Kui isikut on testamendis kirjeldatud mitme isiku kohta käival viisil, ning ei ole selge, keda on silmas peetud, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende isikute kasuks võrdsetes osades. Kui testamendis on korraldus kasutada pärandit heategevuseks, täpsustamata korraldust, siis eeldatakse, et see on tehtud testaatori viimase elukoha kohaliku omavalitsusüksuse kasuks kohustusega kasutada pärandit või selle osa heategevuseks. Testaator võib pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega. Edasilükkava tingimusega korraldus kehtib ainult siis, kui isik, kelle kasuks korraldus on tehtud, on tingimuse saabumisel elus, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse/pärimislepingu järgi. Kui testamendis nimetatud pärijad ja nende pärandiosad kokku ei moodusta kogu pärandit, siis suurendatakse igaühe pärandiosa
Testeerimisvabadus on pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks. Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani. Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga.
võrdse osa saamist. Asepärija nimetatakse kui testaator arvab, et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu. Järelpärija määratakse teatud tähtpäeva või sündmuse saabumisega. Võib olla ka vara koosseis määratud. 30 aastat võib oodata tingimuse saabumiseni. Kui selle ajaga tingimusi ei täideta, siis pärand jääb eelpärijale. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saja. Sihtkäsund testamendis korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve
võrdse osa saamist. Asepärija nimetatakse kui testaator arvab, et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu. Järelpärija määratakse teatud tähtpäeva või sündmuse saabumisega. Võib olla ka vara koosseis määratud. 30 aastat võib oodata tingimuse saabumiseni. Kui selle ajaga tingimusi ei täideta, siis pärand jääb eelpärijale. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saja. Sihtkäsund testamendis korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve
Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 18) Korraldused testamendis (annak, sihtkäsund, sihtmäärang) Annak - Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Varaline hüve võib olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Testaator võib teha annaku määramise kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sihtkäsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Sihtkäsundi täitmist võib nõuda: 4 5 1) pärija;
(1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõuet ei ole järgitud. § 262. Kinge surma puhuks Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336) testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. § 263. Kinkija üleandmiskohustus Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks. § 264. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
on surnud, siis ka tema osa. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Abikaasa õigus eelosale Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Eelosa ei kuulu pärandi hulka ja selle suhtes kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik.Testament ühepoolne tehing, milles pärandaja fikseerib oma viimse tahte.Tuleb teha isiklikult, eeldab, et testaator on 18.a. täielikult teovõimeline.Seadusliku lapse
59. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
6) Eraldi etapina tuleb välja tuua ka 1990. a., mil võeti vastu omandiseadus ning sellele samuti kaasa toonud varasemaga võrreldes väga olulised põhimõttelised muudatused. Nõukogude järgnenud reformiseadused: omandireform 20. juunist 1991. a. ja maareform 1. novembrist õiguses olid teisiti kui kehtivas pärimisseaduses määratletud annaku ehk üksikõigusjärgluse ja pärija 1991. a. ning teised reformiseadused. Reformiseadustega muutus eelkõige oluliselt ehk üldõigusjärglase mõisted. Nõukogude õiguse kohaselt oli pärijaks ka see isik, kellele eraomandi ulatus, aga laiendati ka võrreldes näiteks samal ajal kehtinud pärimisõigusega
Riik – siis kui pärand on avanenud välismaal Tseteerimisvabadus – pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustes ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma Testament – ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi Pärimisleping – pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Erinevused: Pärimislepingus tehtud korraldusi ei saa ühepoolselt muuta Pärimisleping peab olema kindlalt sõlmitud notariaalses vormis Pärandist loobumise aeg on kolm kuud Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast.
Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse. Abikaasade vastastikune testament abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks. Perliinitestament abikaasade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib. Testamenti võib ka mitu korda teha. Korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang. Testamenditäitja. Annak Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Annaku saaja see kes saab annaku. Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma. Võib määrata ka aseannaku saaja. Sihtkäsund testamendis korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia. Sihtmäärang testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve
· Abikaasade vastandlik testament: teine abikaasa pärib. · Berliini testament: abikaasade vastastikune testament, kellegi 3nda isiku kasuks. · Testamendis on võimalik ära määrata asepärija. Asepärija määratakse testamendis siis, kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt.
