Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.
Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.
äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja abielu jumalanna. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon ehk Neptunus Ta oli Zeusi vend ja merejumal. Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes hoidva habetunud mehena ja tema loomaks oli hobune. Hades ehk Pluton Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal. Tema sümboliks oli granaatõun. Demeter ehk Ceres Ta oli viljakus- ja põllutööjumalanna. Teda on tavaliselt kujutatud koos viljapeadega. Hestia ehk Vesta Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo Ta oli Zeusi poeg ning valguse- ja ennustusjumal
jumalatest. Teises peatükis räägitakse jumalatest üldiselt. Kes valitsesid vanade kreeklaste arvates maailma? Mida hõlmasid jumalatega seotud pidustused jne... Samuti räägin ma lühidalt jumaluste tasanditest mida saab eristada, näiteks ürgjumalateks ja titaanideks. Ning lisaks saab minu referaadist aimu, millised jumalad eksisteerisid ennem seda, kui maailma üldse veel ei eksisteerinud. Lisaks võtan ma „luubi“ alla ühe tuntuima ja tähtsaima jumala, nagu on Zeus. Tema on üks vastuoluliseimaid jumalaid mütoloogias ning see on ka üks põhjus, miks tema referaadis jutuks tuleb. Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja tema ühest populaarseimast pühapaigast. Muidugi ei saa üle ega ümber tema rohketest armukestest ja tülidest abikaasa Heraga. Neljandas peatükis on põhiplaanis jumalus Apollon. Peatükis saab teada, millisena seda
nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Vanemaks saades otsustas ta oma isa kukutada, valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma
kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera- Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Kreeka jumalad Olymposel Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse kehastus. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Hades- Zeusi vend, surnuteriigi jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Poseidon- Zeusi vend, vete ja mere valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. 10
kuulub 50 inimest 3.) Ametnike kolleegium – valitakse üheks aastaks . Ülesandeks on otsuseid ellu viia. Kohtuorganiks on heliaia. JUMALAD 1)Zeus lad. Jupiter – taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja.Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil.Teda kutsuti lihtsalt isaks, kuna tal oli lugematul arvul lapsi. Ta valvas kõikide seaduste täitmiste järele ja nendest üleastujat ootas karistus. Ta ilmus sageli kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. 2) Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. 3) Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. 4) Hades lad
Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat
APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS , MILLE TÕTTU TA KAITSES NII NEID KUI KA NÜMFE. ARTEMIS VIHASTAS KERGESTI JA VIHAS OLI TA OHTLIK . ATHENA EHK PALLAS ATHENA EHK ATHENA PARTHENOS LAD. MINERVA: TARKUSE
nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Poseidon Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune
jumalate järgi. -Sõjakad -Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et vana- rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nt: Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia). -Välimuselt ja käitumiselt meenutasid inimesi. Jumalad Kreeka nimedega ja Rooma nimi, nende sümbolid ja ülesanne: Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas
Uranos needis kättemaksuks Kronose ja soovis, et kõik, mis Kronos talle tegi temale ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed. Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama
taevast. Kõik see asus kaose ehk korratuse seisundis. Siis eraldusid sellest kaosest jumalatar Gaia (maa) ja jumal Uranos (taevas) . Gaiast ja Uranosest sündisid võimsad titaanid. Uranos, kartes, et lapsed võiksid talt võimu ära võtta, sulges titaanid maa alla sügavasse kuristikku. Kuid ühel neist, Kronosel, õnnestus vabastada titaanid. Kronos võttis nende abil isalt võimu ja hakkas ise maailma valitsema. Seda jumalat asendas omakorda peale ägedat sõda ta noorim poeg Zeus. Zeus ja teda ümbritsevad jumalad elasid muistendi järgi Olümpose mäel (Tessaalias), mispärast kreeklased nimetasid neid olümplasteks. Section III.2 Kreeka jumalad Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga
Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jupiter) Zeus oli Kronose ja Rhea noorim laps. Kronos sai teada, et üks tema poegadest tõukab ta troonilt. Kronos neelas alla kõik oma lapsed, niipea kui need olid ilmale tulnud. Rheal õnnestus Zeus päästa ja salaja üles kasvatada. Rhea andis Kronosele lapse asemel kaltsudesse mähitud
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse.
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg)
................................................................................3 2. Zeus(Jupiter).................................................................................4 3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)........................................................................11 10. Hermes (Mecurius).......................................................................12 11. Ares (Mars)......
Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno)
mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Demeter oli Zeusi õde
Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
Zeus 1 ÜLESANDED Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last. 2 TÄHTSAMAD TEOD: Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus
vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks
Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laeb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd. Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida
inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Paljudel jumalatel ja jumalannadel olid oma sümbolid. Nii oli loorberipuu Apolloni püha puu ja öökull, keda tänaseni targaks linnuks peetakse, Athena lind. Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime. Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk, inimese ülakeha ja sarvedega
Seejärel sünnitas piiritu sinise Taeva(Uranos),Mäed ja Mered(Pontos).Jumalanna Maa ehtis ja kaunistas kogu maailma ning tundis oma loomingust rõõmu. Maailma vägevaimaks jumalaks sai aga Uranos,kellest omakorda sai jumalanna Maa abikaasa.Nende lapsed olid titaanid,kükloobid ja hekatonheirid(100 käe ja 50 peaga hiiglased).Nende lastest kõige noorem titaan Kronos,sai maailma isandaks,kuna tõukas Uranose troonilt. Kronose lapsed olid Hestia,Demeter,Hera,Hades,Poseidon ja Zeus.Kronose abikaasaks oli aga Rhea,kes oli Uranose ja Maa-ema tütar.Kuna Kronos kartis,et ta võim kord kaob selle maailma üle,käskis ta oma abikaasal kõik nende sünnitatud lapsed temale tuua.Ja igakord, kui naine käsku täitis, neelas ta lapse otsemaid alla.Et päästa oma last,sünnitas ta lapse Kreeta saarel,Dikte mäel ühes koopas ja viis Kronose ette hoopis rätikusse mähitud kivi.Kronos ei aimanud midagi,neelas lapse ja nii jäigi ellu laps nimega Zeus.
Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus on Kronose ja Rhea poeg. Kronos oli võtnud jõuga võimu oma isalt Uranoselt. Ta kartis, et tema lapsed võivad temaga samuti teha ja Kronos otsustas, et ta neelab kõik oma lapsed alla. Kronose naine Rhea aga ei talunud seda. Rhea päästis Zeusi isa lõugade
............................................................................lk 3 Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ........
Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
