OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse.
Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht
põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ? Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH-tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku
o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes) Ülesanded
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad
- Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured
IAA süntees erinevates taimedes on erinev. Peamiselt trüptofaanist, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist (trüptofaanist sõltumatu rada). Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks. Seetõttu IAA sünteesi mutandid eksisteerida ei saa. Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad – võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte apikaalses meristeemis praktiliselt ei sünteesita. IAA katabolismi rajad on samuti mitmesugused. Võib toimuda dekarboksüüliv oksüdeerumine peroksüdaaside vahendusel, produktid on kasvu inhibeeriva toimega. Võimalik on ka mittedekarboksüüliv oksüdatsioon. IAA võib laguneda ka mitte- ensümaatiliselt lahustes UV, nähtava sinise valguse, hapete, raskemetallide toimel.
3.2.3. Reabsorptsioonifaasi olemus ja füsioloogiline tähtsus; molekulaarsed mehhanismid. Vaja selleks, et ei peaks toiduga tohutus hulgas aineid sisse sööma (ei suuda nii palju pidevalt süüa). Tagasi imenduvad: elektrolüüdid, glükoos, AH ja vesi. Põhiliselt toimub proksimaalses torukeses. Toimub mööda 2 rada: transtsellulaarne (transport läbi raku) ja paratsellulaarne (läbi 2 raku kõrval asuva ’lekkiva’ tiheliiduse). Epiteelirakus jääb torukese valendiku poole apikaalne plasmamembraan (kaetud mikrohattudega) ja vere poole basolateraalne plasmamembraan (sissesopistised). Tagasi imendumine toimub mitmete mehhanismide abil: primaarne aktiivne transport, kandja-vahendatud sekundaarne aktiivne transport, lahustunud ainete kaasahaaramine vee poolt ja passiivne difusioon. Esinevad kotransporterid, kanalid, vahetajad, aktiivsed pumbad. Proksimaalses tuubulis toimub Na + transport enamasti Na+K+ ATPaasi abil, mis asub basolateraalses membraanis -
>85% eukarüootsetest valkudest kasutavad seda rada foldimisel GroEL struktuur GroEL/TCiP valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa) ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks GroEL molekulaarne mehanism -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt helikaalne- ATPd siduv domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest B sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid Valkude degradeerimine Ekstratsellulaarselt toimub valkude lagundamine proteaaside abil: endoproteaasid, eksoproteaasid Valkude vananemine: -keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon -Met Cys oksüdeerimine -Ratsemisatsioon Valkude eluiga determineeritud tema järjestusega
Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine,
Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks Epiteelkude sisaldab vähesel määral rakkudevahelist ainet, ta on reeglina avaskulaarne kude Ühekihilistes epiteelides kinnituvad kõik rakud basaalmembraanile, mitmekihiliste epiteelide puhul kinnituvad basaalmembraanile ainult alumise basaalkihi rakud Epiteelrakude apikaalne ja basaalne osa võivad olla oma ehituselt väga erinevad räägitakse polaarsest diferentsist Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid
sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine Molekulide transportimine läbi epiteeli kihtide ainete liikumise kontrollimine kehaosade vahel 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel - Katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka basaalmembraani siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid:
Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus: · Algkoed e meristeemid jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne, interkalaarne ja marginaalne · Püsikoed kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude, imikude, erituskude Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen kattekoed
Embrüonaalsed võimaldavad erinevatel kudedel tekkida, somaatilised asendavad kulunud rakke. • Pole diferentseerunud • Võimelised tootma uusi rakke • Võimelised jääma algkoeks/tüvirakuks või muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu; ◦ Toodab juurde uut taimemassi ◦ tekivad esmased koed ◦ Lõigustuv sügoot, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid ◦ Apikaalne-, lateraalne- ja vahemeristeem Sekundaarne tekib juba eristunud kudedest; ◦ tekivad teisesed koed ◦ Toodab taimele kaitsvat kihti ◦ Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata.
kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri). Munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga. Lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud kokkutõmbumiseks. Erütrotsüütide kaksiknõgus kuju tagab suure gaasivahetuspinna ja võimaldab neil deformeeruda peenikeste kapillaaride läbimisel. Epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt täidetavast ülesandest. Epiteelirakkude apikaalne pind on kaetud mikrohattudest moodustunud äärisega, suurendades nii epiteeliraku imendumispinda. 1 2 Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___ Lihasrakud Kokkutõmbumine ja lõdvestumine, selle abil elundite pikkuse või kuju muutmine.
