Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali)
Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Argentinas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8- 11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitruselisi, teepõõsast jms. Sellest infost võib järeldada, et põllumajandusega saab kogu riigi ulatuses tegutseda, aga igal pool pole see sama tootlikusega kus mujal. Patagoonia Argentina kõige lõunapoolsem regioon Patagoonia on tohutu suur tuulte piitsutav tasandik. Selle pindala on ligikaudu 777 000 km2 . Valdavalt valitseb seal kuiv kliima, ent põhjapoolse osa piisav hulk sademeid ja soojust võimaldab kasvatada lutserini, köögivilju, mõningaid puuvilju ja loomulikult tohutuid lambakarju. Pampad Tegemist on tohutute, suuresti vaid rohttaimedega kaetud lauskmaad, mis katavad suuremat osa Kesk-Argentinast
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau
rolli. Maa hüdroenergiaalal on tohutuid ressursse, mida saab kasutada põhja- ja idaosas ning riigi lõunaosas. · Kuid Argentinas kasutatakse ainult hüdroenergiat. Veeelektrijaamu on kokku 16. · Yacyretá on Argentina suurim hüdroelektrijaam. Praegu uuendatakse elektrijaama, tõstavad juga 7 meetri võrra, kokku 83 meetrit. · Projekti põhieesmärk on suurendada elektritoodangut 60% võrra. Tuuleenergia · Tuuleenergial on Argentiinas pikad traditsioonid, Pampas ja Patagoonia piirkonnas on üks maailma suurimaid tuuleveski kontsentratsioone (umbes 400 000 veskit). · 1994. aastal asutati Chubut'i provintsis esimene kaubanduslik tuuleelektrijaam (500 KW). Praegu on Argentina 6 tuumajaama 13 tuulepargit, mille kogumaht on 29,7 MW. · Patagoonia piirkonnas on väga suur tuuleenergia potentsiaal, mis on hinnanguliselt kümnekordne võrreldes Argentinast pärit naftaenergiaga. · Kuid enamik selle energia potentsiaali on kasutamata ja põhjus on madalate
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast
keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast). 8 Tulemaa rahvuspark Tulemaa rahvuspark on kaitseala Argentinas Tulemaa saare kaguosas, Argentina kõige lõunapoolsem rahvuspark. Pargi pindala on 630 km². Rahvuspark rajati 1960 põhiliselt selleks, et kaitsta lähisantarktilisi metsi (kõige lõunapoolsemaid Patagoonia ja Kõrg-Andide metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut. Metsades on kuus liiki puid, mis taluvad piirkonna karmi kliimat. Kõige levinum on kääbus- lõunapöök. Alates 600 m kõrgusest on see ainuke puuliik. Kaselehine lõunapöök kasvab koos kääbus-lõunapöögiga niiskemates kohtades, näiteks Pipo jõe orus (Valle del Río Pipo) ja mõnel lõunanõlval. Ainult kaselehisest lõunapöögist koosnevad metsad esinevad väga sademeterikastes kohtades,
ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja- lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. Kesk- Andid Kesk-Andid Peruus on kõrged, astanguliste graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste ribide ja segipaisatud liustike kohale. Peruu Andid Peruu Andid on jagunenud mitmeks ahelikuks, mägironijate hulgas on populaarsemad Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash. Pinnavormi teke ja selle mõju inimtegevusele Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla. Andides leidub hulganisti maavarasid (nt
jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi. Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. 1990ndate alguses oli Tulemaa saartel üle 65 000 elaniku. Tulemaa on hõredalt asustatud. 7 Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal,
Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht Sahara kõrb · Asub Aafrika põhjaosas. · Seal valitseb kuiv troopiline kliima. · Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim
kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et
Rahvastik 1. Kas järgmised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. Jaava saar on tihedalt asustatud. Õige Victoria saar idarannik on tihedalt asustatud. Vale Patagoonia on hõreda asustusega. Õige 2. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? a) 0- 4 aastaseid poisse on vähem kui sama vanu tüdrukuid. Vale b) Sündimus on viimase kahekümne aasta
Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tsiili saarestikuna. Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks. Tsiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado 6864 meetrit Parinaota - 6630 meetrit
Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 3 Geograafiline asend. Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tsiili Patagoonia. Tsiili piirneb põhjas. Lõuna-Tsiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tsiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest. Tsiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tsiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud
kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapoolseid provintse (Gran Chaco piirkond) valitseb kuum ja kuiv kõrbeline kliima, siis Kirdeprovintsid jäävad troopilise kliima mõjusfääri. Pikki idas kulgevat Tiili piiri kõrguvates Andides on kõrgmäestiku kliima, kuid keskosa päikeselistes orgudes küpsevad viinamarjad, millest valmistatakse meilgi hästi tuntud Uue Maailma veine. Enam kui kolmandiku pindalast enda alla võttev Patagoonia Argentiina lõunaosas kujutab endast tuulise ja külma parasvöötme kliimaga stepilaadset piirkonda, mille idaosas kohtab Andide mäestiku vahest ehk kõige kaunemaid tippe. RIIGI VEESTIK Piirnevate merede v. ookeani(de) iseloomustus (kas on soojade v. külmade hoovuste läheduses): Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga
Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE Panamast lõuna pool läbi Lõuna-Ameerika mandri kuni Andide mäestikuni idas ning Argentina kirdeosani. KAITSE Colombia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968. aastast kehtestatud küttimispiirangud. Kui neist õnnestub kinni pidada, ei ole kapibaarad ohus. Kas tead, et... *Isaste kapibaarade tumedaid, karvaga katmata lõhnanäärmeid kutsutakse hispaania
mandrijääst eemale jääval rannikualal, oma sisemaa pesitsusaladele marsivad oktoobris. Liikumisel arvestavad nad ilmselt päikese asendit. Adeelia pingviinidel on püsivad paarid ja kindlad pesitsuspaigad. Nad munevad novembris, veebruaris lähevad pingviinipojad merele. 1.1.6 Spheniscus Spheniscus on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Spheniscus perekonda kuulub neli liiki. Need on Aafrika pingviin e prillpingviin (Spheniscus demersus), Guaanopingviin (Spheniscus humboldti), Patagoonia pingviin (Spheniscus magellanicus) ja Galápagose pingviin (Spheniscus mendiculus). 8 1.1.6.1 Galápagose pingviin Galápagose pingviin (Spheniscus mendiculus) on Galápagose saartel elav pingviiniliik. See on kõige põhjapoolsema levikuga pingviin. Galápagose pingviin on ohustatud liik, neid arvatakse olevat looduses 1500 isendit. Täiskasvanud Galápagose pingviin
Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493 Kolumbuse reisid Ameerikasse Geograafilised avastused Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498) Esimene ümbermaailmareis 1519-1522 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna- Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522
ebademokraatlikke. · Ilmselt surevad miljardid inimesed, kuna planeet ei suuda enam neid toita. · Maal on kogu jääkate kadunud. · Vihmametsad on kadunud. · Meri on üle ujutanud suured osad maismaast ning muutnud Maa geograafiat. · Inimesed liiguvad kokku kuivavatele elamiskõlblikele aladele kuni lõuna- ja põhjapooluseni välja. · Sahara, Lääne-Saheli, Etioopia, Kalahari, Patagoonia, Austraalia ja Gobi kõrb laienevad. · Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna- Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tsiilis tekivad uued kõrbed. · Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake. · Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid, mis põhjustavad tervel planeedil tsunamisid.
Portugali ekspeditsiooni jõudmisel arvas Pedro Alvares Cabral, et nad olid esimesed ning kuulutasid uue maa enda omaks. 1501. A.ühines Vespucci portugallastega ning seekord oli kindel et ta on leidnud tundmatu mandri- Uue maailma, mida hiljem hakati tema eesnime järgi kutsuma Ameerikaks. Esimene ümbermaailmareis 1519. a. sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine
Vabaühingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida Eripiirkonnad maailmas Üro halduse alad(olnud nt Kosovo, Afganistan jt), Antarktika eriseisund, sõjaväebaasid ja elanike saared. Maailmastumise jõukus ja eluviisideerisusest, aga ka rahvamõrvadetõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid. Rahvusv vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo jt. Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama jt. Olematud riigid: Patagoonia, talud, Kuu, Mars jt. Välispoliitika Sisend(ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressusrid. Riigivõimu sisendprotsessid:Poliitika aluspõhimõtted ja kujundamine, üld-ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujundamine, poliitika teostumise järelvalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus.
Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Chile 2. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Chile 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Chile 5. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/tsiili/ 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshiili_liinametskula.htm 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tiili.htm 8. http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf 9. http://www.hot.ee/patagoonia/faktid.html 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskoost%C3%B6%C3%B6_ja_Arengu_Organisatsioon 11. http://www.indexmundi.com/chile/ 12. http://kids.britannica.com/comptons/art-160672/Population-density-of-South-America 13. http://worldpopulationreview.com/chile-population-2012/ 14. http://populationpyramid.net/Chile/2015/ 15. http://www.healthyolderpersons.org/news/chilean-population-ages-fast 16. http://en.mercopress.com/2007/02/12/chile-faces-aging-population-challenge 17. http://www.eia
Kogu Argentina pindalast, mis on 278 040 000 hektarit, moodustab 51% põllumajanduslik maa, millest omakorda 77% kasutatakse heina- ja karjamaadena ning kõigest 11% kogu riigi pindalast, mis on umbes 31 000 000 ha, on kasutusel põllumaana. Üle 100 miljoni hektari Argentinast hõlmavad enda alla Andid. Juuresolev diagramm tutvustab maakasutust täpsemalt. Pinnamood erineb riigi eriosades. Läänes asuvad Andid, mis takistavad põllumajandust. Lõunas asuvad Patagoonia tasandikud ja platood. Riigi keskosa ja idaosa on palju tasasemad. 8.2. Kliima ja mullad Loodes asuvates Andides jääb kuu keskmine temperatuur suvel alla +15 kraadi, talvel alla +5 kraadi. Sademeid on peamiselt septembrist maini, kõige rohkem on detsembri ja jaanuari kuus, umbes 80 mm kuu kohta. Argentina kirdeosas valitseb lähistroopiline kliima ning asuvad rohtlad. Seal on eriti viljakad rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Olenevalt regioonist, leidub ka
lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. c) vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tsiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on palju järvi. d) loodusvarad Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot.
Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände.See osa on tasane kõrgendik, mis on kaetud rohumaadega 3.Patagoonia Lõunaosa Argentiinast on väga erinev teistest, seal asuvad mäed , metsad, järved ja liustikud.See on väga ulatuslik ala. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. .......................................................... .......................................................... ..................................
Nii tekivad soolajrved, mis on paljude krbete jaoks sna tpilised. Tuul kannab liiva edasi ja tekitab liivaluiteid, mis Sahara liivakrbes, Araabia krbes ja teistes liivakrbetes vivad ulatuda 200 meetri krguseni. Maailma krbed Phja krbevndis, piki Vhi prijoont (30? N) asuvad sellised krbed nagu Sahara Phja-Aafrikas, Araabia ja Iraani krbed Lhis-Idas, Gobi Phja-Hiinas ja Mongoolias ning Phja- ja Kesk-Ameerika krbed. Luna krbevndis, piki Kaljukitse prijoont (30? S), laiuvad Patagoonia Argentiinas, Kalahari Luna-Aafrikas ning Austraalia krbed. Sahara asub Phja-Aafrikas ja on maailma suurim krb, pindalaga le 9000000 km, millest ainult 207000 km koosneb oaasidest. Sahara oli kunagi rohtla, kuid umbes 8000 aastat tagasi see krbestus ja nd on see enamasti kivikrb, osaliselt liivakrb. Sahara jaotatakse geograafiliselt neljaks osaks: Lne-Saharaks lnes; Ahaggari mestikuks ja Tibesti massiiviks keskel; ja Liiba krbeks idas. Kliima on kuiv, enamus piirkondi saab alla 127
Utoopial on/puudub jurisdiktsioon John Smithi üle. Passiivse isiku printsiip ehk ohver on riigi kodanik: riigil on olemas jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu välismaal, olenemata teo toimepanijat. J.Smith organiseeris J.Doe ja R.Jones kinnipidamist ja sundis neid TV-s avaldusi teha. Pärast neid tapeti ära ja kindlasti riigipea käsul. Patagooniapeab/ei tohivahistada ja anda välja John Smithi. Väljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusvaheline õigus isikuid välja anda lepingulise kohustuseta (kui riigil on soov vastu tulle teise riigi poolt saadud taotlusele, siis on tal õigus isikut välja anda. Arkadia lubadus kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma riigipea, on/ei olevastuolus rahvusvahelise õigusega.
....... 11 Ökoloogilised globaalprobleemid............................................................................................. 12 .................................................................................................................. .............14 3 Üldiseloomustus Poolkõrbed võtavad enda alla osa Põhja-Ameerikast (Suur nõgu, Mojave, Sonora, Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama.
