Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Orjatar"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mende, orjatar, helen, teadsin, lugesin, elasin, vist, mõtlesin, veidike, sudaani, lugedes, damien, lewis, asjana, raamatukogust, toonud, raamatutöö, saigi, emotsioonid, panema, teades, nagunii, ootavad, orjusest, ausalt, pingsalt, traditsioone, lugusid, naabritega, lõbus, hämmastav, harjunud, üleval, kukutas, hetki, reaalsus, ebareaalne, nuttEsimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks
kuidas ta oma vendade ning õdedega ,,triikimismängu" mängis. Minu meelest on väga tore, et ta oma elu elu jooksul tegeles nii mitme asjaga ja tundis suurt huvi kõige vastu. Mõnedes olukordades suutsin Danieliga samastuda, sest mulle endale väga meeldib keeli õppida ja mõni aasta tagasi oli mul ,,kiiks" viltu pandud asjadega, sest mind tohutult häiris see, kui asjad olid kuidagi valesti paigutatud või viltu pandud ja ma vist kuni tänase päevani vahest ka kuskil poes sätin mõne asja korda, sest asi peab korrektne väljanägema. Mind natuke hämmastas olukord, kus Danieli isa muutis igapäevast teekonda lasteaeda ning kuidas see siis muutis ta pahuraks, sest minu arust on uskumatu, et lapsed sellist asja tunnevad. Oleskin võibolla natuke rohkem tahtnud lugeda Danieli ja Anne suhetest, kes siis oli tema selline esimene lapsepõlve sõber ja kelle vastu ta suurt huvi tundis
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid.
lõpus traagilise pöörde ning soovides olla Kuldkalake, kes inimeste soove ja kõige kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu. Intervjuu Diana Leesaluga: 2.Millal ,,Mängult on päriselt" Teie mõtetes sündis? Millest saite raamatu loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt minu endaga juhtunud, aga minu kaaslastega küll. Need seigad, mis puudutavad ühiselamus toimunut, on küll puhas dokumentalistika. Mina ja minu sõbrad ei mänginud neid mänge, aga me nägime seda kõike pealt. 2)Millist vastukaja olete saanud oma ropendava kirjaviisi eest? Kiruti ikka, aga mitte väga
Sellist sokiteraapiat on isegi rohkem vaja. Millest võiduromaan «Mängult on päriselt» räägib? Ma ei oska ise pealkirju panna oma romaanidele, see on õudusunenägu! Seetõttu on mul oma isiklik pealkirjapanija. Aga romaanis on kaks paralleelselt jutustatavat lugu, õe lugu ja venna lugu, mis vahel põimuvad ja üksteist mõjutavad. Õde elab ühiselamus ja tegeleb sellega, millega tudengid ikka tegelevad. See osa on pea täielikult ka tegelikult juhtunud ajal, kui ma ise ühiselamus elasin. Küll pandi prügisaht öösel põlema kolm ööd järjest, küll lasti tuba tuletõrjevoolikust vett täis. Venna lugu on rohkem välja mõeldud. Aga need on kahe erineva inimesed lood, seetõttu ka väga erinevad. Millal te kirjutama hakkasite? Kirjutanud olen niikaua, kui mäletan, viie-kuueaastasest peale vihikutäite kaupa jutte ja lugusid. Luuletusi kirjutasin kuni üheksanda eluaastani, aga siis mu luuletajakarjäär lõppes, sest läksin suure
nõndasama mulle hallist ja monotoonsest igapäeva elust eemalduda. Seda võivad inimesed saavutada erinevate tegevustega, näiteks maalimisega, jutustamisega, muusikakuulamise ja filmi vaatamisega või siis paljude teiste toimingutega, mis nõuavad konsentreerumist. Selliseid momente pole mul kuigi palju juhtunud olema aga, et seda saavutada pean lihtsalt minema eraldi ruumi ja vaiksuses võtma ühe huvitava teose, näiteks teos ,,Moby Dick". Seda raamatut lugesin päris mõnuga, olles lugenud juba veerand tundi, sattusin nagu mõtteruumi, kus nägin ja elasin neid sündmusi lugedes ise tegelasena üle ja samal ajal fantaseerisin mis edasi võiks juhtuda. Raamatut tegelikult polegi võimalik ilusasti aru saada, kui lugedes ei hakkaks oma kujutusvõimeid kasutama.Võib väita, et raamatud sünnitavad fantaasiat ja mõttelend ise loob raamatuid. Raamatute lugemisega käib kaasas ka sotsiaalne külg. Seda olen ma
See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku..
