etikett (0)

Tekst40_Sägi.doc



Tekst nr 40 
Koostanud: Leili Sägi    1  Ainekava teema: OLME  Alateema:            Etikett  Kooliaste:           Gümnaasium  Raskusaste:        **    1. Loe teksti ja ütle:    a) Milline on teksti kõige õpetlikum osa sinu jaoks?  b) Millega nõustud, millega mitte?  c) Mida õppisid tekstist?    Ela ja lase teistel elada  Anu Aaremäe   TELE 2 ajakiri Mõte, talv 2003, lk. 10-11    Räägitakse,  et  igal  ajal  on  omad  kombed.  Tegelasest,  kes  tänases  maailmas  sajanditagustest  käitumisreeglitest  juhindub,  võiks  kaasakiskuva  tragikomöödia  saada.  Ent  uuel  ajal,  kui  suhtlemisvahendite  hulka  on  lisandunud  näiteks  mobiiltelefon  ja  internet,  tähendab  etikett  ikka sedasama, mida selle all alati on mõistetud. Etikett ei ole muutunud, pigem tuleks küsida,  mis asi see üldse on.  Etikett põhineb intuitsioonil  Lühidalt  öeldes  on  jutt  sellest,  et  peremees  peab  looma  tingimused,  et  tema  külaline  ennast  hästi tunneks, ja vastupidi – kutsutu peab käituma meeldiva külalisena, keda teinegi kord hea  meelega  külla  kutsutakse.  Seega:  ela  ja  lase  teistel  ka  elada.  Etikett  põhineb  suuresti  intuitsioonil  ja  empaatiavõimel,  mitte  rangel  reeglite  kogumil.  Mitte  ükski  käitumismall  ei  toimi  alati  ja  igas  olukorras  ühtmoodi  hästi.  Meil  oli  kunagi  sõpradega  selline  lõbustus,  et  lugesime  üksteisele  käitumisõpikust  peatükke  ette  ja  kandsime  need  mõttes  oma  konteksti  ümber.  Näiteks  õpetussõnu  kontserdil  käitumisest  pungikontserdile  üle  kanda  on  ikka  väga  naljakas.  Kuid  etiketinõunik  Tiina  Tšatšua  arvates  ei  saa  üks  ühele  ülekandeid  teha,  sest  raamatus  antud  reeglid  pole  igaks  elujuhtumiks,  vaid  on  pigem  näidissituatsioonid.  “Laisad  inimesed  teevadki  seda,  et  loevad  sedasama  näidissituatsiooni  ja  vaatavad,  et  nende  näite  puhul see ei kehti ju, järelikult on kogu raamat jama,” ütleb Tšatšua.      