Brasiilia ja Uruguay sõdisid Paraguayga. 1872 asutati Esimese Internatsionaali Argentina sektsioon. 1878 asutati trükitööliste liit, mis oli esimene ametiühing. 1890 tähistati Buenos Aireses esimest korda esimest maid. Riigi ühendamisega uuenes majandus. Peale selle hakkas valitsus Kõrbesõjas (1879 1880), mida juhtis kindral Julio Argentino Roca, vallutama indiaanlastelt maid lõuna pool Rio Negrot. Sellega pagendati või hävitati Patagoonia indiaanlased. Kindral Roca valiti 1880 presidendiks. Nii võitis Argentina põlluharimiseks ja karjakasvatuseks palju uusi maid. Samal ajal soodustati immigratsiooni. Miljonid immigrandid kogu Euroopast, peamiselt itaallased, võimaldasid Argentina loodusvarade, eriti Lääne-Argentina pampasid paremini kasutada. 18571939 rändas sisse 6,6 miljonit inimest. Otsustavaks sai ka raudteede areng 19. sajandi lõpus. 19. sajandi lõpus võeti kasutusele moodne põllumajandustehnika ja
4. UNESCO maailmapärandi objektid Lõuna-Ameerika 4.1 Argentiina kultuuripaigad- Rio Pinturase Cueva de las Manos.( Lisa 1.3) ASUKOHT-Argentiina lõunaosa. VÄÄRTUS-kultuuritraditsioonide tunnistaja. LÜHIISELOOMUSTUS-13000 kuni 9500 aastat tagasi loodud koopakunsti varamu. Nim. ka "Käte koopaks, sest seal on palju inimeste käte järgi joonistatud kontuure, aga ka loomade kujutisi ja jahistseene. Maalingute autorid võivad olla 19. saj. elanud Patagoonia küttide ja korilaste ajalooliste kogukondade esivanemad. 4.2 Jesuiitide misjonimajad guaraniide maal (Lisa 1.4) ASUKOHT-Argentiina põhjaosa, Brasiilia lõunaosa. VÄÄRTUS-Tähtsus inimajaloos. LÜHIISELOOMUSTUS-17. ja 18. saj. guaraniide maale ehitatud 5 misjonimaja on suure tähtsusega Argentiina ja Brasiilia ajaloos.Brasiilias asuvad Sao Miguel das MissÕesi ning Argentiinas säilinud San Ignacio Mini, Santa Ana,Nuestra Señora de Loreto ja Santa Maria la
Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...) Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku "The Voyage of the Beagle". Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest. (Charles...) Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks. Nii märkas ta näiteks Patagoonia tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning Tšiilis avastas austrite kodasid loodetest kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid puude kivistisi, mis olid varem kasvanud ranniku läheduses. Seda tõestasid fossiilide lähedal leitud teokarbid. Darwin järeldas, et korallidest atollide moodustumine oli üks etapp vulkaanilisesaare arengus. Oma
uue maailmajao, ent peaeesmärk, uue tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu- Aasias, jäi saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon. 20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast
möirates minema. Isane kaalub 4000kg. Merileopard neelab väikese pingviini tervelt alla, suurema raputab tükkideks. Ta tagahammastel on 3 teravat tippu, mis toimivad nii pistodadena kui hiilgevähkide väljasõelujana. Kiusvaalad – maailma suurimad vaalad, kelle suus on kiusplaadid, mis jooksevad pikineelu alla. Vaal ujub hiilgevähi sülemist lahtise suuga läbi ning filtreerib vähid välja. Küürvaal liigub 200 km päevas. Lõuna- Jäämeri on vaalade kaitseala. Patagoonia änn on kõvera nokaga agressiivne lind, kes varastab pingviinimune ja sööb ära vastkoorunud pingviinipoegi. Toitub loomade jäänustest, kasutades oma kõverat nokka hüljeste ja vaalade kehade lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad lõunapooluse meredel, et kevadel Antarktikasse naasta. Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti lähedasel temperatuuril( 1, 9 kraadi C). Ta veri sisaldab antifriisi ja seetõttu ei külmu
