4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20
c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee VI Kompositsioon a) järjestikused, paralleelsed ja ristuvad süzeeliinid; b) zanrilised raamid; c) dialoogi kasutamine; d) autoripoolsed kõrvalepõiked, e) jagunemine peatükkidesse;
pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja abstraktseni. Ornament on varasemaid ja üldisemaid kunstilise väljenduse vorme, selle algeid oli juba paleoliitikumis. Neoliitikumis saavutas ornament tarbeesemete, ehitiste ja inimkeha kaunistusena suure vormirikkuse. Igal ajastul ja kultuuril on oma iseloomulik ornamendisüsteem (ornamentika). Eriti on ornament arenenud neis kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt
Prosper Merimee Kes oli? Prantsuse kirjanik Ajaloolane Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu
kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. MASACCIO (1401-1428) · Iseloomulik tema loomingule on: · - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine · - valitseb täiuslikult joonperspektiivi · - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine · - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid · - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. · Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". PAOLO UCCELLO (1397-1475) · lühendused ja perspektiiviprobleemid; teda peetakse ka teadusliku perspektiiviõpetuse rajajaks. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461 · uudne hele ja värvirõõmus koloriit, uurib valguseprobleeme, pildi ruum täpselt ja selgelt määratud arhitektuurilise tausta abil.
Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ja puudusi. Mõõdupuu=sisemaailm. Palju maale Piibli ja mütoloogia ainetel.Samas on ka itaalia barokki mõju. 1632-"Doktor Tulpi anatoomialoeng" 1635-"Autoportree Saskiaga" 1636-"Danae" (2 viimast toredusküllused,soojade kuldsete toonidega) 1642-"Öine vahtkond"(Dünaamiline ja ebatavaline) 1665-"Juudi pulm" 1669-"Kadunud poja tagasitulek" Hilisemad teosed on vabamad,lihtsad ja monumentaalsed.Valgus muutub mahedaks,hajuvaks,käsitluslaad maalilisemaks.Valgus oli ka peamiseks väljendusvahendiks, koondub alati teose sõlmpunkti,kompositsiooni keskmesse,jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Loobub looduse jäljendamisest. "Öine vahtkond", 1642 (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii) Õli lõuendil 359 × 438 cm Rijksmuseum, Amsterdam Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rembrandt http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rembrandt/ http://www.artcyclopedia.com/artists/rembrandt_van_rijn
taiesega. Vasta järgmistele punktidele täislausega - nii kujunebki analüüs. 1. TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: 1. 1802. a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. 2. Antonio Canova "Paolina Borghese" 3. Valmistatud marmorist. Skulptuuri seisund on terve. 4. Tegemist on originaaliga. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: 5. reljeef, ümarplastiline skulptuur või büst 6. Kompositsioon on lineaarne. Skulptuur on pigem frontaalne. Dünaamiline või staatiline, Üksikfiguur. 7.Käsitluslaad on realistlik, proportsioonid on paigas. 8. Paolina on kujutatud lamavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). Ta nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). 9.Kujutatud on suhteliselt noort ~30 aastast naist. Ta keha on suhteliselt paljas, ainult riie ümber puusade (aktifiguur)
seisund on hea st. terve. d) Originaal. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: a)Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Teoses võib veel näha rokokoolikku kergust. Canova modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri (Paolina ). b)Kompositsioon on lineaarne. Teos on frontaalne, sest arvan, et tagantpoolt pole sellel skulptuuril midagi vaadata, oluline on nägu ja keha. Kujutatud on üksikfiguuri. 3. Käsitluslaad on realistlik. Inimkeha on kujutatud hästiarenenuna ja harmoonilisena. Skulptuur on üldistatud ja idealiseeritud. 4. Paolina on kujutatud lamavas asendis, kus nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. 5
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Realismi esindaja Eestis Esimene eesti soost kunstnik oli Johann Köler (1826-1899), kelle maalides võib juba leida prügimist uletõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli enamasti akadeemiline. Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad. Köler töötas peamiselt Peterburis, käis ka Lääne-Euroopas, kuid realismini jõudis siiski ilma prantsuse realistide eeskujudeta. Köler`i tööd Eva pärast pattu langemist Tatarlanna Msatka mõisa aias Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad ,,Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoses ,,Linnuse ehitamine" ja ,,Kalevipoja surm", temperamaalides ,,Kalev kosjas", ,,Ohver" ja ,,Pesu" ning Pedaspea ja Riguldi rannakülas loodud töödes. Viimaste peamine ainevald on kodumaa loodus ja töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse rahu ja lihtsusega.
· Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused · ,,Öine vahtkond" sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist, mis andis kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt · Viimaste eluaastate teosed said tema loomingu tipuks · Hilisemad teosed on vabad, näiliselt juhusliku kompositsiooniga, lihtsad, monumentaalsed. Valgus mahedam ja hajuv, käsitluslaad maalilisem. · Viimaste eluaastate teostes psühholoogiline sügavus, humanism ( ,,Autoportree" , ,,Kadunud poja tagasitulek") · Omapärane valguskäsitlus. Valgus peamiseks väljendusvahendiks, mis koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. · Valguse ja varju piirid mahedad, õrnad · On kuulus ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes suur tähenduslik üldistus kõige
hingestatus on loodud kõige lihtsamate, lausa igapäevaste vahenditega.("PÜHA PEREKOND") Suuremõõtmeline grupiportree"ÖINE VAHTKOND" sai tema loomingus murranguliseks teoseks.Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist."Öine vahtkond"on DÜNAAMILINE ja EBATAVALINE. Rembrandti hilisemad teosed on vabad,näiliselt täiesti juhusliku kompositsiooniga,lihtsad ja monumentaalsed.Valgus muutub MAHEDAMAKS,HAJUVAKS,käsitluslaad JÄRJEST MAALILISEMAKS. Tema viimastel eluaastatel loodud teostes on psühholoogiline sügavus ja humanism leidnud kordumatult täiusliku kehastuse.("AUTOPORTREE", "KADUNUD POJA TAGASITULEK") Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus.Valgus on talle peamiseks välejndusvahendiks,see KOONDUB ALATI TEOSE SÕLMPUNKTI, KOMPOSITSIOONI KESKMESSE, jätte kürvalfiguurid salapärasesse hämarusse. VALGUSE JA VARJU PIIRID pole teravad vaid MAHEDAD ja ÕRNAD
· Polüün-sissepääs, kahe torniga väravehitis · Obelisk-templi värava ees seisvad, päikesejumalale pühendatud Egiptuse skulptuur · Värvitud, naisel heledam ja mehel tumedam, tehti näojoonte järgi · Kuulsaim skulptuur-Notfretete pea (silmadeks klaas või kalliskivi, juba värvitud skulptuur) · Hauakambri seintele olid tehtud freskod (märjale krohvile tehtud maal) nn. Egiptuse poos: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad pinnale, puudusid varjud. Egiptuse teadus ja kirjandus · Astronoomia (millal algab üleujutus?) · Arstiteadus (surnukehade palsameerimine) · Geomeetria (niisutuskanalid, ehitus, maamõõtmine) Kirjandus · Novelli rajajad · Õpetussõnad · Hümnid jumalatele ,,Sinuhe jutustus"-ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst.Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal
tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926)
mida nägid. Realism Populaarsed · olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. · Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. · Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik oli Johann Köler, kelle maalides võib juba leida pürgimist elutõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli enamasti akadeemiline. Johann Köler. Emaportree. 1857 Kunstnikke ja teoseid Prantsusmaa · Jean Francois Millet ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama.
Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. Milose Venus Leitud Milose saarelt Lakooni grupp- lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas kahtlast puuhobust linna toomast. Selle eest tapsid ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod preestri ja tema kaks poega. Samothrake Nike Miks on enamus Kreeka kujusid ilma käte võ peadeta? Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud. Keraamika
1890-1914 Peterburis 1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal. Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest ning tunginud sügavamale modelli isiksusesse. Parim näide Ema portree.
