(90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni efektiivsus väiksem, kuna ensüümi
25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica; 48) väikekoovitaja Numenius phaeopus; 49) suurkoovitaja Numenius arquata; 50) punajalg-tilder Tringa totanus; 51) heletilder Tringa nebularia;
lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti. Võru silla juures leidus vees palju kollast vesikuppu ja ujuvat penikeelt (Potamogeton natans). Mõlemal kaldal oli palju hundinuia, soo-osi, metskõrkjat ja harilikku kalmust. Liikudes Võru silla juurest mööda jõe kallast paberivabriku poole, leidus kaldataimestikus veel palju vesimünti. Pilt 1
(Makroergilised ühendid) 5.Võrdle auto/heterotroofe, näited organismidest. Autorotroof- potokemo süntees, orgaanilise aine lähteained väliskeskkonnast. NT:õunapuu, amööb, agarik, kolibakter, piimhappebakter Heterotroof- energia toidust, orgaanilise aine lähteained toidust. NT: jänes, pärmseen, tigu, kilpjalg, karu, inimene ÜHINE: vajavad energiat, paljunemine, rakk, ainevahetus, reag. ärritustele 6.#Kuidas on seotud geneetika ja Thermus aquaticus? bakter, mis on kuumusekindel ja neil on üks kõige tähtsam ensüüm molekulaarbioloogias, mingi ahelreaktsiooniga oli pistmist maali See kuumas vees elav bakter ,,parandab" DNA omadusi (pole kindel) 7.Võrdle oksüdeerumist/redutseerumist. Oksüdeerumine- elektronide arv väheneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia vabaneb Redutseerumine- elektronide arv suureneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia salvestub 8
E. doonor H2, aktseptor Fe(III), Mn(IV), S Redutseerib sulfaati, kasutab selleks org. ühendeid või H2. Lipiididel eetersidemed. Ferredoksiinist sõltuvad CO2 fix reaktsioonid. E. doonor H2S, H2, aktseptor CO2. Anoksügeenne. CO2 fix hüdroksüpropionaadi rada. Omab välismembraani. Punase värvusega (karotenoidid). Väga vastupidavad. Thermus aquaticus (Taq-polümeraas). Unikaalne rakumorfoloogia ja liikumine (endoflagellid e aksiaalsed filamendid). Suudab elada ilma rauata. Põhjustab borrelioosi. Põhjustab süüfilist. Assimileerib org. ühendeid redutseerivate S-ühendite juures. Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil.
194. Trihhinella täiskasvanud emase isendi pikkus on a) 34 cm ; b) 3,4 cm ; c) 3,4 mm -ÕIGE. 195. Jõhvussid on pika niitja kehaga, pikkus a) 1-3 mm -ÕIGE; b) 1-3 cm ; c) 0,5-1 m . 196. Kõik jõhvussid on parasiitse eluviisiga a) õige -ÕIGE; b) vale . 197. Täiskasvanud jõhvussidel puudub a) funktsioneeriv seedesüsteem -ÕIGE; b) ringeelundkond ; c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond . 198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus harilik jõhvuss(nimi) on veeputukate parasiit. 199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202
194. Trihhinella täiskasvanud emase isendi pikkus on a) 34 cm ; b) 3,4 cm ; c) 3,4 mm -ÕIGE. 195. Jõhvussid on pika niitja kehaga, pikkus a) 1-3 mm -ÕIGE; b) 1-3 cm ; c) 0,5-1 m . 196. Kõik jõhvussid on parasiitse eluviisiga a) õige -ÕIGE; b) vale . 197. Täiskasvanud jõhvussidel puudub a) funktsioneeriv seedesüsteem -ÕIGE; b) ringeelundkond ; c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond . 198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus harilik jõhvuss(nimi) on veeputukate parasiit. 199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202
PCR pohietapid on jargmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks uksikahelaks korge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hubridiseerimine e "istutatamine" kummalegi uksikahelale, milleks viiakse temperatuur alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela suntees DNA-polumeraasi toimel (72 °C juures, aeg soltub loigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatav ensuum on termostabiilne ja on isoleeritud kuumaveeallikates elavatest bakteritest (nt Thermus aquaticus, temalt saadud ensuumi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks-DNA, praimerid, ensuum ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt uhte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsukleid voib korrata kumneid kordi. Igas tsuklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsuklites on reaktsiooni efektiivsus vaiksem, kuna
