Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimses orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid
Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a ujuv saar Delos, kui Leto sünnitaski kaksikud -- valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahijumalanna Artemise. Zeus tänas Delost viljaka maapinnaga ning kindla asukohaga. Kuna Apollon oli valgus- ja päikesejumal, peeti teda ka ennustusjumlaks. Talle oli igal pool üle Kreeka püstitatud oraakleid, millest kõige tuntum asus Delfis. Erinevalt isast oli Apollonil armuelu valdkonnas tihti olnud ka ebaedu. Näiteks armus Apollon nümf Daphnesse, kuid kui neiu märkas Apolloni kurje kavatsusi, põgenes ta tema eest mägedesse ning hüüdis appi oma isa, kes Daphne esimese puudutusega loorberipuuks moondas. Apollonil oli ka väga palju sõpru, kuid kahjuks peaaegu kõik neist kas surid ära või siis mingi kurva sündmuse tõttu langesid masendusse, mistõttu ei saanud Apollon nendega sõprutsemist jätkata.
Narkissost. Aphrodite oli abielus Adonisega, kuid kord jahil käies sai Adonis surma. Kord tõi Leto Deelose saarel ilmale Apolloni ja ta kaksikõe. Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg. Ta sündis Arkaadias, kõrgel Kyllene mäel ühes koopas. Kord varastas ta Apolloni 50 lehma ära. Hermesel oli ka poeg, Daphnis, kes oskas väga ilusat muusikat mängida. Kord metsas jõi Daphnis printsessi antud unustustusevett ning unustas Lykei. Põllundus- ja viljakusjumalanna Demeter oli Rhea ja Zeusi tütar. Tänu temale muutus maa pärast suurt sõda jälle viljakaks
http://th05.deviantart.net/images3/300W/i/2004/138/1/b/G reece_Coffy.jpg 7 Apollon ehk Apollo ehk Phoibos Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. 8 Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. http://images.epilogue.net/users/isric/sun-god2.jpg Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga
sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Selline käitumine aga ei meeldinud tema abikaasale Herale ning ta näitas oma pahameelt välja. Zeus ei kannatanud Hera kaeblemist ning karistuseks pani Zeus oma naise torni külge randmeid pidi rippuma ning kinnitas Hera jalgade külge raskused. Apollon on mehe ideaalkuju, tal on ideaalselt välja arenenud lihased, ta on meeletult hurmav ning iseteadlik. Samamoodi nagu Zeusil on ka Apollonil kaks poolt. Ühelt poolt on ta heasüdamlik ja rõõmsameelne, teiselt küljelt võib ta olla kuri, raevukas ja julm. Apollonit seostatakse päikese, tõe ja muusikaga. Rahvausundites hoidis ta eemale kurja ning oli väga paelunud muusadega. Kuna tema käsutusse kuulus muusika ja luule, siis on talle kirjutatud palju luuletusi, mida nimetatakse paiaanideks. Olümpose jumalaid oli 12. Nad elasid kõik kreeka kõrgeimal mäel, mis oli 3000m kõrge,
Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros. APOLLON Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas
Austati kui võidutoojat. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna. Apollon-(Talle vastab Rooma mütoloogias Apollo)Oli Kreeka valgusjumal, ennustamise- ja muusika kaitsja. Zeusi ja Leto poeg. Jahijumalanna Artemise kaksikvend. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ükskord ,kui ta ketas heitis,viskas ta kogemata ketta oma sõbrale vastu laupa ja purustas selle. Apollon oli väga ehmunud ja ta läks võttis oma sõbra kätele ja püüdis teda elustada,kuid oli juba liiga hilja. Apollon põlvitas surnukeha juures ja ütles ,et oh kui ta saaks anda oma elu tema eest või surra koos temaga. Sellel hetkel muutus rohi taas roheliseks ja murul hakkasid kasvama hüatsindid.