Tekst nr 40 
Koostanud: Leili Sägi    2  Näita uksel SMS-kutset  Kui  etiketinõunikult  küsida,  kas  viimase  aja  käitumismallid  on  palju  muutunud,  saab  vastuseks  kindla  ei.  “Seda,  et  nüüd  kohe-kohe  saame  eurooplasteks  ja  kõik  hakkab  hoopis  teistmoodi  olema,  tähtsustatakse  üle.  Mina  õppisin  geograafiatunnis,  et  Eesti  on  alati  Euroopas  asunud,”  ütleb  Tšatšua.  Tema  sõnul  on  tehnika  küll  viimase  kümnendi  jooksul  kiiresti arenenud, kuid see ei muuda inimeste olemust, sest tehnika on siiski meie teenistuses,  mitte vastupidi. Kui vanasti saadeti pikki ja pidulikke kutseid, siis nüüd tulevad kutsed sageli  ka  meili  või  SMS-i  teel.  “Need  on  täpselt  sama  adekvaatsed  ja  viisakad  kutsed,  täiesti  kehtivad. Kui sult küsitakse, siis näitadki ukse peal SMS-kutset ja kõik on korras. Kui kutsele  on lõppu lisatud RSVP, siis vastad. Ei midagi keerulist,” räägib etiketinõunik. E-kirjade kohta  on ennegi öeldud, et neid tuleks põhimõtteliselt käsitleda samamoodi nagu tavalisi kirju.  Mobiiliga räägitakse tavalisest valjemini  Seda,  et  teatris,  kinos,  loengul,  töökohtumistel  või  restoranis  –  mille  peale  sageli  ei  tulda  –  lülitatakse telefon hääletule režiimile, peab etiketinõunik elementaarseks. “Mujal maailmas on  selliseid  restorane,  kus  telefonihelina  peale  tuleb  kelner  teie  juurde  ja  asetab  laua  nurgale  delikaatse sedelikese, kus palutakse telefon  hääletule  režiimile ümber lülitada,” teab Tšatšua.  Siis, kui tuleb oluline kõne, ei tohiks sellises kohas valju häälega karjuma hakata, vaid võiks  minna  vaikselt  teise  ruumi  oma  jutte  ära  rääkima.  “Ka  sellel  asjal  on  muidugi  omad  piirid,  töökohtumine  võiks  sel  juhul  lõpmatusse  venida,  kui  mõlemad  osapooled  muudkui  kordamööda  teises  toas  telefoniga  rääkimas  käiksid,”  lisab  nõunik.  Ta  paneb  ka  südamele  kontrollida oma hääletugevust, sest  inimesed kipuvad telefoniga rääkima tunduvalt  kõvemini  kui muidu. Kas telefon välja lülitada või vaikima sundida, oleneb eelkõige sellest, kui olulised  sisse  tulevad  kõned  sulle  on.  “Kui  sa  kõnesid  hetkel  nagunii  vastu  ei  võta,  siis  kõige  kultuursem  variant  on  telefon  postkasti  suunata.  Variante,  milline  tervitustekst  sinna  peale  lugeda,  on  lõputu  hulk:  ma  kas  palun  helistada  pärast  kella  nelja  või  luban  ise  esimesel  võimalusel  tagasi  helistada,  mida  tuleb  sel  juhul  ka  teha,”  jagab  Tšatšua õpetust,  mis sugugi  mitte igaühele pole emapiimaga kaasa tulnud.  Õppejõule pärast loengut kümnekas?  Varsti  saab  igal  pool  plastkaardi  või  mobiiliga  maksta,  aga  baarmenid,  taksojuhid  ja  teised  teenindajad tunduvad justkui programmeeritud tipist elama. Mis nendega tuleks peale hakata?  Anda pangakaart ja kümme krooni? Etiketinõunik nii ei arva. “See, et nad peavad tipist elama,  on  eelmise  vabariigi  ajast  pärit  arusaam,  see  ei  ole  tänapäeval  üldse  nii.  Palka  maksab  neile  siiski  tööandja,  tipi  võib  anda  tõeliselt  esmaklassilise  teeninduse  eest,  aga  kliendil  ei  ole  selleks mingit kohustust.” Näide on siin: ka riiklikes kõrgkoolides pole teab mis kolossaalsed 