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Ø 17. saj, maalis oli erilise tähelepanu all Fifth level rahutu liikumise kujutamine. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta Ø Püüti seostada Michelangelo suurejooneli- sust Corregio maalilisusega, Raffaeli kom- positsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Click to edit Master text styles Second level Michelangelo da Caravaggio Third(1573-1610) level
00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid,
Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide suhe usku oli vastuoluline ja sageli kujutasid nad usku külmalt ja ükskõikselt. Maneristid hakkasid kasutama eredaid värvitoone. Inimese anatoomiat kujutati moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Maneer ehk käitumisviis, komme, harjunud toimimisviis või ainestiku käsitluslaad 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Vanasti arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud väljendada loomingu vaimset sisu. Manerismi peeti 19. sajandil kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval arvatakse, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kestev hea kunsti etalon. Tänapäeval on maneristlik kunst
-geomeetrilised kujundid -loojaks Pablo Picasso ja Georges Braque Arengus 3 järku: 1)Cezanne´lik kubism e. Fassettkubism 1907-1909 -iseloomustab kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine 2)Analüütiline e. Hermeetiline kubism 1909-1912 -kasvatab vaatepunktide arvu, lammutab geomeetriliselt tausta ja sisu kuni kujutis muutub arusaamatuks. Kollaazitehnika kasutuselevõtt. 3)Sünteetiline kubism 1912-1914 -abstraktsem käsitluslaad, kasutati vihjeid reaalsusele Tunnusjooned: -teostuses kasutati vihjeid reaalsusele (numbrid,ajaleheväljalõikeid, tähti). -kubistid lõid uue tegelikkuse -esemed ja olendid jagati osadeks -geomeetria -perspektiiv oli tahtlikult moonutatud -peamisteks väljendusvahenditeks jooned ja pinnad -värvid: kahvatu pruun, hall, rohekas, helesinine -levinumad zanrid: natüürmort, maastik, linnavaade, portree -loodusvormide moonutamine -avaldus ka skulptuuris Ekspressionism Tunnusjooned:
ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905 ajalehtedes ning eriti ,,Mahtra sõja" mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905.aasta revolutsiooni ülisuur. ,,Mäeküla piimamees" (1916) Vilde viimaseks jäänud romaanis leiavad edasiarenedamist ajaloolise triloogia teemad talupoja vastuolud mõisnikega ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine,kuid käsitluslaad on sootuks muutunud. Tehing kui romaani käivitav intriig. Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine on Vilde loomingus korduvaid motiive. ,,Mäeküla piimamehe" kirjutas Vilde paguluses aastael 19141916, s.t. kauem kui ühetegi teist romaani. Stiil ja väljendusviis on hoolikalt lihvitud ning osa kriitikuid peab seda aVilde parimaks romaaniks. Näidendid. Vilde tõi draamasse linnamiljöö ja eesti haritlaste probleemid. Teda huvitaasid kunstniku
Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike - Saima maastik, Laadoga maastik põldudega, Tukaharju - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke - Maastik Imatral, Vallinkoski - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Viinis tutvus ta laialdasemalt ekspressionismi ja fovismiga. Kunstniku sümpaatia kaldus täielikult esimese poole, sest nendes töödes oli kunstnik oma ande ohverdanud inimõiguste kaitsmiseks.
Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) (TERA, ÕPIK) Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine Eetikakoodeks- erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12
Tegeles olustiku, portree ja ajaloomaaliga. Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi. Tema loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Burlakid Volgal. 18701873 Ivan Groznõi ja tema poeg Ivan, 1885 Rõdutuba, 1845 JOHANN KÖLER (18261899) Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik Maalides võib leida pürgimist elutõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli enamasti akadeemiline Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad. Köler töötas peamiselt Peterburis, käis ka LääneEuroopas, Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujudeta Ema portree, u.1857. Isa portree, 1857 Kasutatud allikad Kunstiajaloo loeng http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst) http://www.paideyg
räägib kunstisündmustest, jagab oma arvamusi ja selgitusi selle kohta, mis kunst üldse on ning lisaks ka ilmast, poliitikast, kohalikust elust, arstide kongressist ja muust. 4. Esimene näitus Oma esimese näituse, mis on ka kõige esimesem eesti näitus Eestis üldse, avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus töödest tulekahjus. 5. Soomes Soomes viibides pühendus kunstnik maastikumaalile. Värv ja käsitluslaad olid impressionistlikud, juba avaldus ka Laikmaale iseloomulik tume kontuur. 6. Õpetaja Alates 1913.a mil ta maalis portreid, maastikke ning lillemaali- tegutses õppejõu ja kunstnikuna kuni 1932.a 7. Looming rahutum ja raskmemeelne 1920.aastatel muutus Laikmaa looming rahutumaks ja raskemeelsemaks, toonid muutusid tumedamaks, joon närvilisemaks ja järsemaks. 8. Vähe näitusi 1920-1930. aastatel esines kunstnik harva näitustel. Tal oli kombeks oma töid
Iseloomulikud tunnused arhitektuuris: põhiplaan basiilika, hooned kõrged, müürid õhukesed, tugipiit, tugikaared, teravkaarelisus, sambad muutuvad peenemaks ja pikemateks, roidvõlv, akendel vitraazid. ... skulptuuris: pikaks venitatud, hästi töödeldud, S-paine, võrreldes Romaani stiiliga edasiminek. ... maalikunstis: tekkis tahvelmaal (maali saab ümber paigutada). Tähtsamad ehitised: kirik, katedraal. Iseloomulik mõlemale maalikunstis: külluslikult maalitud esitähed, käsitluslaad tinglik, sümboliohtrus. Piisas ühest sümbolist, et näidata, kus tegevus on. Figuurid pinnaliselt nagu Egiptuses. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik. Keskaja ülikool võrreldes tänapäeva ülikooliga Väike erialavalik, väikesed koolid, õpetati ladina keeles, materjali vähesus (suur tähtsus loengul), õppisid vaid mehed. Sarnasused: teaduslikke kraade andvad asutused, lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja
sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART
ja sõltumatust. Vaenulikkuses moodsa kunsti vastu Saksamaal mängis muu hulgas oma osa Adolf Hitleri kui läbikukkunud kunstnikuisiklik viha selle vastu. Pärast fasistide võimulepääsemist 1933. aastal kuulutati kõik voolud ekspressionismist. Põletati maale ja graafikat ning kunstnikke sunniti emigreeruma. Võimude pool soositud kunst pidi kujutama idealiseeritult propageerima Reichi võimsust. Naturalistlik- romantiline käsitluslaad oli sarnane Nõukogude Liidus viljendava sotsialistliku realismiga. Sotsialistlik realism 1920. aastate algul oli Nõukogude Venemaa kultuurielus juhtpositsioon hästiorganiseeritud moodsate ehk pahempoolsete käes. Hakati korraldama temaatilisi näitusi, väljavalitud kunstnikele esitati hästimakstavaid tellimusi, ostupoliitika aluseks sa teose ideoloogiline suunitlus, mitte kunstiline külg. Kommunistidele meeldis 1922. aastal asutatud ühing AHRR ehk
Ometi lõi belglane Constantin Meunier (18311905) jõulisi kujusid tööstustöölistest ja kaevuritest. Tema teostes peegeldub tööinimeste tugevus ja hingeline suurus. Kaks Meunier' reljeefi on jõudnud ka Tallinna; nad asuvad Mere puiesteel nr. 4 ühe tööstushoone väravatel. Realismi tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik oli Johann Köler (18261899), kelle maalides võib juba leida pürgimist elutõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli enamasti akadeemiline. Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad. Köler töötas peamiselt Peterburis, käis ka LääneEuroopas, kuid realismini jõudis siiski ilma prantsuse realistide eeskujudeta.