jalgade külge raskused. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi
Hermes ise ei mänginud lüürat, seda mängis Apollon. Hermes oli ju Apolloni karja ära varastanud ja siis Apollon paluski lüüra vahetuskaubana karja eest. Nii sattuski lüüra muusikajumal Apolloni kätte ja temast sai meisterlik lüüra mangija. Zeusil sünddis veel kaks last, kelle emaks oli juba titaanitar Leto. Sündisid kaksiklapsed Apollon ja Artemis. Apollon oli valguse-, päikese- ja ennustamisjumal. Ta oli ka muusikajumal ja selle kaitsja ning talle allusid muusad. Apollonil olid kuldsed juuksed ning ta kandis endaga kaasas lüürat. Hephaistos kinkis talle hõbevibu ja kuldnooled, mis kunagi märgist mööda ei lennanud. Apoloon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid. Ta tappis Delfi lähedal oleva draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps. Draakon elas Parnassose koopas, kuhu Apollon rajas oma pühamu pärast kaljumao tapmist. Hiljem aga Apollon kahetses oma tegu, sest Zeus sundis ta kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama.
Hera oli ka abielu jasünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark. Poseidon oli kalameeste kaitsejumal. Poseidoni püha loom oli hobune. Zeusi õde Demeter oli põlluharimisega seotud jumalanna, tema andis põllule viljakuse. Demeteriga olid seotud Eleusise müsteeriumid. Demeteri sümboliks oli viljapea. Apollon, kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja, hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Apollonil oli palju oraaklipaiku, millest tähtsaim asus Delfis. Ennustaja, kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu. Artemise saatjaid nim nümfideks. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga
Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures ning lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema
lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures ning lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid
Daphnel oli koguni kaks austajat: üks neist oli surelik Leukippos ja teine oli Apollon ise. Leukippos riietus end nooreks naiseks, et tal oleks võimalik oma armastatu lähedal viibida. Armukade Apollon sisendas Daphnele soovi koos oma sõbrataridega supelda ning andis nõu teha seda alasti, et oleks kindel, et kõik suplejad on naised. Nõnda paljastati Leukippose saladus ja Daphne kaaslased kiskusid ta tükkideks. Ent sellest kavalusest ei olnud Apollonil kasu: meelitas ta Daphnet, mis ta meelitas, too hakkas karjuma juba ainuüksi Apollonit nähes. Et sarmist ei piisanud, otsustas Apollon neiu jõuga võtta. Suures hädas hüüdis Daphne appi emakest maad Gaiat, kelle preeestrinna ta oli. Ja Gaia aitas: ta muutis Daphne loorberipuuks: ,,...halvatuna tarduvad liikmed. Tema jalad juurduvad mulda, puukoor kammitseb tema valgeid reisi, oksad põimuvad ümber tema valgete käsivarte, tuul
sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. (Graves , 2010) 5 1.4 Hermese leiutised Lüüra- Apollonil oli veisekari, kelle eest ta hoolt kandis, aga ükskord ta tähelepanu hajus kõrvale, kui ta Hymenaiosega armatses. Hermes märkas kohe, et kari on hooleta ning otsustas selle ära varastada. Loomad viis ta Pylosele ja peitis nad koopasse. Tänu ühele talupojale, kes oli tegevust pealt näinud, leidis Apollon siiski veised. Kui Apollon Hermese kätte sai näitas viimane uhket keelpilli, mis oli valmistatud kilpkonna kilbst ja veiste kõõlustest. Hermese
Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks. Tänu sellele kannatasid nad Hera tagakiusamise all. Üks legend räägib, kuidas Artemis aitas kättemaksuks Hera vaenulikuse eest Apollonil tappa madu Python, kes nagu räägiti kuulus Herale. Artemise metsikus on ilmne mitmes müüdis. Kui Artemise lemmikkaaskondlane nümf Kalisto Zeusile lapse sünnitas, sattus Artemis tema süütuse kaotamise tõttu ravu ja muutis nümfi karuks ja kihutas ta nooltega minema. Artemise metsikus ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita arvukate loomade ohverdamisega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan
jumalate tahtmist teada saama. Samuti oli ta ka puhastaja, ta võis isegi süüdlaselt maha pesta sugulaste vere. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni . Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Vana-Rooma: Apollo. ARTEMIS Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpuse neitsist-jumalast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuvärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku mooruse kaitsja kõikjal. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi
peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatuses Athena. Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Ateena oli tema järgi nimetatud. Tema sümboliteks olid öökull, madu, kiiver ja oda. Apollon (Apollo) Ta oli Zeusi ja Leto poeg, ta oli valguse- ja ennustamisjumal, samuti muusikajumal. Apollonil olid kuldsed juuksed ning ta kandis endaga kaasas lüürat. Ta sündis pühal saarel Deelosel. Hephaistos kinkis talle hõbevibu ja kuldnooled, mis kunagi märgist mööda ei lenda. Apollon oli küll kõikidest jumalatest nägusam, kuid ta ei abiellunud kunagi. Tema sümboliteks olid lüüra ja loorber. 6 Aphrodite (Venus) Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Hephaistose abikaasa. Ta oli armastus- ja ilujumalanna
Apollon on tuntud, kui meister muusikant, kes Olümpose meelt lahutab mängides kuldsel lüüral. Apollon juhtis üheksat muusat ning ta oli Kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon tappis Delfi lähedal asuva draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas. Legendi järgi oli Apollonil sõbra Hyakinthos ketta heitega kogemata ära tapnud. Oma pattu kahetsedes muutus verine rohi taas roheliseks. Apolloni sümboliteks oli vibu ja nool ning teda kujutatakse jooksvana, vibu käes. Looberipuu on tema puu ja talle on pühendatud palju olevusi, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Aphrodite
muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama.Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks
aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega
Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate
Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon tappis Delphi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi
Kastaleia oli Apolloni püha allikas ning Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, seega käis seda kohta külastamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna, kes langes enne kõnelemist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmajalgen järi tripood. Apollonil oli palju teisi nimesid. Teda kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püüdialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas. Madu oli hirmuäratav koletis ja võitlus oli ränk. Kuid lõpuks jumala tabavad nooled tõid võidu. Teda kutsuti veel Lykioks lüükialane, mida seletatakse kui ,,huntide jumal", ,,valguse jumal"ja ,,Lüükia jumal". Teda kutsuti veel Smintheuseks (põldhiirte jumalaks), kuid kas see nimi
Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi
üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli. Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning Poseidon merekoletise, kes pidi nahka pistma ohvriks toodud Laomedoni tütre. Viimases hädas pöördus kuningas Heraklese poole ja lubas talle abi korral hobused, mis Zeus oli tema vanaisale kinkinud. Herakles tappis merekoletise, kuid kui lubatud tasu ei järgnenud, kogus Herakles kokku laevastiku ning vallutas Trooja linna.
kus on õunapuid salu rõõmurikas, 7 altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! Näed ka karget vett läbi sillerdamas okstest õunapuus, kogu paika roosid varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks: Kuldne forminks, hüüs* Apollonil igitõeline ning Muusadel tõmmujuukselistel, sind ju kuulab kulgeja koor, ilupeo algus;... *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul
Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks. Neid ei võetud aga kuskil vastu, kuna kardeti Hera viha. Maanduti Delosel. Artemis sündis esimesena, aitas valida koha Apolloni sünniks ja pärast kohutavate sünnitusvalude nägemist otsustas Artemis jääda neitsiks ning pigem aidata teistel sünnitada. Hera oli armukade ning hakkas kiusama. Artemis aitas kättemaksuks tappa Apollonil Pythoni, kes oli teadupärast Hera oma c. Ephesose Artemis. d. Artemis, nümfid-kütitarid i. Atalanta kuulus ja kaunis naiskütt. Osales Kalydoni metssea küttimises. Haavas metssiga esimesena ning sai Meleagroselt tasuks selle pea ja naha. ii. Kallisto sünnitas Zeusile lapse. Artemis oli nördinud ning muutis Kallisto karuks ja kihutas ta nooltega minema. iii
Areselt, see sümboliseeris inimestest üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli. Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning Poseidon merekoletise, kes pidi nahka pistma ohvriks toodud Laomedoni tütre. Viimases hädas pöördus kuningas Heraklese poole ja lubas talle abi korral hobused, mis Zeus oli tema vanaisale kinkinud. Herakles tappis merekoletise, kuid kui lubatud tasu ei järgnenud, kogus Herakles kokku laevastiku ning vallutas Trooja linna.
