Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eristatakse kultuur- kui ka füüsilist antropoloogiat. Esimene uurib inimeste põlvnemist mingi teatud kultuuri raames, tema käitumistavasid ning -mustreid. Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri...
aastate alguses Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerikas (ingl. historical anthropology; pr. anthropologie historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. · Võib kohata samuti paralleelvormi "antropoloogiline ajalugu" (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet "ajalooline etnoloogia". Mis on ajalooline antropoloogia? · Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. · Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. · Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine
stsenaariumi. Tema sotsiaalsed draamad toimuvad ühiskonna kõigil tasanditel riigist kuni perekonnani: need saavad alguse konfliktist, millega toimetulekuks võetakse kasutusele ritualiseeritud vormid, ning kui meetmed on edukad, siis rebend terveneb ning toimub leppimine, kui aga mitte, siis lõppeb konflikt lõhenemisega. Turneri kõrval on praegusaja pöördumised performatiivsuse poole saanud antropoloogiast teisigi mõjutusi, eelkõige erinevatest rituaaliteooriatest. Rituaali mõistele, mis lühidalt öeldes tegeleb tavaelust eraldatud sfääriga, pakub 1950. aastate teisel poolel Milton Singeri käibele toodud „kultuurietendus“ (cultural performance). Kaljundi mainib siinkohal ära Clifford Geertzi, kes ei otsinud performatiivsust ainult erakordsetest, vaid ka väga rutiinsetest olukordadest ning leidis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le
Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega.
historical anthropology; pr. anthropologie historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. • Võib kohata samuti paralleelvormi “antropoloogiline ajalugu” (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet “ajalooline etnoloogia”. Mis on ajalooline antropoloogia? • Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. • Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. • Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine
jõulised kujundid. Mida innovatiivsem on tekst, seda tugevam on tema pretensioon muuta meid kui kultuurilisi olendeid. (Raud 2013: 396) Teksti kaudu saadud kultuuritõlgendus võib erineda kultuuris elamisest ja igapäevaelu kohta tähelepanekute tegemisest. Loetud teksti pärast ei peaks oma tõekspidamisi muutma, vaid info küll vastu võtma, aga järeldusi tegema oma kogemuste põhjal. Postmodernse antropoloogiaga seostatakse nimesid Clifford, Marcus ja Fischer. Postmodernsest antropoloogiast lähtudes saab iga kultuuri seletada vaid ta enda tingimustel. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et informandi, kellelt välitöödel oma kultuuri kohta infot küsitakse, teadmised ei pruugi olla ausad ja vahetud. Samuti võib juhtuda, et informant jutustab antropoloogile oma kultuuri traditsioonidest, aga tema allikaks ei ole elatud kogemus, vaid teise antropoloogi raamat. Kultuuritõlgendust võib mõjutada ka antropoloogi vaatepunkt. Kõik seletavad diskursused, mis on
õppimisest. Aastal 1746 isa suri ning Kant pidi õpingud katkestama ning teenima elatist eraõpetajana. Aastal 1955 tuli ta ülikooli juurde tagasi ja esitas lõpetamiseks vajaliku töö, milles ta kaitses algupärast teooriat aatomitest ja nende jõududest. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja asus ühtlasi tööle kuningalossi raamatukogus. Ta pidas loenguid matemaatikast, loodusteadusest, loogikast, antropoloogiast, geograafiast, metafüüsikast, moraalifilosoofiast ja teoloogiast. Aastal 1770, kui ta oli 46-aastane, nimetati ta loogika ja metafüüsika korraliseks professoriks. Kant oli pärast keskaega esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel Aastal 1781 ilmus tema tähtsaim teos "Puhta mõistuse kriitika". Ta õpetas ülikoolis 1797
Batesonil ja Meadil oli erinev arusaam kaamera kasutamisest. Mead võttis kaamerat kui nurgas seisvat dokumeteerijat ja Bateson tahtis kaamerat liigutada, zuumida ning filmitavat valida. JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog. Õppis teedeehituse inseneriks ning sattus seda tööd tehes Lääne-Aafrikasse Nigeeriasse (1940). Ehitusel sai kümme kohalikku töölist välgu tagajärjel surma, samaan tegi nende üle riituse. Rouch ütles, et sellest ajast hakkas huvituma antropoloogiast. Kohtus seal Damouré Zika´ga, kes oli ka teedeehitamisel abis ja oli selle sama samaani lapselaps. 1946. käis sõpradega Lääne -Aafrikas paadimatkal, mida nad filmisid. Rouch ei olnud filmituga rahul ning see innustas teda filme tegema hakkama. Teda peetakse etnofiktsiooni (improviseeritud tegelikkus) rajajaks, esimene film selles stiilis oli "Hauka"(1950). Hauka oli religioosne liikumine, kus tantsiti, et saada enda sisse Briti
distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt.
Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). On mitut viisi, kuidas AA mõista. Üldisemalt võiks eristada ajaloolaste ja antropoloogide käsitlust AA-st. Ajaloolase käsitlus Ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss
erinevused esinevad kultuurides, kuid on suuremad strukturaalsed sarnasused Evans-Prichard uuendusmeelne struktuurfunktsionalist religioon, maagia, tugev välitöös ja teoorias; uuenduslikud aspektid, mis antropoloogiasse sisse tõi: o Hakkas rõhutama ajaloo ja indiviidi olulisust Ameerika antropologoia, Culture and Personality School: Ameerikas oluline kultuuri ja inimese suhe erinevus Briti antropoloogiast see, et seal räägiti rohkem ühiskonnast ja selle struktuurist Boas kultuuri determinism, kuidas kultuur mõjutab inimese taju, mõtteid o Neljaväljasüsteem o Historitsism o Rõhutas erinevuste tähtsust, kergekäelise võrdluse vastu o päästeetnograafia Benedict ja Mead Boase õpilased o Patterns of culture, Benedict näitab indiviidi ja kultuuri suhestamist ja vastastikmõju
Maailma elanikkonna kasv on aeglustunud viimase kolmekümne aasta jooksul. Mõned riigid on suutnud iivet lühikese ajaga märkimisväärselt alandada: Costa Rica, Kuuba, Mehhiko, Venezuela, Taimaa, enamus Euroopa riike (GER, HUN, EST, LAT jne). Looduskaitse bioloogia kasutab teadmisi ökoloogiast, biogeograafiast, rahvastikugeneetikast, majandusest, poliitikast, sotsioloogiast, antropoloogiast, filosoofiast jpt. Tänapäevane looduskaitse bioloogia erineb eelnevatest: (1) esmakordselt osalevad teadlased, kes rakendavad oma ökoloogilisi, geneetilisi ja sotsiaalseid mudeleid olukordades, mis maailmas reaalselt eksisteerivad, lahendab lokaalseid kui ka globaalseid probleeme. (2) traditsiooniline looduskaitse teenis ennekõike majanduslikke huve, eesmärk oli säilitada teatud liike ja viia nende arvukus maksimaalseks ja siis need majanduslikult ära kasutada
Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast tänaseni, kuna see ei sisalda mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset antropoloogiat, vaid lisaks veel füüsilist antropoloogiat, arheoloogiat ja lingvistikat. Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia
Lomborosol õnnestus oma sünnipärase kurjategija teooriaga jõuda ka avalikkuseni. 8. C. Lombroso kriitika. Lombroso püüdu kuritegevust biologiseerida, samuti suhteliselt väikest katseisikute arvu fundamentaalsete järelduste jaoks ning vähest objektiivsust on palju arvustatud. 1) Kuritegevus on sotsiaalne nähtus sellest ta eriti ei hoolinud. 2) Lombroso püüdis aspekte, mis tema teooriaga kokku ei läinud, kõrvale jätta. 3) Füüsilisest antropoloogiast tehti täppisteadus. Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest antopoloogiliselt teisest inimestest erinevast inimtüübist nagu sünnipärane kurjategija. Goring tutvustas õiguspsühholoogias uut teemat intelligentsuse ja kuritegelikkuse seost. St et kurjategija ei ole füüsilises mõttes eriline, vaid nad on vähem intelligentsed
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus
kolonialismi õigustamise teooria. Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune
F.Boas (1858-1942) - Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas (Clark'i ülikoolis 1888) Kujundas 20. saj. Ameerika antropoloogia Tema mõju oli institutsionaalne, intellektuaalne ja isiklik. Viis antropoloogia akadeemiasse, pani aluse erinevaile ühendustele ning ajakirjadele, populariseeris antropoloogiat avalikkuse silmis et saada toetust avalikkuselt, poliitikutelt, teistelt teadlastelt. Laialdased huvid (füüsilisest antropoloogiast lingvistikani) Määras need neli ala, millega Ameerika antropoloogid peaksid tegelema. See nelja-välja-süsteem (four-field-approach)(kultuurantropoloogia, lingvistika, füüsiline antrpoloogia ja arheoloogia) peegeldabki osaliselt Boase laia huvisfääri. Boase peamise seisukoha (kultuurist saab aru ainult siis, kui uurida väga detailselt konkreetseid spetsiifilisi kultuure)
morals, law, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.) Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid, tehno- loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2] 9 Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en- kulturatsiooniks. [3] Kultuuri uurimisega tegelev osa antropoloogiast kasutab oma meetodite, kontsept- sioonide ja andmetena arheoloogia, etnograafia, etnoloogiat, folkloori ja lingvistikat (keelkondade ajalugu, kirjutamata keelte uurimine jms), kirjeldades ja uurides maailma erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo- nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused
võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti kriitiliselt kui mingit arusaamatut formalistlikku jama, mis on ühiskonna seisukohalt tumm ega räägi kaasa olulistes avaliku elu küsimustes. J.-P. Sartre Nõukogude Leedus 1965. a. Fotolt on välja kadreeritud Simone de Beauvoir (vt tema vari)
Kuna enamus inimesi lähtuvad asjadesse etnotsentristlikult. Antropoloogia ülesanne on olnud ka läbi erinevate kultuuride näitamise näidata et kõik kultuurid on võrdsed kuigi nad on erinevad ja läbi selle suurendada tolerantsust, eelkõige lääne ühiskonnas. Suhtumise mõjutamisel on antropoloogilistel filmidel just eriti suur potentsiaal, aitab inimesel end samastada, et mõista erinevaid maailmapilte. 20.11.14 Ameerika visuaalsest antropoloogiast. Täpsemalt 50-60ndad. Harvardi ,,koolkond" - grupp filmitegijaid, kes panid aluse USAs etnograafilisele filmizanrile. Tegemist pole niivõrd ühtse stiiliga või kindlat tüüpi nägemusega, vaid pigem on geograafiline ühisnimetamine, kõik olid üht või teist moodi seotud Harvardi ülikooliga. Filmiuurimise keskus, (1866) rajati alguses Harvardi ülikooli etnoloogia-antropoloogia muuseumi juurde.