„töötemperatuur“. Polümeraas saab alustada DNA sünteesi ainult praimerite vabast 3’ otsast ja seetõttu liikuda sünteesiga ainult ühes suunas. Tulemusena tekib mõlemale DNA üksikahelale komplementaarne ahel. 4) Eelpoolmainitud etappe (tsükleid) korratakse 20–30 korda, et amplifitseerida piisav arv DNA molekule. 18. Millist polümeraasi kasutatakse PCR protseduuril ja miks? Mikroorganismist Thermus aquaticus pärit DNA Taq polümeraasi, kuna see on kuumale vastupidav ning ei denatureeri 94º C juures. 19. Mis on praimerid? 15-25 nukleotiidi pikkused komplementaarsed oligonukleotiidid, mida kasutatakse PCR-is. Praimer on lühike (tavaliselt umbes kümme aluspaari pikkune) nukleiinhappe lõik, mis on DNA replikatsiooni alguskohaks. 20. Kes töötas välja PCR meetodi? 2:2-3. PCR meetodi leiutas 1983 Kary Mullis. 21. Mis on geel-elektroforees ja milleks seda kasutatakse? 2:11-15.
üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). 8. Milleks kasutatakse kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on RT-PCRi põhietapid? Kasutatakse: viiruste kvantiteerimiseks, geeniekspressiooni kvantiteerimiseks, DNA kahjustuse mõõtmiseks, kvaliteedikontrolliks ja proovide valideerimiseks, genotüpiseerimiseks, patogeenide detekteerimiseks. Kvantifitseerimiseks, kasutatakse fluorestseeruvaid värvaineid (fluorofoore).
Võrreldes sügiseste proovidega, on lestad kevadistes proovides rohkemate liikidega nakatunud ja keskmiselt esineb lestadel rohkem erinevaid liike. Kevadistes proovides lisandus juurde neli uut helmindi liiki. Kaks nendest olid lestale tüüpilised parasiidid (C. osculatum ja R. acus), kaks aga (meie vetes) lestal suhteliselt harva esinevat (A. anguillae, S. pungitii). A. anguillae võis lesta sattuda kui viimane toitus kas tavalisest vesikakandist (Asellus aquaticus) või balti lehtsarvest (Idothea baltica). S. pungitii sattus lesta arvatavasti samuti juhuslikult, oletada võib, et lest toitus kas luukaritsast või ogalikust. Keskmine vanus lestadel sügisestes proovides summaarselt oli 5,7 a ja kevadistes proovides 5,1 a. Emased ja isased kalad olid enam-vähem võrdselt jaotunud; sügisel 6, 6 ja kevadel 7, 5. Üldjuhul on emased kalad parasiitidega intensiivsemalt nakatunud, samuti on rohkem nakatunud nooremad kalad. Esimene dendents tuli selgelt
2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub.
°C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks ehk praimerite paardumine. 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni efektiivsus väiksem, kuna ensüümi aktiivsus langeb, samuti lôpevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga vôimalik lisada.
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub.
Rakukomponendid uuenevad kiiresti. Toitaineterikkal söötmel on rakud termotolerantsemad kui vaesel söötmel (lihtsam uuendada rakukomponente). Kromosoomi koopiaarv on suurem kui 1. See võimaldab kahjustunud DNA parandamist homoloogilise rekombinatsiooniga. Väga efektiivsed DNA parandamise mehhanismid. Rakus rohkesti polüamiine. Spermiin, spermidiin, putrestsiin, mis stabiliseerivad DNAd. Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kuumaveeallikad / merevesi. Tündaliseerimine. Vaheaegadega kuumutamine. Pastöriseerimine. Kuumtöötlemine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Rakkude külmutamist mitmesugustes kaitsesöötmetes (puljong, seerum, glütserool) kasutatakse mikroobide pikaajalisel säilitamisel.