oli barbarlik ja hulluksajav), aga see oli rohkem Dionysesega seoses. Tema muusika oli Apolloni oma vastand. Ta oli ka vilepilli leiutaja või leidja. Ta valdas ka arstikunsti. Tema nooled tõid ka tõvesid. Sageli oli kultustiitel Snintheus, hiire v rotitapja. Askleipos oli tema sigitis ja ka arstikunsti jumal. Kentaur Cheiron kasvatas ta üles. Ta oli nii hea, et suutis inimesi ellu äratada ja Zeus tappis ta siis. Üks Apolloni poeg oli veel, see oli seoses karjakasvatusega. Apollonil oli armastatu Kyrene. Sealt sündis poeg Aristaios (täh parim), ta oli karjade kaitsja huntide eest, püüniste leiutaja ja mesinduse jumal kaa veel. Appollon on tegelikult kaitsja kurja eest- tõvede ees, karjale halva tegemise eest, sambad ja väravad. Propylaios- väravaesine. Kuna ta kaitses ka riiklikust, siis see oli seos oraaklitega. Kuna Delfi oraaklid kinnitasid riigikorda. Kuna ta on noor kuju, siis ta on ka noormeeste kaitsja, kes saavad kodanikuks. Seega oli ta ka
Seetõttu nimetasid kreeklased teda lihtsalt isaks. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna Hera, keda kreeklased austasid peamiselt kui abielu kaitsjat. Zeusi kaks venda olid merejumal Poseidon ja surnute valitseja Hades. Kreeklased uskusid, et nad olid kunagi omavahel maailma ära jaotanud. Demeter oli maa, vilja ja põllutööde jumalanna. Ares oli sõjajumal ja jumalate sepp. Hephaistos oli lonkur ja tulejumal. Athena oli sõja- ja tarkusejumalanna, kes sündis Zeusi peast. Apollonil olid kuldsed juuksed ja ta oli valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Artemis oli jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Hermesel olid tiivulised sandaalid, ta kaitses teekäijaid, oli jumalate käskjalg ja saatis surnuid allmaailma. Aphrodite oli ilu-, armastuse ja viljakusjumalanna. Dionysos oli veinijumal. Kreekas levinud arusaamise järgi olid inimesed alguses kaitsetud ja väetid (polnud karva ega
Oinomaose kaarikul mingid poldid lahti, nii et kaarik lagunes sõidu ajal ära; Oinomaos sai surma. Tasuks nõudis Myrtilos poolt kuningriiki; Pelops oli kade ja tõukas mehe kaljult alla. Kukkudes needis Myrtilos ära Pelopsi ja ta järeltulijad. Tantalose tütar Niobe oli abielus Zeusi ja Antiope (vt. 16) poja Amphioniga. Neil oli 7 tütart ja 7 poega. Niobe arvas, et on oma lastega parem jumalanna Letost, ning tahtis, et teda austataks jumalanna asemel. Leto käskis oma lastel Apollonil ja Artemisel Niobe lapsukesed hävitada, mida nood ka tegid. Niobe muutus kiviks, kes nutab suuri pisaraid. Pelopsil oli 2 poega Atreus ja Thyestes. Viimane armus venna naisesse, Atreus saatis ta maalt välja, kuid kutsus hiljem tagasi, tappis venna kaks väikest last ning söötis nende isale sisse. Teo eest kannatasid Atreuse lapsed... Atreus oli Mükeene kuningas. Tal oli naine Aeropega 2 poega: Agamemnon (naine
annaabi.ee 
