnituseks, et teatud kohtades toimus raua sulatamine. -) Adrale ilmus juurde rauast tera ning seeläbi sai ka sisemaal põlde harima hakata (sisealade mullad olid viljakamad kui rannikuäärsed) * Raua ajal hakati kasutama ka tarandkalmeid, kuhu inimesed maeti ning seal ära põletati. -) Sinna maeti siiski jõukamaid inimesi. * Keskmisel rauaajal saab välja tuua palju iseloomulikke tunnuseid, sest just keskmisel
Peruust leiti kümneid uusi inkade muumiaid 06.03.2004 14:57 Arheoloogid leidsid Peruu pealinna Lima lähedalt 15. sajandist pärit 26 hauda praegu veel teadmata arvu muumiatega, vahendab BBC. Tee-ehitusele jalgu jäänud kunagine matusepaik sisaldab arheoloogide kinnitusel inkade «keskklassi» esindajate säilmeid. Sellele viitavad matusepanused, mille kohaselt on tegemist kohalike talumeeste ja käsitöölistega. Kuigi Puruchuci-Huaqueronese matusepaik on arheoloogidele hästi tuntud ning seda inkade suurimat kalmistut on korduvalt uurinud nii teadlased kui hauaröövlid, pidasid arheoloogid äsjast leidu ometi äärmiselt õnnelikuks juhuseks, sest välja kaevatud 26 hauda olid täiesti puutumata. Muumiad on pärit ajavahemikust 14721532. 1533. aastal langes inkade võimas impeerium hispaanlastest vallutajate saagiks.
Selle tulemusena võisid ka ribid katki minna ja nii sai ka võib-olla omale õietolmud külge. Kuna ta sulas välja sügisel, siis kui leiti, ladestusid tema peale sellesama sügise tolmud. Ötzi naha peal on ka mingeid märke, mis võivad olla teatud tätoveeringud, aga võib-olla ka hoopis raviotstarbelised asjad. Nebra linna lähedalt leiti Nebra pronksketas. See oli tehtud pronksist, taevakehad peal olid kullast. Leidjad olid kaks aardekütti, kes üritasid seda maha müüa arheoloogidele. Sveitsis tehti neile lõks ja püüti kinni, ketas saadi kätte. Tegemist on äärmiselt haruldase esemega, midagi taolist pole kuskilt mujalt leitud. Arheoloogid said ka leiukohale jälile, tehti järelkaevamisi. Tegemist polnud ainsa leiuga, vaid leiti ka muid pronksiaegseid esemeid: kirveid, käevõrusid jms. Ketta vanuseks on 1600 eKr, läbimõõt on 32cm. Alguses arvasid osad arheoloogid, et see on võltsing. Ketas on seotud ilmselt taeva vaatlustega, võib-olla on midagi kalendritaolist
Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused. o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija.
Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad.Lõpu poole hakkas ilmuma ka kvartsist miniatuursed tööriistad.Lõpuperioodus ilmub ka esimesi savinõusid(kilde).Kunda kultuur oli läti aladel levinud ennekõike jõgede ja järvede kallastel.Mitmeid kohti on teada ida osast Latglest.Kõige tuntum Asti järve ääres.On omapärane sellepoolest et kaua aega püsiv asustus. 4000 aasta vältel maetud. Ja mõned teisedki kalmistud on andund arheoloogidele võimaluse uurida tolle aegsete luustikke europiidne rass ja osaliselt mongoliidne rassi ,kokku sulamis piirkond.Tegelesid kalastamisega,küttimisega ja korilusega.'Keraamikat eriti ei tuntud. Neoliitikum. Narva kultuur. V at keskpaik-II at keskpaik eKr.Valmistati savinõusid.Luust ja sarvest esemed, tulekivi vähe, kristalsed kivimid ja kvarsti tööriistadeks,küttimine, korilus,kalastamine. Kammkeraamika kultuur, savinõude järgi, mida hakati kaunistama kammi taolise esemega
annaabi.ee 