2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine 4)pettusega tehtud testament 30.korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja Annak ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid Sihtmäärang testaatori korraldus antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtosta Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. 31.sundosa, eelpärand Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (s seaduse alusel) Eelpärand tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselap tema pärandvarast maha. 32.inventuuri vajadus pärimises
2) Testament - ühepoolne tehing, milles pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 2 liiki: 1) kodune - 2 tunnistajat, kehtib 6 kuud 2) notariaalne. Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendustest. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldusi. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata asepärija. Võib määrata ka annaku (varaline hüve/elatis). Võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. 3) Pärimisleping - notariaalne, selle sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Sundosa - kui testamendi ja pärismislepinguga jäetakse pärandist ilma see isik, kes seadusjärgselt olnud pärija, siis saab ta ½ seadusjärgsest osast. · Pärandi vastuvõtmine ja loobumine - pärija võib pärandit vastu võtta või sellest
(2) Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama pärandi avanemise koha notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.» 18.Korraldused testamendis(annak, sihtkäsund, sihtmäärang). Annak mingi materiaalne asi või konkreetne rahasumma; Annaku saaja ei ole pärija; Sihtkäsund pannakse kohustused pärijatele(hauaplats); Sihtmäärang sihtotstarbeline pärandi kasutamine 19.Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi: eelpärand- kingitus, mis on tehtud pärandaja eluajal oma alanejatele sugulastele. Kas on fikseeritud kingituse või eelpärandina, seda vb ümber mõelda elu ajal. Pärib teistega võrdselt. Sundosa järgmises punktis. 20.Pärimisleping: Tegemist vähemalt kahe poolega, lepitakse kokku tulevase pärijaga,
testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 38
· Testament on ühepoolne tehing, milles pärandaja teeb oma surma puhul pärandi kohta korraldusi. Testamente on kahte liiki: 1. kodune kehtib 6 kuud 2. notariaalne Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendust. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldus. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata ka asepärija. Võib määrata annaku (varaline hüve või elatis). Pärandaja võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi. · Pärimisleping see on notariaalne ja selle sõlmib pärandaja teiste isikute või isikuga. Mõisted: Sundosa kui testamendi või pärimislepinguga jäetakse ilma isik, kes seadusjärgselt on uus pärija, siis saab ta poole seadusjärgsest. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine. 1. pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. 2
testamendist. 36. Korraldused testamendis: Annak saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Sihtkäsud pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Sihtmäärang mingile osale varast määratakse sihtotstarve Testamendi täitja on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 37. Sundosa, eelpärand Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 38
Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Saaja ei pea maksma võlgu Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Ntx kuidas peavad toimuma matused, kes peab vastutama surnu lemmiklooma eest vms. Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve. Testamendi täitja – on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja). 35.Sundosa, eelpärand. Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine. 36
(2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärimine testamendi järgi-Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. (2) Kokkulepe, millega on ette nähtud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustus, mis on pärandi, annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu saamise või pärimisest loobumise aluseks, ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut.
rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta annakusaaja kinnistusraamatusse sisse kanda märkuse oma õiguste tagamiseks. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese?
enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad. 233. Mis on annak ja selle ese? Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. 29 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus paneb pärijale või annakusaajale (edaspidi kumbki
annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pärimislepingu mõiste Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisel. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärimislepingust taganemine Pärimislepingus, millega seadusjärgne pärija loobub pärimisest, võidakse ette näha, et loobunu asemel pärib teine isik. Kui seadusjärgne pärija on pärimisest loobunud kaaspärijate kasuks neid täpsemalt nimetamata, loetakse, et loobutud on nende
maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta annakusaaja kinnistusraamatusse sisse kanda märkuse oma õiguste tagamiseks. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. Annakust saab sama moodi loobuda nagu pärandist kolme kuu jooksul annakusaamisest teadasaamisest. 292. Mis on sihtkäsund ja selle ese?
annaabi.ee 