R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim · Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut) Sai akadeemiku tiitli PORTREEMEDALJONID Lõputöö valik oli vabameelne- realistli kujutuslaad- dünaamiline/ maaliline käsitluslaad- liikuvus- emotsionaalsus MERETEEMALISED MARMOR KUJUD- kõige ilusamad tööd tema poolt- kujutas naisi merelaintetena.ntks: ,, Laeva viimanr ahe", ,, Laine ainuke suudlus"
lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti EgiptusMesopotaamiaArhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, templid Skulptuur- istuv, jalad koos, käed põlvedel, või seisev vasak jal ees, käed küljel ja rusikas Pea oli alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugustesse Maal, Reljeef- nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates Käsitluslaad olid pinnaline, puudusid varjud, värvidel hele- tumeduse üleminek. Ruumilisus- ei osatud edasi anda ruumi, tagapool olevad inimesed asetati ülemisse ritta. Maagilisus- vaenlane pidi olema maha paisatud, jahiloom noolest läbitud.Arhitektuur- materjal savi või sissetoodud tellised.
aastal heideti ta Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. Tänu sellele tabas kunstnikku 1955. aastal parempoolne halvatus. Kuna parema käega ei suutnud ta isegi pintslit hoida, hakkas ta maalima vasaku käega. 1953. aastal kutsuti Adamson-Eric siiski tagasi ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Viiekümnendate aastate lõpuks taastus ta loominguline potensiaal. Temaatikaks olid suvised maastikud, lilled, vaikelud, käsitluslaad spotaansem, värviskaala pingelisem ja kirkam Tarbekunstnikuna iseloomustavad Adamson-Ericut dekoratiivsed värvilahendused, pingestatud, julged kompositsioonid ja sageli primitiviseeriv joonis. Adamson-Eric tõi eesti tarbekunsti uue vaimsuse, laiendas ja avardas tarbekunsti piire. 3 Tegeledes paljude erinevate materjalidega, jäi Adamson-Eric ka tarbekunstnikuna eelkõige maalijaks
ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine. 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited TRÜKIAJAKIRJANDUS e PRESS Ajalehed: · ilmumissagedus päeva või nädala · levik üleriigiline või piirkondlik · sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV
· Hilisemad tesed on Second level Third level vabad, näiliselt Fourth level juhusliku Fifth level kompositsiooniga, lihtsad ja monumentaalsed. · Valgus muutub mahedamaks, hajuvamaks, käsitluslaad järjest maalilisemaks. Rembrandt. Kadunud poja tagasitulek. Peamised zanrid - Maastikumaal Viimastel aastatel loodud teostes on psühholoogiline sügavus ja humanism leidnud kordumatult täisusliku kehastuse. Rembrandt. Öine vahtkond. Küsimused ja vastused 1. Miks puhkes hollandi maalikunst 17. saj. Alguses erilisele õitsengule? Holland oli saavutanud võidu Hispaania üle. Kunstikultuur väljendas üldist
Ilmalik, õpetussõnad. Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur Kivi. Hauakambrites: mastaba, püramiid, niss, sarkofaag. Templid: sfinkside allee, samamstik. Maailmaime Giza. Skulptuur Asendid: istuv, jalad koos, käed põlvedel; seisev, vasak jalg ees, käed külgedel. Mehed: ihu pruun, juuksed mustad, riided valged. Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7
Maalikunstnik ja graafik Rahvaelu ainelised maalid "Kalevala" kompositsioonid Realism Eestis Johann Köler August Weizenberg Amandus Adamson Johann Köler 1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti akadeemiline Tööd lähedased realismile Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujuta Truu valvur 1878 241,1x180 cm Eestis August Ludwig Weizenberg 1837-1921 Skulptor Rahvusliku skulptuuri rajaja Arenes realismi suunas Käsitluslaad arenes Roomas Tööd: "Hamlet", "Linda", "Vanemuine", "Kalevipoeg", "Hämarik" Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Kujur Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur Oli ka õppejõud Kalurikujutised Portreed Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm
1. cézanne’ilik kubism ehk fassettkubism (1907-1909), mida iseloomustab kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine, 2. analüütiline ehk hermeetiline kubism (1909-1912), mis kasvatab vaatepunktide arvu, lammutab geomeetriliselt tausta ja sisu, kuni kujutis muutub arusaamatuks ning võtab kasutusele kollaažitehnika, 3. sünteetiline kubism (1912-1914), kus käsitluslaad oli varasemast abstraktsem, teostes kasutati vihjeid reaalsusele (tähed, numbrid, ajaleheväljalõiked), 4. „kristalne periood“ (pärast aastat 1914), vormid on muutunud selgeteks ja kasutatakse puhtaid selgeid värve. 1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud – majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi
Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Miniatuurmaali esindavad peamiselt Moguli ja Radzputi koolkond: esimene viljelus
Kreeklaste seni omane optimism andis maad ükskõiksusele ja skepsisele. See oli algul iseloomulik ainult kõige enam arenenud linnriikidele. Muutunud meeleolud väljendusid ka kunstis. Loomulikult ei langenud kunstnike loomingulised võimed, kunsti areng jätkus ja 4. sajandit e.m.a. peetaks kreeka plastika teiseks õitseajaks, kuid uus ajavaim vajutas sellele oma pitseri. 4. sajandi skulptuurides on kadunud rahu ja senine tasakaal. Kujud on täis liikumist, käsitluslaad on maaililisem. Järjest rohkem pöörati tähelepanu inimkeha formaalsele ilule, riietuse voltide peensusele jms. Kõik muutus õrnemaks ja pehmemeaks. Kadus 5. sajandi mehine kindlus. Skulptorid hakkasid aina enam kujutama naisi. Praxiteles, Knidose Aphrodite Eelmainitud Skopase loomingust on kõige tuntumad osa Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefe, mis kujutavad kreeklaste võitlusi amatsoonidega. Skopas kasutas
Pithoide all olid kivist augud, kus hoiti väärtuslikke ja kallemaid asju, nagu näiteks kulda. Tähelepanuväärsed on kreeta sambad need ei ole alt jämedad ja ülespoole ahenevad nagu Egiptuses või siis hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülalt alla ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Niisugust selleaegsele ehitus loogikale vasturääkivat joont võib pidada iseloomulikuks kogu kreeta kunstile seal valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivuse ja staatilisuse muljet ei taotletud. Paleel oli vähemalt kolm eraldi vee edasi juhtimissüsteemi. Esimene puhta vee juurde vooluks, teine puhta vee äravooluks ja kolmas musta vee äravooluks. Veejuhtmed ulatusid välja kümne kilomeetri kaugusele Kephala mäeni, kust jõudis värske vesi linna ja lossi. Enamus torusid olid tehtud terra cotta´st ehk põletatud savist ning osad torud olid ühest otsast peenemad, andes nii rohkem rõhku juurde vee äravoolule.
mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võimalik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias.
portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike ,,Saima maastik", ,,Laadoga maastik põldudega", ,,Tukaharju" - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon ning põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke ,,Maastik Imatral", ,,Vallinkoski" - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. ,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid
c. Kujutamine: · Meestel ihu pruun, riided valged, juuksed mustad. · Naistel ihu kollakas, riided valged, juuksed mustad. · Egiptuse kauneim naisportree oli Nefritete pea (vaarao abikaasa). · Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust. d. Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus. 7. Pinnakunst (maal, reljeef) a. Egiptuse poos: · Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates. b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Ilma sumerlaste suurepäraste leiutisteta, millega me praegu oma elu ette ei kujutagi oleks maailm ikka väga vaene, sest mida me teeksime ilma ratasteta või
Pea oli alati sirgelt püsti, pilk suunatud Kaitseehitised- võimsad kaugustesse Skulptuur- madal, perspektiiv puudus, figuuri Maal, Reljeef- nägu külgvaates, silmad otse, suurus olenes objektist. õlad otse, jalad külgvaates Loomade kujutamine- loomutruult, Käsitluslaad olid pinnaline, puudusid varjud, emotsioonid värvidel hele-tumeduse üleminek. Asend- kohmakas, istusid või seisid jäigas Ruumilisus- ei osatud edasi anda ruumi, poosis, käed palveks rinnale ristatud, prop tagapool olevad inimesed asetati ülemisse olid valed, rõhutati rassilist iseärasust. Nt ritta. lauge laup, pikk nina jne.