Chaperoninid moodustavad kambrikese, kuhu sisse pääseb voltimata valk, mis pannakse seal ATP hüdrolüüsi abil õigesse konformatsiooni ja pakitud valk vabaneb. Bakteriaalse chaperonini moodustavad Hsp60 ehk GroEL. GroEL valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa). ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks Jaguneb: -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt α-helikaalne: ATPd siduv domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest β- sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid GroEL moodustab kaks heptameerset ringi, mis mõlemad on kambrid, kuhu valk saab siseneda ning GroES moodustab kaane, mis siis selle kambri katab. Pärast ATP seondumist toimub chaperonis konformatsiooniline muutus läbi mille osa hüdrofoobseid piirkondi mis olid vajalikud substraadi seondumiseks kaovad.
EMT käigus muutuvad polaarsed tihedalt naaberrakuga kontaktis olevad epiteelirakud (moodustavad tiheliiduseid, desmosoome, adherentseid liiduseid ning aukliiduseid) migreeruvateks apolaarseteks mesenhümaalrakkudeks ii. (i) Epiteelirakk sisaldab adherentseid liiduseid (E- kadheriin/kateiniinid/aktiin). Polarisatsioon: tiheliidused/apikaalne polarisatsioonikompleks; integriinid/BM iii. (ii) Rakk-rakk adhesiooni (AL ja TL komponentide ekspressiooni muutus) ja polarisatsiooni kadu iv. (iii) BM lagundamine (metalloproteaasid) ja apikaalne pitsitus. v. (iv) Raku delaminatsioon/ingressioon ja liikumine läbi ECM, migreeruvale rakule iseloomulikud tsütoskeleti ümberkorraldused (kortikaalne aktiin) 2
Erinev veepotensiaal taimeosade vahel. (Rõhkude erinevus floeemi tühjakslaadimise ja pealelaadimise piirkonna vahel). C. kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine. Kuhu tekib uus vahesein? Sellest sõltub morfogenees. Antiklinaalne rakujagunemine risti välispinnaga, taimemass suureneb Periklinaalne rakujagunemine paralleelne välispinnaga, taimemass suureneb 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne meristeem apikaalne ehk tipumeristeem, toimub maapealsete osade ja juurte pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3. Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed Kimbukambium sekundaarne ksüleem ja floeem Korgikambium sekundaarne kattekude, mis moodustab peridermi. 4. Nimetage kolm peamist kudede tüüpi, mis moodustuvad tipumeristeemidest Juhtkude, põhikude ja kattekude 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid
Tipumeristeemidest moodustuvad uued rakud (protoderm, prokambium, põhimeristeem), mis diferetseeruvad edasi ja kujunevad rakule omasteks rakutüüpideks ja kudedeks; nii eristatakse 3 põhist kudede rühma: *kattekoed *juhtkoed *põhikoed 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid ·Viljastatud munaraku jagunemisel pannakse paika arengu suund tekivad 2 rakku: väike ehk apikaalne rakk ja suur ehk basaalne rakk sellega pannakse paika, tekkivad taime kasvutelg (profaasiriba) ·Apikaalse raku jagunemisel moodustub embrüo. ·Basaalne rakk moodustab suspensori tagab embrüole toitained, ül siduda arenev embrüo endospermiga · Üsna vara areneb välja hüpofüüs. Sellest moodustub hilisemas arengus juurekübar ja juure meristeem ·Ajapikku suspensori-osa kaob ja jääb järele ainult embrüo.
initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu.