Geoloogina ja paleontoloogina võttis ta osa paljudest uurimisreisidest Birmasse, Etioopiasse, Indiasse, Jawale ja Hiinasse. -) 1929.a. kuulus ta sinantropuse jäänuste avastajate hulka, mis leiti Chou Kou Tien'I koobastest. Tänu oma uudsetele vaadetele ei saa ta Pariisis enam õpetada, viibib põhiliselt Kaug-Idas ja hiljem USA-s. -) 1950.a. sai ta Prantsuse teaduste Akadeemia liikmeks. -) Oma surmaaastaks oli ta kirjutanud 120 teaduslikku tööd geoloogiast, paleontoloogiast ja antropoloogiast. Kuid kirik keelas tal teoloogiliste teoste kirjutamise. *) Siiski ilma kiriku loata teos "Le Phenomene Humain"(Inimese fenomen), mis kutsub esile nii poolt kui vastuhääli,. -) Ta püüdis luua tihedat seost teoloogia ja bioloogilise evolutsiooniteooria vahele. -) Ta õpetuse keskmeks oli inimese ja ühiskonna areng. -) Lähtudes paleontoloogiast leidis ta, et teatud kiriklikud dogmad, mis puudutavad elu tekkimist ja inimese päritolu ei saa paika pidada.
vaimus kui lahinguvälja, millel peetav võitlus otsustab kõik. Jungi järgi pole kaalul aga enam mitte ainult inimese enda igavene õndsus ja tulevik, vaid kogu inimkonna oma, kuivõrd inkarnatsioonis on ,,raskuspunkt" jõudnud taevast alla inimsüdamesse. Taoline antropoloogia tekitab muidugi kohe küsimuse, et kas inimene ikka on loodud selleks, et kanda Atlase koormat? 3.3.2. Individuatsioon Individuatsioon kujutab enesest olulist osa Jungi antropoloogiast. Nagu juba eespool mainitud, võib individuatsiooni võrrelda ,,arenguprogrammiga", mis on sisse kirjutatud tõru geneetikasse ning mille kohaselt ta tärkab, sirgub pisikeseks puutaimeks ja hiljem järjest suuremaks ja keerukamaks kasvades muutub suureks tammepuuks. ,,Tegelikult siiski on individuatsioon selle bioloogilise protsessi väljendus - olgu see siis ühel juhul lihtne ning teisel juhul keerukas - mille kohaselt iga elus asi muutub selliseks, nagu ta algusest ette on määratud
korrektsete rünnaku alla, on väga raske väita, et näiteks mustadel on eesnäärmevähk sagedasem kui valgetel ja et seda põhjustab suurem meessuguhormooni hulk veres ja järelduvalt suurem seksuaalne aktiivsus jne.) Konstitutsiooniõpetus Eelpooltoodud rassijaotused võiksid jääda antropoloogide mängumaaks, mõnes mõttes minevikuteaduseks, võttes arvesse, kuidas kaasaegsed meetodid, meid juba ka etnilise ajaloo kirjutamisel palju enam aidata saavad. Siiski on füüsilisest antropoloogiast ja pärilikkusest ning inimeste klassifitseerimisest nende teaduste alusel võimalik rääkida ka teisi märksõnu kasutades. Eelduseks on, et rassiteaduse eesmärgiks oli mh kirjeldada korrelatiivseid seoseid väliste, morfoloogiliste, ja silmale nähtamatute, kuid oluliste nt kalduvus haigustele ,,sisemiste" tunnuste vahel. Märksõnaks on konstitutsioon kehaliste (somaatiliste) tunnuste kompleks, mis oleks sisuliselt kaasa sündinud, ning peaks viitama teatavate
abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal (põdrad, karusloomad). Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal ja täheldatakse erinevaid paikkondi ning erinevaid perioode koduloomade evolutsioonis. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmeid enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast, kuid abi on olnud ka geograafiast, antropoloogiast, füsioloogiast ning keeleteadusest. Loomade kodustamine on tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Loomade kodustamise algus langeb põhiliselt kiviaega (12-10 tuhat aastat e.m.a.). Erinevate loomaliikide kodustamise järjekord ei olnud arvatavasti erinevates piirkondades ühesugune. Ulatuslikumalt levinud ulukloomi võidi kodustada mitmes paigas üheaegselt. Piiratud levikuga
annaabi.ee 