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks ehk praimerite paardumine. 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. 13. Hõimkond Jõhvussid (Nematomorpha) Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline.Omapärased vastsed. Jõhvuss Gordius aquaticus. SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond Käsijalgsed (Brachiopoda) Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid nn. käsijäsemeid. Mereloomad. 15. Hõimkond Okasnahksed (Echinodermata) Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud.
60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks ehk praimerite paardumine. 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni
kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Psührofiilide membraanid on vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. 41 Termofiilid Mikroobid, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45°C. Tmax on neil ca 70°C. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Neid saab isoleerida näiteks kuumenevatest kompostihunnikutest ja kuumenevast mullast. Paljudel neist on on termoresistentsed dipikoliinhapet sisaldavad endospoorid. Termofiilsed on ka osa laktobatsillide liike. L. lactis, L. delbrückii, L. bulgaricus. Nende bakterite Tmax on ca 50-53 oC. Ka metanogeenide hulgas on termofiile. Näiteks Methanopyrus.
Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid perekond Balanus on substraadiga seotud jäigalt. Eestis Balanus improvisus Liikide arv: Eestis 1 Kirjandus: - II Rühm: Ülemvähid on mõõtmetelt suuremad vähid kui alamvähid. Mõned liigid suudavad elada ka maismaal. Selts: Kakandilised Isopoda Kakandilised on laiovaalse plaatja kehaga. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes ja ka maismaal. Esindajad: vesikakand Asellus aquaticus, merikilk Saduria (Mesidotea) entomon, mullakakand Oniscus asellus, tavaline keldrikakand Porcellio scaber. Liikide arv: Eestis 5-6 liiki Kirjandus: - Selts: Kirpvähilised Amphipoda Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid
Valgu teevad jäigaks beeta-lehed struktuuris, alfa-heeliksid võimaldavad suuremat liikuvust valgu osade vahel. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta- lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Termofiil on mikroob, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45 oC. Tmax on neil ca 70oC. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed, väljaulatuvaid linge on vähe. See teeb naf termostabiilseks. Tihti termofiilide valgud oligomeriseeruvad moodustuvad dimeerid ja tertrameerid. Rakud on väikesed, spooritaolised. Vaba vee sisaldus rakkudes väike. Rakukomponendid uuenevad kiiresti
Rakukomponendid uuenevad kiiresti. Toitaineterikkal söötmel on rakud termotolerantsemad kui vaesel söötmel (lihtsam uuendada rakukomponente). Kromosoomi koopiaarv on suurem kui 1. See võimaldab kahjustunud DNA parandamist homoloogilise rekombinatsiooniga. Väga efektiivsed DNA parandamise mehhanismid. Rakus rohkesti polüamiine. Spermiin, spermidiin, putrestsiin, mis stabiliseerivad DNAd. Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kuumaveeallikad / merevesi. 69. Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. Termiline töötlemine: keetmine, autoklaavimine, tündaliseerimine (vaheaegadega kuumutamine), pastöriseerimine. Termiline steriilimine on mikrobioloogilises praktikas peamine: steriilitakse autoklaavis, kus T tõuseb üle 100 kraadi