väga palju aega. TURISM Tsiili on üpris tuntud turismimaa. 2007. aastal külastas Tsiilit 2,5 milj. turisti. Turismi arengueeldused on head: leidub mitmeid vaatamisväärsusi (nt. Lihavõttesaare kivikujud), looduslikud olud on põnevad (Atacama kõrb, Andid), infrastruktuur on hästi arenenud ning piisavalt on ka reklaami, infot jms. Kõige enamkülastatavamad kohad on Lihavõttesaar, Juan Fernándeze saared (Robinson Crusoe saar), Atacama kõrb, Patagoonia, erinevad looduskaitsealad. Eesti turismifirmadest pakub Tsiilisse reisi näiteks GoTravel. Reisil külastatakse Atacama piirkonda. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 4,5%. Joonis 31: Lihavõttesaare kivikujud 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Stsenjov ,,Mandrite geograafia 6. klassile" 2. M. Macquitty ,,Kõrbed" 3. N
Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra. Kasvutrendi on täheldatud osade Kanada, Lõuna-Norra ja Patagoonia liustike juures. Lõuna-Norra liustike mahu muutused 1963-2004 Merepinna tõus Ajavahemikul 10 0006500 aastat tagasi tõusis ookeani veepind jääajajärgse liustike intensiivse sulamise tõttu meeter sajandis, ajavahemikul 65005000 aastat tagasi 0,37 meetrit sajandis, viimase 1500 aasta kestel aga detsimeeter sajandis. Viimasel sajandil on ookeani veetase tõusnud ligikaudu 1015 cm. Tõus pole tingitud üksnes liustike sulamisest, seda mõjutavad näiteks ookeaninõgude muutused.
5. kuiv lähistroopiline kliima (BWh, BWk, BSh, BSk): kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid. Esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15-35 °C) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200 mm o lähistroopiliste kõrbete keskkond: külmem talv, sademeid rohkem, taimkate rikkalikum (saksauul, kaktused) o nt: Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, USA edelaosa, Põhja-Mehhiko, Austraalia lõunaosa, Argentiina, Patagoonia 6. niiske lähistroopiline kliima (Cfa): kliimat kujundavad mT (suvel) ja cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000 mm, talved jahedad, aga mitte alla 0 °C o niiske lähistroopika keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja. Esineb troopilisi tsükloneid (orkaanid, taifuunid). Laialehelised igihaljad metsad, tänapäeval enamikus põllumajandusmaa. Muld kollakas või punakas, viljakas.
Mereline läänerannikukliima • Kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus • Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid) Nt: Lääne-Euroopa, Uus-Meremaa Kuiv kesklaiuste kliima • Kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud • Õhutemperatuurisuuraastane amplituud, väga soe kuiv suvi • Sademeid vähe (200-500mm) maksimumiga suvel Nt: Euraasia siseosa, Patagoonia lõunaosa Niiske kontinentaalne kliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfront, tsüklonaalne tegevus • Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem Nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Korea, Kesk -ja Ida-Euroopa Boreaalsete metsade kliima • Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur
97% rahvastikust moodustavad eurooplaste (peamiselt hispaanlased ja itaallased) järeltulijad. Põlisrahvaid elab enamasti Põlisrahvaid elab peamiselt Gran Chaco piirkonnas ja Andides. 95% rahvastikust kõneleb hispaania keelt. Asustustihedus on väga ebaühtlane, keskmiselt elab 14 in/km2. Kõige tihedamalt elab rahvast Pampa rannikualal, eriti Buenos Airese piirkonnas ja Parana alamjooksul; väga hõredalt on asustatud mägialade, kuiv Chaco ja Patagoonia. Argentina on üks maailma enim linnastunud riike, linnades elab 90% rahvastikust. Buenos Airese linnastus elab kolmandik riigi rahvastikust. Maaelanike on vähe, sest maa kuulub enamasti suurmaaomanikele. 92% rahvastikust tunnistab katoliku usku, 2% on protestante ja 2% juute, Argentinas on Lõuna-Ameerika suurim juudikogukond ja ta on selle poolest maailmas 5. kohal. Argentina looduse mitmekesisus tuleneb suurest põhja-lõuna suunalisest ulatusest ja pinnamoe eripärast