Tekst nr 40 
Koostanud: Leili Sägi    3  palganumbrid.  Kas  siis  iga  tudeng  peaks  korraliku  loengu  järel  õppejõule  kümneka  lauanurgale jätma?   Kummaline  on,  kui  teile  tehakse  kompliment  ja  teie  hakkate  seda  tagasi  lükkama,  ennast  väiksemaks  tegema.  Milleks?  Selle  asemel  võiks  inimese  moodi  silma  vaadata,  ilusti  naeratada ja tänada,” arvab etiketinõunik. Käe surumisega on tema sõnul sama asi. Näide on  tal  jällegi  varnast  võtta: ühes edukas firmas oli selline probleem, et kliendid tahtsid töötajaid  hea teenuse eest tänada, kätt suruda, sest nad olid rahul. Aga kuidas reageerisid töötajad? Lõid  silmad maha nagu pahandust  teinud koolipoisid ja ulatasid neli värisevat näppu.  Kui miski ei meeldi, julge öelda  Mul  on  üks  Reinu-nimeline  sõber.  Ükskord  juhtus  selline  lugu:  seltskonnaga  liitus  veel  üks  mees,  Reinu  tuttav,  kes  teda  lakkamatult  Matina  kõnetas.  Miks  ta  sind  Matiks  kutsub,  ei  suutnud  ma  kuidagi  aru  saada.  Ma  ei  tea,  kust  ta  selle  võtnud  on,  aga  ta  ütleb  mulle  juba  aastaid Mati, nüüd ma ei julge enam öelda ka, et ma polegi Mati, et Rein hoopis, vastas sõber.  “Kui  sulle  miskit  ei  meeldi,  tuleb  seda  alati  viisakalt  öelda,  mitte  vaikselt  nurgas  vimma  kanda,”  ütleb  Tšatšua  ja  räägib  loo  enda  elust,  kus  ta  õpilase  arvuti  ees  istudes  ja  mobiiliga  rääkides hakkas automaatse liigutusega hiire rulli keerutama. “Ma ise ei märganud seda üldse.  Täiesti automaatne liigutus nagu paberinurgale sodimine. Olin ära minemas, kui õpilane mulle  märkuse  tegi:  tead,  Tiina,  see  mulle  küll  ei  meeldi,  kui  teised  minu  meile  loevad,”  jutustab  etiketispetsialist.  Õpilasel  oli  arvutis  Outlook  lahti  olnud.  “Monitor  oli  minust  pooleteise  meetri kaugusel, ma ei näegi nii kaugele. Aga kujutad ette, kui ta oleks selle ütlemata jätnud,  oleks selline asi õhku rippuma jäänud. Sain ainult selle märkuse tõttu ära seletada, kuidas asi  tegelikul oli.”    2. Leia vastused küsimustele:  a)  Mida tähendab “etikett”?  b)  Miks põhineb etikett intuitsioonil?  c)  Kas viimase aja käitumismallid on seoses tehnika arenguga palju muutunud?  d)  Kus lülitatakse mobiil hääletule režiimile?  e)  Miks on vaja telefoniga rääkides kontrollida oma hääletugevust?  f)  Mida arvab etiketinõunik teenindajate tipist?  g)  Miks peaks julgelt ütlema, kui miski ei meeldi?    3.Töötage paaris ja pange kirja  a) kuidas käitub viisakas mobiiliomanik? 


Tekst nr 40 
Koostanud: Leili Sägi    4  b) soovitusi äsja mobiili ostnud sõbrale.  c) mõistatusi mobiili kohta.    4.Milline sõna sobib lünka? Kirjuta vihikusse õige täht.  1) Kui miski …, tuleb seda alati viisakalt öelda  a)  ei meeldi b) ei meeldivat c) ei meelditud  2) Etikett … muutunud.  a)  on b) ei oleks c) ei ole  3) Tiina Tšatšua … ei saa üksühele ülekandeid teha.  a)  arvab b) arvanud c) arvates  4) Kui sult …, siis näitad ukse peal SMS-kutset.  a)  küsivad b) küsitakse c) küsiti  5) Kui tuleb oluline kõne, … minna teise ruumi rääkima.  a)  võivat b) võiks c) võinud  6) Telefoniga rääkides … kontrollida oma hääletugevust.  a)  tulles b) tuldud c) tuleks  7) Ärge … kunagi komplimenti tagasi lükkama.  a) hakka b) hakake c) hakkama    5. Kirjuta loetust kokkuvõte.                  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 


Tekst nr 40 
Koostanud: Leili Sägi    5    VÕTI    
4. 
  1. a  
2. a        3. a 
      4. b  
      5. b  
      6. c  
      7. b