Vulkaanilised mäestikud: Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. Aleuudid Põhja-Ameerikas Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Algebra valem: Kuriilid Aasias (a+b)2=a2+2ab+b2 IV. Vanad mäestikud: GEOGRAAFIA Apalatsid Põhja-Ameerikas I. Noored mäestikud: Draakonimäed Aafrikas Andid Lõuna-Ameerikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Euraasias Atlas Aafrikas Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Euraasias I. Vulkaanilised mäestikud: Aleuudid Põhja-Ameerikas Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Kuriilid Aasias
· Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA · DONBASS UKRAINA · SUURBRITAANNIAS · APALATSID - USA KIVISÖE KASUTUSALAD · SOOJUSENERGIA TOOTMINE · ELEKTRIENERGIA TOOTMINE · KOKSISÜSI METALLURGIAS · KEEMIATÖÖSTUSES KIVISÖE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED + - · VARUD ÜHTLASELT ÜLE · VANADES BASSEINIDES MAAILMA, KA VARUD AMMENDUMAS, PÕHJARIIKIDES KVALITEET LANGEMAS. · SUHTELISELT SUUR UUED BASSEINID KÜTTEVÄÄRTUS TARBIJAST KAUGEL
Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa
on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud ookeani keskmäestikes. MAK: tekivad uued saared ja poolsaared. 7. B)fossiilid on settekivimid. C) alang on tekkinud murrangu tagajärjel. 8. 1.Alpid 2.Baikali murrang 3. Apalatsid 4. Cotopaxi 5.kilimanjaro. IV variant Turuplats-asub linna keskel, kõige tähtsam koht. 1.seki 2variandilt. Raekoda-hoone kus toimusid linnavalitsuse istungid. 2.C) Hospidalid- vaestemaja ja haigla. 3.......sest maakoor vajub. Hansaliit-põhja Euroopa kauba linnade ühendus. 4.murrangulõhe...
Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehhiko lahte ja mis on USA kõige pikem jõgi (3766 km). Selle ületanud, jääb põhja Missouri jõgi (3767 km) ja lõunasse nii Arkansase jõgi (2,364 km, pikkuselt kuues jõgi USA-s ja neljakümne viies jõgi maailmas) kui Red River (2189
Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu.
millal jõgedel suurvesi ,miks? vastus-okasmets- palju jõgesi ja järvi,sest auramine on väike,kuna jõed voolavad lõunast-põhja ja pinnamood on üsna tasane on jõgede suudmetes suured üleujutused,kuna auramine on väike on kevadel suurvesi. lehtmets- palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi. rohtla- vetevõrk on hõre, sademeid on vähe seega üleujutusi pole 9. kaart -mäestikud:karpaadid,apalatsid,uural jõed:mississipi,volga,leena,doonau järved:baikal, suur järvistu mered,väinad:gibraltari väin,põhjameri muud:ida-euroopa lauskmaa,suurb. saar skandinaavia poolsaar. vastus-
pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud. Uued madalikud: Kesk-Doonau, Po, Mesopotaamia ja Induse-Gangese madalikud. Antropogeen e. Kvaternaariajastu Inimese tekkimise ajajärk.
Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Lõuna-Ameerika Aafrika Australia ja Okeaania 1 Aasia Söevarude jagunemine Venemaa maailmas (mld/t) Euroopa Põhja-Ameerika 0 100 200 300
htm&docid=kxTTwexNfyXSvM&imgurl=http://mik sike.ee/docs/referaadid2005/maed_koopad_janika.jpg&w=360&h=271&ei=IJh LT8KgBK2Q4gS8tOjpAw&zoom=1&iact=rc&dur=259&sig=1132473109612 Apalatsid on mäestik Apalatsidele minekuga 16473685&page=1&tbnh=133&tbnw=181&start=0&ndsp=26&ved=1t:429,r:0 ,s:0&tx=123&ty=88 Põhja-Ameerikas. peaksid kindlasti
Majanduse kiire kasv 15. Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud? Gaasi tootmin ja tarbimine on kasvanud. 16. Võrdle paigutusmuutusi söetootmises Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa Põhja-Ameerika Vanad söekaevanduspiirkonnad Inglismaa, Saksamaal Ruhr, Siber, Apalatsid. Ukrainas Donbass. Uued kaevanduspiirkonnad Siberis Kuzbass. USA ja Kanada lääne-piirkonnad. Ümberpaiknemise põhjused Varude ammendumine, Tooraine kvaliteedi langus. kvaliteedilangus. Söe tootmisega kaasnevad Maastike muutumine, veereziimi põhjavee saastumine, metsade
kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Linnud: Linnustikus on rohkesti endeemseid liike ( emu, mustluik, kakaduu). P- Ameerka Reljeef: USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.)