- 1911.aastal toimus suur kubistlik näitus. - Kubism jaguneb neljaks erinevaks alaliigiks: 1. Cezannelik ehk fassett kubism (elemendid taandati geomeetrilistele vormidele, näiteks olid märd kolmnurksed). 2. Analüütiline ehk hermeetiline kubism (vaatepunktide mitmekesisus, tagataust muutub killustatuks, maal muutub arusaamatuks, kollaaz). 3. Sünteetiline kubism (veel abstraktsem käsitluslaad, kasutusele võetakse sümbolid näiteks tähed, ajalehe väljalõiked). 4. Kristallne periood (vormid muutuvad selgemaks, ka värvid on selgemad ja puhtamad). Pablo Picasso (1881-1973) - Prantsuse väga produktiive kunstnik. Väga naiste lembene. - On peale maalide teinud ka üksikuid skulptuur, lavakujundusi ja illustratsioone. - 1897.aastal jätkas ta Madridi kunstikoolis õpinguid ja sai aru, et talle akadeemiline
1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg, romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega.
inimesed Egiptuse reljeefidel. (2) Seinamaale kasutati enamasti losside kaunistamiseks. Nende peamisteks värvitoonideks olid: helesinine, must, valge, tumepunane, kollane ning harva ka roheline. Enamasti jumalate kujusid ja valitsejate portreesid ei maalitud. Mehed aga värviti sageli tumepruuni ning naised valge värviga. (1) Maaliti puhtornamentaalseid maale, maastikumotiive ning erinevaid figuraalseid kujutisi. Tervikuna valitses kunstis elav ja mänglev käsitluslaad. (1) Enim seinamaale on säilinud Teebas, Mükeenes ning Tirynsis. (4) Kokkuvõte Kreeta-Mükeene kunst hõlmab nii Kreeta, Mükeene kui ka Minose kultuuri. Seda on vähe mõjutanud teised kultuurid ning see on alati olnud iseseisev. On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud erinevate paleede varemeid, skulptuure, keraamikat, käsitööd, sildu ja tänavaid, haudu ning
lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Egiptuse reljeefi- ning maalikunsti peetakse väga sarnasteks kuna reljeef on madal ja enamasti värviline. Sarnasusest lähtuvalt tuuakse tihti maali- ning reljeefikunst ühtse nimetuse alla pinnakunst.Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta.Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.Et kõigele kujutatavale omistati maagilist mõju, siis pidi näiteks vaenlane olema alati maha paisatud ja jahi loom nooltest läbitud.Pooside ebaloomulikkusest hoolimata mõjus Egiptuse pinnakunst väga dekoratiivselt
Teise õitseaja ja järgmise etapi, hellenismi, piirile jääb skulptuur * Samothrake Nike võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loomutruu, meisterlik riidevoltide käsitlus. Võis olla seisnud laevaninas. Praegu Louvre`is. Hellenismi ajal tehti palju koopiaid, tänu millele tunnemegi praegu paljusid töid. Sel ajal rikastavad Kreeka kunsti teiste maade mõjud. Selle tulemusel levib ilmekas, realistlik käsitluslaad. Ka jumalaid kujutatakse väga inimlike, maistena. Kuulsamad näited: * Milose Veenus ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud. Kaks arvamust: 1) hoidis kätega enda ees kilpi nagu peeglit, 2) parema käega hoidis kehalt libisevaid riideid, vasakus käes õun. Kaua oli naise iluideaaliks. Strateegilised mõõdud 94-66-96 cm. * Laokoon skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit
annaabi.ee 
