Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andmebaasid I - eksamiküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmebaas, andmebaasis, relatsioon, relatsiooni, disain, andmebaasisüsteem, kitsendus, operatsioon, normaalkuju, andmemudel, olemi, triger, muudatus, primaar, operatsioonid, veerg, register, allsüsteem, trigeri, normaliseerimine, sisend, relatsiooniline, kandidaatvõti, kontseptuaalne, operatsioonide, rutiin, muutuja, veergu, server, unikaalsusAndmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad
TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. SQL KEELE ALUSED. Standardid (syntaks). Loogilised operaatorid. ANDMEBAASIDE KASUTAJAD. Kasutajad. Kasutajate õigused (privileegid). ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaas, on kogum andmetest, mida mingil põhjusel on vaja säilitada. Andmebaasis säilitatakse andmeid vähem või rohkem organiseeritult. Andmebaaside põhifunktsioonid. 1. Andmebaasisüsteem peab pakkuma kasutajatele võimalust luua andmebaasi ja muuta selle struktuuri ning lisada sellesse andmeid, otsida sealt andmeid ja muuta seal andmeid. Selleks otstarbeks peaks andmebaasisüsteem pakkuma kasutajale keele, mis koosneb kahest alamkeelest: · Data Definition Language andmekirjelduskeel. · Data Manipulation Language andmekäitluskeel. 2
teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber
1) Mis on informatsioon? a) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. b) andmebaas. c) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel pole teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum
................................................................................................ 21 2.1 TELLIMUSE FUNKTSIONAALNE ALLSÜSTEEM......................................................................... 21 2.1.1 KASUTUSJUHTUDE MUDEL..................................................................................................... 21 2.2 TELLIMUSE REGISTER (LAIENDATUD KUJUL)........................................................................ 25 2.2.1 KONTSEPTUAALNE ANDMEMUDEL......................................................................................... 25 2.2.2 ANDMEBAASIOPERATSIOONIDE LEPINGUD............................................................................. 29 OP3.2. TELLIMUSE LOOMINE (KLIENDI_ID).................................................................................... 29 OP3.4. MENÜÜ REA LISAMINE (TELLIMUSE_ID, MENUU_RIDA_ID).................................................29 OP3.8
Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel......................................................................................................14 5.TABELITE SEOSTAMINE..................................................................................... 16 5.1.Mitme tabeliga andmebaas.................................................................................16 5.2.Seose tüübid....................................................................................................... 19 5.3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste.............................
Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a. Infosüsteemi väljavalimine ja planeerimine b
..............................................13 2. Detailanalüüs............................................................................................... 14 2.1 Töötajate funktsionaalne allsüsteem......................................................14 2.1.1 Kasutusjuhtude mudel.....................................................................14 2.2 Töötajate register................................................................................... 17 2.2.1 Andmemudel....................................................................................17 2.2.1.1 Olemi-suhte diagramm.............................................................17 2.2.1.2 Olemite definitsioonid................................................................17 2.2.1.3 Atribuutide definitsioonid...........................................................18 2.2.2 Andmebaasioperatsioonide lepingud..............................................19 2.2
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
IT teenuste käitlemisel (Service Operation) toimub: uute IT teenuste väljamõtlemine IT teenustega seotud vajaduste analüüs IT teenuste kasutamiseks ligipääsude võimaldamine 3. Valige ÕIGE väide. Organisatsioonis tehakse protsessianalüüsi eesmärgiga: leida töökorralduse paremaks tegemise võimalusi kindlustada, et organisatsioonis on kõik hästi anda süsteemianalüütikutele tööd 4. Millist tüüpi seosega seotud objekte/tabeleid on andmebaasis sageli mõttekas lahendada ühe tabelina? Üks - mitmele (1 - *) Kõiki seose tüüpe Mitu - mitmele (* - *) Üks - ühele (1 - 1) 5. Valige ÕIGE väide. Seosejoontest andmemudelil tekivad andmebaasi: Kohustuslikud veerud Välisvõtme veerud ja seosed Relationships vaates toodud diagrammile Andmetüübid Andmetüüp Date/Time 6. Valige ÕIGE väide. Organisatsioon on: huvigruppe teenindavate organiseeritud inimeste kollektiiv omavahel suhtlevate inimeste grupp
Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit. Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile saab kontseptuaalmudeli koostamisel kasutada ka valdkonna analüüsimustreid – tunnustatud ekspertide (n: Martin Fowler) poolt avaldatud kontseptuaalmudelite fragmente. 40. Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid: määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena anda alus (relatsioonilise) andmebaasi tegemiseks (andmetabelite ja nendevaheliste seoste loomiseks) 41. Andmemudeli komponendid (andmeobjektitüübid – tabelid, atribuudid, seosed andmetabelite vahel) igat andmeobjektitüüpi iseloomustab 1 või mitu atribuuti (omadust) moodustades andmestruktuuri
5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient - E-turundus: B2B (business-to-business), B2C (business-to-consumer) 8
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