Euroopas. Põhja-Ameerikas on ka vahemerelise loodusega piirkond-California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja- lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.)
PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N
Michigani järv moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel maakitsusel pakuvad suurejoonelist vaatemängu Niagara joa möirgavad veed. Mississippi, Missouri ja Ohio jõed moodustavad kontinendi suurima jõestiku, mille kogupikkus on enam kui 7500 km. Mandri lääneosas asub Kaljumäestik, mis moodustab pikkuselt teise mäeaheliku maailmas. Mandri kõrgeim tipp McKinley (6194 m) asub Alaskas. Mandri idaosas leidub väiksemaid mäeahelikke, näiteks Apalatsid. Laurentina kiltmaa on hiiglaslik iidne kaljumoodustis, kus muld on küll kehv, kuid leidub rikkalikult maavarasid. Mandri keskosas laiuvad tohutud rohtlad, mida nimetatakse preeriateks.Põhja- Ameerikas on esindatud kõik kliimatüübid. Põhjas on talved kibekülmad Kanada ja Alaska polaaralad on nii külmad, et seal puid ei kasva. Lõunas katavad maad ääretud igihaljad ja heitlehised metsad. Veel kaugemal lõuna pool laiuvad kuumad kõrbed ja troopilised metsad.Enamik põhja-
Põhja-Uural, Kuzbassi bassein Kurznetsk. Veel suuremad söevarud on lokaalsed Kaug-Idas, Ida- Siberis kuid väljavedu on liig kallis. Aasia : Hiina, suurim söetootja, tema varud võimaldaksid tootmist tunduvalt laiendada. Indoneesia suure ekspordiga, India. Austraalia ekspordiga Jaapanisse. Aafrika LAV ekspordib Euroopasse. Lõuna-Ameerikas pole märkimisväärseid leiukohti Põhja-Ameerika vana kaevanduspiirkond Apalatsid. Uus piirkond Kaljumägede eelsed alad nii Kanadas kui ka USAs. Varud on rikkalikud, Kanada ekspordib Jaapanisse ja ka USAsse. Allmaa ja karjääriviisilise kaevandamise poolt ja vastuargumendid. Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides EELISED: saab kasutada väga sügavaid kihte, EELISED: odav, tööjõu kulud on väikesed pinnas, muld jääb alles, metsad säilivad, elukeskkonna allesjäämine
La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Kivisöe varud riigiti (mld/t) Brasiilia Poola Kasahstan Ukraina 1 Saksamaa Austraalia India Hiina
USA ise koosneb mitmest osariigist. Seal on suured ja ilusad linnad nagu Seattle, San Francisco, Los Angeles, Chicago, St. Louis, New Orleans, Toronto, Miami, Houston, New York ja pealinn Washington. USA pindala on 9 826 630 km 2. Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km.
Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika;
17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.(1) Loodus Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.).
Tulemaad mõjutab külm hoovus Folklandi hoovus 4)Kaugus merest mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus - Põhja Ameerika idaosa on suhteliselt madal ja seepärast arktilised õhumassid ulatuvad kaugele sisemaale - Andid ei lase õhumasse üle - Apalatsid külm Labradori hoovus mõjutab - Himaalaja tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja - Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest ,
kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Looduslikud tingimused USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe
Virginia VA 110862 Richmond Washington WA 184824 Olympia Wisconsin WI 169790 Madison Wyoming WY 253554 Cheyenne Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumit: Puerto Rico, USA Neitsisaared, Ameerika Samoa, Guam ja Põhja-Mariaanid. 3.Loodus 3.1 Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja- lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. 3.1.1Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia
Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat teostatkse läbi välisminisitri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri. 2008. aastast on Ameerika Ühendriikide President Demokraatliku Partei esindaja Barack Obama, asepresident on Joe Biden, Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja- lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust
· Huroni järv pindala 59 596 km2 ja suurim sügavus 229 meetrit · Michigani järv pindala 58 016 km2 ja suurim sügavus 281 meetrit · Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m · Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Suurimad_j.C3.B5ed, 11.05.2009) 7 Suurimad mäestikud: · Alaska ahelik · Apalatsid · Kaljumäestik · Kaskaadid · Sierra Nevada (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_ %C3%9Chendriigid#Geograafiline_asend.2C_riigikuju, 11.05.2009) Kõrgeimad mäetipud: · McKinley (6194m) · Mount Whitney (4418m) · Mount Elbert (4399m) · Mount Rainier (4392m) · Gannett Peak (4207m) (http://www.ii.uib.no/~petter/mountains/namerica_finest.html, 11.05.2009) Suurimad rahvuspargid: · Wrangell-Saint Elias · Yellowstone'i rahvuspark
