Ruja Eva Maria soodla 8.klass Sisukord Sissejuhatus Bändi ajalugu Bändi nime kaks teooriat Bändi koosseis läbi aastate Albumid Rein rannap Urmas Alender Jaanus Nõgisto Kokkuvõte Lugu ,,Rahu" Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid)
.......................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr)
näiteks Juhan Viidingult. Kuigi ansamblil läks hästi, oli Rein Rannap rahulolematu. Grupp esines väga tihti ning salvestas paar uut lugu ning isegi pakkus materjali animatsiooni filmile. 1.2 Teine periood (1976-1979) PROGE-RUJA 1975. aastal võttiski aset muutus. Rannap lahkus ansamblis ning tema koha võttis üle noor pianist Margus Kappel. Rannapi lahkumisega jäi ansambel samuti ilma laulude kirjutajast, selle ülesande võtsid enda peale kitarrist Nõgisto ja uus liige Kappel, kes said sellega väga edukalt hakkama. Mehed kirjutasid koos lugusid, mis olid selle ajastu kõige seikluslikumad progressiivse rocki palad. Sedasi sündis teine mõnda aega püsiv ,,klassikaline" koosseis (Ruja 1978. aastal LISA 1). Selle perioodi sees kirjutas Ruja mõned meeldejäävaimad lood, näiteks ,,Üle müüri", ,,Mis saab sellest loomusevalust" ja ,,Läänemere lained". Juba vahetuski ansambli koosseis uuesti trummar Andrus
See vahetus lõi klassikalise Ruja, mis kestis umbes kaks aastat. Järgmised lood, mis lindistati olid ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Eelnev muusika oli kirjutatud Rannapi poolt, kuid Urmas Alender oli inimene kes need sõnad ellu tõi. Laulusõnad olid tihtipeale võetud tuntutelt luuletajatelt. Enamasti Juhan Viidingu teoseid kasutati. 1975.aastal asendati ansamblis Rannap Margus Kappeliga. Peale Rannapi lahkumist võtsid laulukirjutamise enda peale kitarrist Nõgisto ja uus liige Kappel ning nad tegid seda väga edukalt. Juba 1976. aastal lindistati lood ,,Üle müüri", "Läänemere lained "ja 8 "Mis saab sellest loomevarjust". 1978. aastal lindistati lood ,,Põhi, lõuna, ida, lääs" ja ,,Avanemine", mis olid kirjutatud noore Erkki-Sven Tüüri poolt. 1979. aastal õnnestus neil lindistada kassett, mille nimeks sai EP. Ruja oli küll väga tuntud aga neid ootas 1980
varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna
Neist esimesena saigi tänu Rannapi tutvustele raadios lindistatud "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi". Need laulud olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. See on ka üks väheseid lugusid, mida Ruja on kõigil oma neljast vastandlikust perioodist esitanud." Ruja koosseis oli üsna muutlik neil päevil ning nii tuligi 1972. a Rujasse Väike Jaanus - Jaanus Nõgisto. Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka
Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981. aastal Linnahalli saalis koos Tõnu Kaljuste koori ja Eesti Raadio kammerorkestri Paul Mägi juhatusel. Mängiti ülevaatlikult esimese poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku
esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang. Liisi Koiksoni esitatud laulud olid meloodiliselt aeglasemad ja rahulikumad. Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et Jaanus Nõgisto ütles, et proove on nad koos vähe teinud , aga on tulemusega rahul. Solistid jälgisid ansambli pillimängu, vahele lisasid lauljad omapoolseid kommentaare. Kõlasid ka paar instrumentaal pala. Oli väga uhke kontsert, läheksin teinekordki kuulama ,muusika meeldis ja noored lauljad sammuti .
Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap
fotoklubi kauaaegne liige ja kunagine president. Alates 1999. aastast on Kalve fotograafia õppejõud Tartu kunstikoolis. Esimese personaalnäituse avas Toomas Kalve 1984 aastal Tartu hotellis "Park". Tänaseni on ta avanud 28 personaalnäitust ja tema tööd on olnud esindatud 27 üldnäitusel üle maailma. 1994. aastal valmis Toomas Nõgisto portreefilm "Toomas Kalve", mida näidati Eesti Televisioonis. Konkreetne foto on minu jaoks üks väga huvitav pilt, sest meenutab mu lapsepõlvekodu. Sarnase laua taga istus mu vanaisa sõpradega päevade kaupa malet mängides, kui mina väikese plikatirtsuna omade mängudega tegelesin ja imestasin, kuidas mu esivanem suudab istuda nii pikalt, mõtlikult ja vaikselt. Minu arvates on kõik sellel fotol paigutatud suurepäraselt. Naudin pilte,
Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võttis alati ansambli kiljudes ja karjudes vastu. Visati näppe ja tunti mõnu heast muusikast. Eesti publik oli muidugi rohkem ekstaasis, kuid ega ka venelasi kontserdid külmaks jätnud. Ainult 1987. aasta veebruari paiku, kui Ruja esines Kalingradis, oli vastuvõtt ootamatult leige. Õnneks teisel kontserdil asi muutus, kui teiste lugude kõrval esitati ka Propelleri muusikat. Nõgisto ei sallinud Propellerit aga üldse, kuid nähes, et teist võimalust pole, otsustas asjaga kaasa minna. Ruja muusikat mõjutas kindlasti NSV Liit. Paljudel juhtudel üritas KGB Ruja tegevust ära keelata. Muusikaga taheti provotseerida ja edastada rahvale oma mõtteid ja tundeid. Ansambli käekäiku mõjutas ka tihe liikmete vahetus. 1986. Aastal muutis ansambli edasist käekäiku Juri Altov, kelle eestvõttul saigi kontsertuur Venemaale võimalikuks.
aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) Perekond (Eno Raud ja Aino Pervik, vend Rein Raud ja õde Piret Raud) Naabrid (Mihkel Mutt, teised hinnatud kirjanikud) Õpetajad (Tallinna 7. keskkool ) Arstid (Anti Liiv, Seewaldi õed ja arstid) Lahendus Peale aastaid väga hullu, sündmusterohket ja meeldejäävat nooruspõlve jõudis Mihkel Raud surma piirini Tema tervislik seisund muutus katastroofiliseks Alates 2.augustist 1990 ei ole ta joonud tilkagi alkoholi Avamus Raamat oli väga huvitav ja sünge, kuid
a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden .
Das“ ; In Spe“ ; „Ruja“ ; „T-Klaas“ ; „Kaseke“ ; „Estonian Dream Band-is“ Džässi on ta mänginud muuhulgas Lembit Saarsalu ansamblis(1978-1980) ning trios, millesse peale tema kuulusid kitarristid Ain Varts ja Riho Sibul. Samuti on Margus Kappel olnud muusikasõpradele loodud saate „Pillimeeste Klubi“ saatejuht Tallinna TV-s, kus räägiti kaasmuusikutega muusikamaailma telgitagustest. Jaanus Nõgisto meenutab muusika.ee-s, et kogu 1976-1980 aasta muusika, filmi-, teatri- ja televisioonimuusika on põhiliselt neil kahekesi Margus Kappel-iga kirjutatud. • 2013 aastal kaunistasid raadio „Elmar“ kuulajad Margus Kappel-it tiitliga „Eestlaste lemmikpillimees“ 2015 aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk. https://et.wikipedia.org www.muusika.ee www.mirka.ee www.huvi.tallinn.ee Tea entsüklopeedia, Tea Kirjastus 2013
Tähtis koht 1960. aastatel Eesti estraadimuusikas oli võistluskontsentitel. 1970. aastad Biitmuusika asendus rock-muusikaga. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes mängis omaloomingut ja kasutas Eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud paljud Eesti tippmuusikud (löökpillimängijad Andrus Vaht ja Toomas Rull, bassimängijad Tiit Haagma ja Priit Kuulberg, kitarristid Andres Põldroo ja Jaanus Nõgisto, klahvpillimängijad Margus Kappel ja Igor Garsnek) Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. Heavy rock'i tuntumateks esindajateks 1970. aastatel paistab silma ansambel Ornament, jazz-rock'i ja fusion'i esitajatest tuleks mainida ansamblit Psycho, popgruppidest olid populaarsemad Apelsiin ja Vitamiin ning Tartu ansambel Fix. Iseloomulik joon eesti 1970
töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala
"Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble.
alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet,
Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Joonis 1. Ruja: Rein Rannap, Jaan Karp, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Urmas Alender. Foto: Tajo Kadajase erakogu. 4 Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick- ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida
Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht, Ruja Toomas Rull, O 70.ndaks oli paranenud bassimängijad Tiit instrumentide ja Haagma, Priit helitehnika kvaliteet Kuulberg, kitarristid O Eestisse jõudis Andres Põldroo, süntesaator Jaanus Nõgisto, O Sven Grüngberg asutas klahvpillimängijad 74.a ansambli Mess Margus Kappel, ( üks rocki alustalaks) Igor Garšnek. Ruja süda, hing ja laulja - Urmas Alender Veel midagi sellest aasta kümnest O Heavy rock– O 1970. aastate ansambel popmuusika- kantriansamblite
armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun, kui Sulle mind enam ei ole? // Urmas Alenderi loomingust · Alates 70ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises · Urmas oligi rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap · Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat · Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" "Vana kloun" · Urmase rohkem, kui kahekümneaastase lauljakarjääri jooksul oli see esimene sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud
elektriline-, elektriline bass-ja akustiline basskitarr joonis 2. kitarri liigid Eesti tuntumad kitarristid Raul Jaanson (sündinud 16. oktoobril 1962) on eesti kitarrist. Ta on mänginud mitmetes eesti rock-ansamblites, millest tuntumad on Linnu Tee ja Ruja. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Riho Sibul (sündinud 26. juuni 1958) on eesti kitarrist, laulja ja helilooja. Jaanus Nõgisto (sündinud 21. jaanuaril 1956) on eesti kitarrist ja režissöör. Lisad Kasutatud lingid https://kristiinapeterson.wikispaces.com/file/view/Kitarr(3).docx http://www.hot.ee/lehola/liigitus.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_kitarristid http://et.wikipedia.org/wiki/Kitarr Kasutatud kirjandus „Tea laste- ja noorte entsüklopeedia 1.osa“ Tallinn 2007 TEA kirjastus „7.klass muusika õpik“ Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp
Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Muusikalid Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali. "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng"
Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5. Analüüs 3 6. Hinnang 4 Katse 2 Aurutamine 1
Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). Seitsmendate meeskonnaliikmetena teevad reisi kaasa Tiit Karuks, Marko Kadanik, Tiit Sarapuu, Indrek Tarand, Tõnis Palts, Indrek Kirss, Jaanus Nõgisto, Priit Haller. Mart Maastik, Tõnis Arro, Janno Simm, Andres Vainola, Arho Anttila ja Olle Tischler.1 Kapten Mart Saarso on sündinud 26. Septembril 1963. Ta on Eesti meresõitja ja avaldanud mitmeid teaduslikke artikleid meregeoloogia valdkonnas. Mart Saarso on leiutanud ülemaailmselt kasutatava settepüüdja. Tema isa on samuti kapten. Mart Saarso oli kogu ettevõtmise initsiaator ja merelise poole hing.Temal kasvasid juba lapsepõlves välja merelised teadmised.
kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma. Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on ,,Teisel pool vett" , ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust. Lisaks Rujale oli tal veel kaks rokk ansamblit: Noor-Eesti ja Hõim. Hõim tegeles rohkem Eesti rahvaviiside töötlemisega.
luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada. Mina ei osanud enne üldse Eno Rauda ja
Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri,
Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus Nõgisto (kitarr) ja Rein Rannap (klahvpillid).Ruja oli tolleaegne menubänd ja tal oli palju kuulajaid.Kuid U.Alendre suri 1994.aastal ,,Estonial". Ta oli sinna laulma läinud.Ta suri lauldes.Enne oma surma kirjutas ta laulu ,,Teisel pool vett".Selle sõnad läksid täpselt teemasse nagu ta oleks oma surma ette tajunud. Eestit tabas suur kaotus tema surmaga.Me jäime ilma väga suurepärasest lauljast ja heliloojast.
aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble
töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees. Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Filmid Lisaks kuuleb Olev Ehala muusikat filmides. Muusikafilmide "Nukitsamees" ja "Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks. Kiigelaulukuuik Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel
Tinglikult võiks Ruja tegevuse koosseisude järgi jagada nelja perioodi, kuid kuna esimesed kaks jäävad seitsmekümnendatesse, siis peatun neil vaid võimalikult põgusa ülevaate andmiseks. (Erm 1989, lk 142) Esimene periood oli aastatel 1971-1976. Ansambli koosseisu kuulusid heliloja, pianist ja Ruja asutaja ning liider Rein Rannap, Urmas Alender (vokaal), Andres Põldroo (kitarr), Tiit Haagma (bassikitarr) ja Andrus Vaht (löökpillid). 1973. aastal vahetus soolokitarrist- tuli Jaanus Nõgisto. Teine periood oli aastatel 1976-1979. Looming oli intellektuaalsem. Koosseisu kuulusid nüüd loomingulise tuumiku moodustanud pianist Margus Kappel ja Jaanus Nõgisto, basskitarri mängis nüüd Priit Kuulberg ja löökpille Ivo Varts. Vokalist oli endiselt Alender. Ilmus N.Liidu ajaloo esimene heliplaat rokkmuusikas. Kolmas periood oli aastatel 1979-1983. Peamine muusika autor oli taas Rannap, sõnade koha
Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Muusikalid: Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975), ja Johnny (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987) Sven Grünberg (24.11.1956 Tallinn) Helilooja, esimene elektrooniliste instrumentide kasutaja Eestis. Tema looming on tihedalt läbi põimunud idamaise muusika elementidega. Kirjutanud palju filmimuusikat. Sven Grünberg lõpetas 1976. aastal Tallinna Muusikakooli. Juba neil aastail mängis ta mitmes ansamblis. Omi muusikalisi nägemusi hakkas ta realiseerima 1974. aastal
ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele
ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis- ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes
Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud. Muusikalid: ,,Sabata krokodill" (1972), ,,Oliver ja Jennifer" (1972), ,,Buratino" (1975) ja ,,Johnny" (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga) kõik Noorsooteatris, ,,Thijl Ulenspiegel" (1987 ja ,,Endlas" 1996), ,,Nukitsamees" (1999 ,,Estonias" ). Filmid: ,,Don Juan Tallinnas" (1971; resissöör Arvo Kruusement), ,,Karoliine hõbelõng" (1985), ,,Nukitsamees" (1981), ,,Tulivesi" (1994), ,,Aeg maha", ,,Eine murul", ,,Ärasõit", ,,Papa Carlo teater" jt. Olav Ehala muusikaga joonis ja nukufilmid on pälvinud rahvusvahelisi auhindu
et nagu proletaarlasel polnud punkarilgi kaotada "midagi peale ahelate". Teiste muusikastiili austajatest oli punkaritel peamiselt probleeme discovendadega. Pärast pidu oli neil tihti omavahelisi arvete klaarimisi. Punkarid aga tihti olid intellektuaalse suunitlusega ja enamasti peksma ei hakanud (Blackplait & Boomfield 2009:50) Toon välja ka mõned kuulsate inimeste arvamused pungist ja punkaritest. Jaanus Nõgisto: "Aga 1980. aastal tekitas Propeller minus ennekõike negatiivseid emotsioone. Kuivõrd minu suhtumine punkfilosoofiasse (kui see üldse eksisteerib?) oli äärmiselt irooniline ja sarkastiline (ja on ka praegu!), siis pidasin seda laulu väga nõmedaks ettevõtmiseks ja purjus pillimeeste lolliks naljaks. Paraku osalesid ettevõtmises ka ansambli Ruja liikmed. Seda pidasin ma oma totaalse absolutismi otsinguil täielikuks reetmiseks ja alatuseks. Mis seal salata, pean ka praegu
annaabi.ee 