lümfotsüüte. 3)Avaskulaarne – temasse ei tungi verekapillaare(seekehtib pinnaepiteelide kohta) 4)Epteelid paiknevad basaalmembraanil ja BN ja epiteelirakkude seost tugevdavad veel pooldesmosoomid ja invaginatsioonid basaalsel pinnal. 5)Epteelikoele iseloomulik tunnus on rakkude polariseeritus – apikaalsed ja basaalsed osad erinevad struktuurilt Epiteelraku iseloomustus -Rakud on omavahel seotud liiduste ja adhesioonmolekulide abil. -Rakk omab kahte regiooni: apikaalne(tuumast valendiku poole) ja basolateraalne(koosneb omakorda kahest subregioonist -basaalne e.tuumast basaalmembraani poole ja lateraalne – tuumast naabri poole) ehk siis epiteelrakku iseloomustab polaarsus. -Basaalmembraan – glükoproteiinidest ja kollageenist õhuke plaat,mis ühendab epiteelirakke alloleva sidekoega(fibroblastidega). Rakkude omavahelised kontaktid ehk liidused *Oklusioonid e. Sulgeliited e. tiheliidused(funktsionaalselt mitteläbitavad, defineerivad raku polaarsuse):
Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude. Mõiste, jaotus. Katteepiteeli morfofunktsionaalne iseloomustus Epiteelkude - textus epithelialis - on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude. Epiteel koosneb tihedalt üksteise kõrval paiknevatest rakkudest (rakuvaheaine puudub), avaskulaarne , esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1
Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e. intermediaalkiht (stratum intermedium) - hulknurksed rakud, apikaalne osa on kumer, basaalne osa tungib kiiluna all asetsevate rakkude vahele. 3. basaalkiht (stratum basale) - mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke. 24. Eksokriinsete näärmete jaotus viimajuhade alusel lihtnäärmed (näärmejuha ei hargne - higinääre) või liitnäärmed (näärmejuha hargneb - süljenääre) 25. Trombotsüütide ehitus ja funktsioon Ehitus: tuum puudub. Keskel paikneb raku tuuma ja organellide jääkidest moodustunud
Klonogeensed neoblastid migreerumisvõimelised ja pluripotentsed. 2) Epimorfoos olemasoleva koe rakud dediferentseeritakse (kaotavad oma ülesande organismis)- muutuvad tüvirakulaadseks (mittediferentseerunud massiks) ja pärast signaalide najal kasvatavad seda, mida vaja ehk spetsialiseeruvad uuesti (salamander) Jäseme eemaldamisel kasvatab tagasi puuduoleva osa. Kõigepealt tekib plasmataoline hüüve. Haava otsa teib apikaalne ektodermaalne ots, edasi mittediferentseerunud rakkude mass regeneratsiooni blasteem need paljunevad ja redif uuteks struktuurideks. Rakud mäletavad, mis tüüpi nad enne olid. 3) Morfallaksis olemasolevate kudede ümber paigutamine (hüdra- tükeldades saadakse mitu hüdrat) Ehk rakud remodelleerivad ennast. Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest. Hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk
(luu), poolvedel (rasv) või vedel (veri). Inimekeha 4 koetüüpi: 1. Epiteelkude katab keha välispindasid ja vooderdab õõnes organeid, kehaõõnsusi, juhasid ning moodustab näärmeid. 3 ülesannet: selektiivne barjäär ainete kehasse või kehast välja pääsemisele näärmeline, rakkudes toodetud nõrede väljumispind kaitsekiht ümbritseva keskkonna mõjude eest Epiteelkoe ja rakkude pinnad: Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel näärmeepiteel funktsiooniks nõrede tootmine rakukobarate või üksikute rakkudena sügaval katva ja voodervada epiteelkoe sisemuses. Keha näärmed jagatakse eksokriinseteks ja endokriinseteks vastavalt sellele, kas nende nõre jõuab epiteeli pinnale ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu
polariseeritusest, mis ei ole seotud rakujagunemisega. mRNA, valgud, lipiidid – tsütoplasmaatiliste determinantide ebavõrdne jaotumine, mis mõjutab rakkude sümmeetriat jagunemisel. NÄITED: Inimese trofektrodermi ja ICM kujunemine toimub asümmeetriliste jagunemiste tulemusena. Kahe asümmeetrilise jagunemislaine (8–16 ja 16–32 rakku) käigus tekib kaks ruumiliselt ja molekulaarselt erinevat rakupopulatsiooni: välimised polaarsed rakud (apikaalne piirkond koos sinna kuuluvate determinantidega) on suunatud arenema trofektodermi (trofoblasti) rakkudeks ja sisemised apolaarsed rakud kujunevad pluripotentseteks ICM’iks, kust saavad areneda kõik rakud va trofektodermi rakud. Asümeetris sõltub lõigustustasa pinna asetusest polaarsustelje suhtes. Raku polarisatsioon ilma jagunemiseta: dünaamiline makrofaag, mis bakterit taga ajab, et ta fagotsüteerida. Ta tunneb bakteri kohalolu nii, et kui bakter jätab
küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on
000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit
annaabi.ee 