Peamised ekspordisuunad: Pärsia laht India, Indoneesia, Jaapan, Euroopa, USA; Nigeeria Brasiilia, Prantsusmaa; Kanada USA; Mehiko USA; Venemaa Euroopa MAAGAAS Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Pärsia laht, Põhja-Aafrika, Venemaa Töötlemispiirkonnad: USA, Venemaa, Kanada Peamised ekspordisuunad: Lääne-Siber Euroopa; Pärsia laht Indoneesia, Jaapan; Põhja-Aafrika Euroopa; Venezuela, Mehhiko, Kanada USA KIVISÜSI Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Apalatsid, Kesk- ja Ida-Siber, Hiina, Austraalia, LAV Töötlemispiirkonnad: Hiina, USA, India Peamised ekspordisuunad: Apalatsid Brasiilia, Euroopa, Jaapan; Kanada, Austraalia Jaapan; LAV Jaapan, Euroopa 70. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad Suurimad vee-energia tootjad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Suurimad tuumaenergia tootjad USA 110 reaktorit, Prantsusmaa 56 reaktorit, Jaapan 53, Saksamaa 21, Venemaa 29 MÕISTED
territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. · Kordiljeerid Kordiljeerid on mäestik Ameerikas. Kulgeb piki Vaikse ookeani läänekallast. Kordiljeeride Lõuna-Ameerikas asuvat osa nimetatakse Andideks, see on Kordiljeeride kõrgeim osa, kõrgusega kuni 6960 m · Apalatsid Apalatsid on mäestik Põhja-Ameerikas. Kulgevad piki Põhja-Ameerika idarannikut St. Lawrence'i lahest Alabamani. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell (2 037 m) Põhja-Carolinas · Andid Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Argentinat
Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo.
Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Euroopas kultiveeritakse rohkesti Saksamaal ja Briti saartel. Eestis hakati metsadesse kultiveerima 1910.a. Suurimad puud Eestis kuni 42 m kõrged. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. S u g uko n d Fa g a c e a e p ö ö g i l i s e d Sugukonna esindajad on heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult
La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv. Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole. Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud". Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad. Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat) Maateaduste alused I (22.sept)
h latiinod) ja mustanahalisi 12,9%. USAs on 52% protestante, 24% katoliiklasi ja 2% mormoone. 82,1% rahvastikust räägib inglise keelt ja 10,7% hispaania keelt. Keskmine asustustihedus on 30 in/km2. U. ¾ rahvastikust elab linnades ja linnalistes asulates, mis moodustavad 2% riigi territooriumist. Tänapäeva peamised linnastud on tekkinud valglinnastumise tulemusena. USA ala ulatub lähisarktilisest vöötmest troopikavöötmeni. Suurimad pinnavormid on Kordiljeerid, Apalatsid, keskosa tasandikud, Atlandi ookeani rannikumadalik ning mäestike vaheline platoode ja nõgude ala. Poole USA territooriumist hõlmavad tasandikud ja madalad mäestikud. Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley 6194 m. Läänes asuvad noored kurdmäestikud, mis on USA seismiliselt aktiivseim ala, Kaljumäestikus paiknev Yellowstone'i platoo on maailma suurimaid geisrite piirkondi. Valdavail osas USAst on aastaajad selgelt vahelduvad
Tsuugasid kasutatakse kodumaal puidupuuna, Euroopas rohkesti ka haljastuses. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Tsuga diversifolia (Maxim.) Masters eriokkaline tsuuga Võrsed punakaspruunid, karvased. Okkad kuni 1,5 cm pikad, terveservalised, tipul sisselõige, asuvad kahes
POOLSAARED: 1. Skandinaavia 5. Balkan 9. Korea 2. Jüüti 6. Araabia 10. Labradori 3. Apenniini 7. Hindustani 4. Pürenee 8. Indo- Hiina 85 MÄESTIKUD: 1. Skandinaavia 6. Kaukasus 11. Kaljumäestik 2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik 3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4
lääneosa puiduvarudest 60% · Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes. Kõrgus 18...20 m. Levila kasvupinnastest domineerivad parasniisked või märjad hästi vett läbilaskvad mullad. Õitsemine toimub aprilli lõpust kuni juuni alguseni, sõltuvalt kasvukohast ja ilmastikutingimustest. · Okkad 1..
annaabi.ee 