o Loogiline õigsus kirjeldab andmestruktuuri vastavust tegelikkusele Ebakorrektsed või vasturääkivad andmed. Graafilised vead tekivad digimiseeskirjade rikkumisest; sisulised vead tekivad asukohatäpsusest tulenevalt. o Täielikkus kirjeldab andmete vastavust valikukriteeriumitele Viga andmebaasilt oodatakse rohkem, kui tema koostamisel eesmärgiks seati. o Ajakohasus näitab, kui hästi läheb andmebaas kokku situatsiooniga looduses hetkel, kui andmebaasi kasutame; näitab, millise aja kohta andmed kehtivad o Asjakohasus ülearuse puudumine Eksitakse nt päringutulemuste esitamisel liiga palju infot või liiga palju klasse atribuudiväärtuste kohta. o Töötluse kvaliteet Oluline on teada rakendatud algoritme ning kasutatud parameetrite väärtusi Andmebaaside liigitamine
Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
A (objektiklassi atribuuditabel) atribuuditabel) Joonis 16. Tabelite sidumine 16 või üks-ühele üks-mitmele mitu-ühele mitu- mitmele Joonis 17. Tabeli kirjete seosed Tabelite seostamise meetodid ArcMap`is on ühendamine (join) ja relatsioon (relate). 5.1.1 Join meetod Join meetodi rakendamisel liidetakse tabelid ühis e andmevälja alusel "füüsiliselt" kokku. Meetod on kasutatav, kui tabeli kirjete seos on kas "üks-ühele" või "mitu-ühele" (vt. ka joonis 18). Tabel 1 (enne Join rakendamist) Tabel 2 (tsooni koodi väärtused) Seos: mitu-ühele Tulemtabel peale Join meetodi rakendamist Parcel Joonis 18
Millised on tavalised ametliku tarnelepingu osad? Konfidentsiaalsusnõuded Maksegraafik Sanktsioonid lepingu rikkumisel Milline selgitus kirjeldab kõige paremini intellektuaalset omandit? Isiku intellektuaalse loomingu tulemus, millel on äriline väärtus. Milline selgitus on kõige parem mõistele ,,klass" objektorienteeritud progammeerimises? Üldine ühte tüüpi objektide struktuuri kavand Millega tuleb arvestada, kui andmebaas ühendatakse veebiliidesega? Kui serverit ei saa võimsamaks ümber ehitada, siis ei saa kasutajate arvu suurendada. Kui veebilehe ilme on oluliselt erinev algupärasest võivad kasutajad segadusse sattuda Sideprotseduurid tuleb üle vaadata, kuna HTTP ühendus kliendi ja serveri vahel ei ole püsib. Milline lausetest kirjeldab suure paugu juurutusstrateegiat vastandina etapiviisilisele levitamisega juurutusstrateegiale? Kõik kasutajad viiakse korraga üle uuele süsteemile
määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Kontseptide modelleerimise tulemuseks on ettevõttes kasutatavaid mõisteid kajastav kontseptuaalne andmemudel ehk lühendatud kontseptuaalmudel. Kontseptuaalmudeli asemel kasutatakse ka mõisteid ,,valdkonna ehk domeenimudel" või ,,valdkonna ojektimudel". Äriobjekte esitav kontseptuaalmudel on alljärgneval joonisel: · Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes
Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud või poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum. Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt: · põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine
· Informatsioon mingis kontekstis tähendust omav teave. Info on kellegi (inimene, asutus või IS) arusaam teatavate asjade kohta käivatest andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga. · Andmed informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access, SQL. · Kood andmete esitus konkreetses seadmes. Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne.
vahendada edasiseks töötlemiseks ja andmekandjatele salvestamiseks vastuvõtujaama. Andmeside toimub enamasti digitaalselt. 6) Info tõlgendamine ja analüüs – uuritava objekti analüüsiks ja info pärimiseks kasutatakse visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute
võrreldes odavam, neid on lai valik ja füüsilised mõõtmed on väiksemad, aga samas miinuseks progrejatel on vaja spetsiaalset tarkvara, progreja peab tundma riistvara. Riistvaraline realisatsioon algoritmi saab realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükkplaadil. Head omadused: suurte seeriate puhul odavam toota, väiksem komponentide hulk ehk disain on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks ehk optimeeritud, suurem töökiirus sest loogikaskeem kristalli pinnal tihedalt. Puudused: kulub rohkem aega prototüübi valmistamiseks, väikeste seeriate puhul üsna kulukas, nõuab spetsiaalsed tarkvara. Juba loodud skeemi ei saa ümber teha. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine oma rakenduse järgi. Seda valitakse, sest muudatusi lihtne teha, hea kättesaadavus, hea levik ja kogemustega inimesed, mugavad vahendid
8. Hardware compatibility - platvormide (protsessorite) hulk; 9. Royalty free/Source available - opsüsteemi koodi kättesaadavus ja litsentsitasu; 10. Context switch time - konteksti lülitamise (vahetamise) kiirus ja moodused; 11. Cost - hind, paremad kipuvad kallimad olema; 12. Available alternatives - sobivus teiste opsüsteemidega; 13. Supported network protocols - võrguprotokollide tugi.] Ei tea kas on õige??? RAS Tarkvarasüsteemi disain 46. Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel? 1. esimene faas iseseisev arvutisüsteem mikroprotsessoril (tavaliselt ilma operatsioonisüsteemita), mis põhimõtteliselt realiseerib tulevase toote funktsioonid; see faas realiseeritakse rakendust tundvate spetsialistide poolt, kes ei pruugi olla hiilgavad arvutispetsialistid; vaadeldav tulevase toote prototüübina; 2
· Varade spetsifitseerimine - ülevaade kõigist varadest, mida kaitsta üritame (pikk nimekiri vms): nimekiri süsteemidest, andmebaasidest, protsessidest; Y2K probleemi uurimise käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase
ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini.
· milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse · milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse); koosneb: · nähtuse definitsioonist ja nähtuse omaduste definitsioonidest · kasutatavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise juhised jne. 5. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? Andmemudel: punkt, joon, pind; topoloogia reeglid (reeglid paiknemise suhtelisusest); generaaliseerimise reeglid (min, max, mõõdud). Andmemudel on vajalik, tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil; annab andmekogule selge graafilise ning atribuudilise struktuuri; kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse: · geomeetria punkt, joon, pind, tekst · atribuudid tabelite struktuur
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
IMAP meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 16. DNS + Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne.) kohta. Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info
annaabi.ee 