Vastsed üsna täiskasvanute sarnased.meres, magevees, mullas, ka palju taimede ja loomade parasiite. N: varbuss, sireuss, liimuksolge, naaskelsaba, keeritsuss, guinea niituss, kiuduslased. Jõhvussid väliselt sarnased ümarusside sugukonda kuuluvate kiudussidega. Pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas, vastne kidalise kärsaga, väljub munast peremehe sooles. Nugivad ja kasvavad suureks putukates, väljuvad (alati vette)vaid sigimiseks.N: Gordius aquaticus. 23. Meie magevetes elavad ümarussid on jagunemata kehaga, nahk on neil sile ja värvitu. Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete. Enamik on mikroskoopilised, mõni kuni 10 mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest. Toituvad orgaanilisest ainest, mis settib veekogude põhja. 24. Kummarloomad. Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Loomik peekri
tillukestest osasilmadest. Eluviis: Kakandiliste põhiliseks liikumisviisiks on roomamine veekogu põhjal, taimedel või maapinnal rindmikujalgade abil. Sellistel liikidel on jalad enamvähem sarnase ehitusega ja ühepikkused. Paljud merevormid oskavad lisaks roomamisele ka ujuda, selleks on spetsiaalselt kohastunud nende tagumised rindmikujalad või tagakehajalad. Mõned merepõhjal elavad liigid suudavad kaevuda põhjasetetesse. Näited: vesikakand (Asellus aquaticus), harilik mullakakand (Oniscus asellus) Müsiidilised: Müsiidilised on tillukesed, tavaliselt 2-30 mm pikkused, saleda kehaga krevette meenutavad vähid. Madalas vees elavate müsiidiliste keha on poolläbipaistev ja paljudel liikidel kumavad läbi kehakatte suured tumeda pigmendiga täidetud värvrakud ehk kromatofoorid. Tänu nendele rakkudele muutuvad müsiidid valguse käes heledamaks, pimeduses tumedamaks: valges koondub kogu pigment raku piires kokku, pimedas jaotub laiali
Temperatuuri, mille juures mikroobirakkude kasvukiirus on suurim, nimetatakse optimaalseks. Mikroobi kasv saab toimuda maksimum- temperatuuri ja miinimumtemperatuuri vahelises piirkonnas. Näitena olgu toodud mõnele liigile omased miinimum-optimum-maksimumtemperatuurid (°C), mis võivad kõikuda veel ka sõltuvalt teistest keskkonnatingimustest (pH, toitaineline kooslus jne): P. fluorescens 4 2530 40; S. aureus 6 3037 46; Thermus aquaticus 40 7072 79. Mikroobid jaotatakse 5 rühma optimaalse kasvutemperatuuri piiride järgi: psührofiilid <0 515 20; psührotroofid 0 2030 35; mesofiilid 1520 3040 45; termofiilid 40 5565 72; hüpertermofiilid 67 90100 113. Siinjuures oleks otstarbekas rõhutada, et ka külmalembeste mikroobide kasvu
°C; 40-60 sek); 2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70°C (ca 30 sek); 51 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (70-75 °C juures, aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatav ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumaveeallikates elavatest bakteritest (nt Thermus aquaticus, temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks-DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahe- kordistub
promootoriga. Kuna bakteri kromosoomides on mitut tüüpi promootoreid, siis on ka neile vastavaid faktoreid mitu. Neist põhiline on 32, molekulmassiga 32 kDa, valk mis suunab suure enamuse bakteri geenide avaldumist. 1999. aastal avaldati kolm olulist tööd RNA polümeraaside ruumilisest struktuurist (vt. Cell vol. 98, Sep. 17), mis kirjeldavad pärmi RNAP II (kuni 6 Å lahutuse tasemel) ja bakteri Thermus aquaticus RNA polümeraasi põhiensüümi (3,3 Å lahutuse tasemel) ruumilst struktuuri. Struktuursed andmed aitavad mõista kuidas toimub faktor stimuleerib RNAP seondumist promootoriga ja kuidas ensüümi struktuur muutub kinniseks peale 8 esimese nukleotiidi lülitumist kasvavasse RNA ahelasse. DNA kaksikahel, millelt toimub RNA transkriptsioon on seotud RNAP ja subühikute vahele ning on seotud mõlemalt poolt ensüümi, seega teeb DNA kaksikahel poolkaare ümber RNAP ensüümi. RNAP
annaabi.ee 