tõusu - mõõna poolt tekitatud tugev hoovus. Seetõttu esineb väinas tihti laevade kokkupõrkeid või madalikule sõite. 21. La Pérouse'i väin ühendab Jaapani merd Ohhoota merega, eraldab Sahhalini saart Hokaido saarest. p 94 km l 43 km lvs 27 m 22. Magalhãesi väin ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga, eraldab Tulemaa saari Lõuna Ameerika mandrist ja Patagoonia arhipelaagist. p 575 km l 2,2 km lvs 31 m Väinas raskendavad laevaliiklust arvukalt esinevad karid, madalikud ning lääne- tuulte poolt tõstetud orkaanid. Idaosas on tõus kuni 12 m. Väina avastas 1520 aastal portugali meresõitja Fernão de Magalhães, selle mõle- mad kaldad kuuluvad Tsiilile. Aastasadade jooksul oli ta põhiliseks Atlandi ja India ookeani ühendavaks lüliks. Väina strateegiline ja majanduslik osatähtsus
alade külmade hoovuste lähedal esineb kõrbeid ka tublisti põhja ja lõuna pool oma põhilist levikuala. Maailmas on palju eriilmelisi kõrbeid. Maailma kuivemad kõrbed on: · Atacama Lõuna-Amerikas Vaikse ookeani rannikul · Namibi Lõuna-Aafrikas. Seal valisevad kuivad idatuuled ja rannikust mööduvad külmad hoovused ei võimalda sademete teket. · Surmaorg Californias · Patagoonia kõrb Argentiinas Tekkinud mäestike ja mägismaade varjus, mis takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist. · Suure Nõo kõrb USAs · Gobi kõrb Mongoolias Asuvad parasvöötmes, mandrite siseosades, kaugel niiskete õhumasside tekkekohtadest ja liikumisteedest. KLIIMA Kõrb on ala, kus sademete hulk on alla 250 mm aastas. Õhk kõrbes on väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid langeb väga harva. · Sahara kõrb Põhja-Aafrikas
Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. · 30-40 laiuskraadidel. Sademeid vähem kui 250 (300) mm/a. · Potentsiaalne evapotranspiratsioon on suurem kui sademete hulk. Sademeid on vähe ning ebaühtlaselt ja ebareeglipäraselt. Esinevad fantoomvihmad. Talved on külmad kuid vs kogu aasta on kuum. Suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Evolutsiooniliseld on kõrbed vanad, konkreetsed kohad on ,,noored". · Jagunevad: o Poolkõrb Patagoonia L-Am ja Karroo L-Aafrikas. o Savikõrb (vesi kaob kapillaaruse tõttu) Gobi Mongoolias o Kivi- ja rähakõrb Namiibia Aafrikas o Liivakõrb (vesi nõrgub läbi liiva ja kivide aeg-ajalt vaja aga sildu) Monte L-Am Sahaara mullad on väheviljakad, huumusevaesed, ,,hallmullad". · Esineb tuuleerosioon · Sademete vaene kliima ja suured temperatuuri kõikumised. Soojakõrbetes päeval väga kuum
Argentiina merluus HKP 1125,315 1395,003 1571,077 Nototeenialased, m,n NOX 57,684 76,257 56,520 Lõunaputassuu POS 0,224 0,128 82 Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Patagoonia nototeenia SAO 0,980 1,699 1,078 Raid, m,n SKA 58,533 35,510 63,864 Kalmaariline SQA 42,138 329,305 1248,044 Lühiuim-kalmaar SQI 0,552 Patagoonia ebakalmaar SQP 43,815 69,417 175,006
Sademeid kõige vähem 10-30 laiuskraadidel. (õhumasside liikumisest põhjustatud) Kõrbete tüübid: -subtroopilised (10-30 laiuskraad, klimaatilistel põhjustel) Sahara, -sisekontinentaalsed (mäeahelike vahel, sademeid vähe, päikese intensiivsus suur) Karakum, Gobi. -varjukõrbed (rannikupiirkonnas, kuid kõrgmäestikuplatoodel, vihmad sajavad mäenõlval maha, platool 21 vähe sademeid) Patagoonia, Great Basin ameerikas. -rannikukõrbed (külmad hoovused jahutavad õhu maha, veeaur kondenseerub veepinna kohal, rannikule jõuab vaid kuiv õhk) Atacama -polaarkõrbed (sademeid vähe) Gröönimaa, Antarktika Ei toimu keemilist porsumist (veepuudusel), levinud rabenemine ja oksüdatsioon. Rauasilikaatide termaalne lagunemisel ja oksüdeerumisel. Kõrbevaap kõva, tume rauamineraalide kiht kivitükkide pinnal.
annaabi.ee 