Rahanappuses astub Kristiina meeleheitliku sammu. Kas see muudab olukorra veel hullemaks või pöörduvad asjad lõpuks ometi paremuse poole? Raamat on kirjastuse Tänapäev 2003. aasta noorsooromaanivõistluse võidutöö. Mõtteid teistelt Haldjatantsu kohta: tigercreature: See on hea raamat...soovitan kõigile. Ei ole eriti paks raamat nii, et ära ei tüdine. See raamat paneb mõtlema elu üle järele superT: Ma lugesin ka seda raamatut. Kerge lugemine oli, lugesin selle ühe koolipäevaga läbi. Selline tüüpiline pubeka kirjandus, ei olnud midagi erilist, aga mitte ka väga hull. raamatukoi: palun teid hea foorumirahvas, kui leiate natuke aega, tehke palun kokkuvõte sellest raamatust, mis seal sündis jne. mul on ülehomme koolis töö selle raamatu peale, kui võtsin raamatu alles täna ja homme mul pole võimalik seda lugeda, niiet palun olge head ja aidake..
sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Küsimuse, mis ma endale esitaksin oleks ehk see, kas kui inimesed väljedavad rohkem oma tundeid ja näitavad välja emotsioone, kas siis on vähem probleeme, lahkhelisi jms? Või on nii, mida vähem tead teiste kohta, seda parem? Selle küsimuse all mõtlesin just klatsi, tagarääkimisi ja kuulujuttu. Kasutatud kirjandus Albert Camus ,, Võõras" http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Camus
ei ole. Seejärel palusid nad luba minuga omaette ruumis rääkida. Kutsusin nad töötuppa kaasa ja tõmbasin drapeeringu ette. ,,Oled sa hinna suhtes otsusele jõudnud?" küsis seejärel iga kunstikaupmees. ,,Ma ei mõista, mida sa mõtled," vastasin mina. ,,Sul ei pruugi häbeneda," ütles kunstikaupmees. ,,Nimeta ainult summa." Nad kõik kohtlesid mind ühtviisi alavääristavalt ja kõrgilt. Ma olin kretiin, kellel oli õnnestunud tõmmata kuradima õnneloos. ,,Tegelikult mõtlesin ma ta endale jätta," kostsin ma. ,,Oma erakogusse." Mõned neist küsisid seepeale pisut hämmeldunult, milliseid meistreid mul peale selle veel kogus on. Aga enamik ütles vaid: Kui nüüd kõik oma kohale panna, siis oled sa talle ikkagi hinnalipiku külge sättinud. Päris sisimas. Mis selle lipiku peal seisab?" /-/ Sellest lõigust tuleb minu meelest väga hästi välja see, kuidas Theodor oskas inimesi läbi näha
selgus, et neil oli see raamat läbi müüdud kuid mulle öeldi järgmise tarne umbkaudne aeg ning pakuti, et võin raamatu broneerida kui on soovi. Keeldusin viimasest pakkumisest viisakalt ning soovisin teenindalale kena päeva ning lahkusin poest. Teine kokkupuude Apollo raamatukauplusega sai läbi viidud maili teel. Nimelt pöördusin nende poole raamatu soovi/uuringuga. Küsisin teadlikult raamatu kohta mida ma teadsin, et nende kauplustes müügilettidel pole ning lisasin kirjale, et kui neil raamatut kaupluses pole siis kas nad oskaks soovitada kust ma otsitava raamatu võiksin leida. Kirjutasin kirja võimalikult viisakalt ja korrektselt, et see oleks üheselt arusaadav ning vastamisega raskusi ei tohiks olla. Juba veidi aja pärast sain viisaka ja asjaliku vastuse, kuna poes raamatut polnud soovitati mulle osta e-raamat, kiri sisaldas veel e- raamatu linki ning juhiste linki
,,Ta vaatas mulle otsa ja ta silmad olid nagu meri kuuvalguses." Taaskord uskumatult hea võrdlus. ,,Siis lahvatasid tema silmad roheliseks nagu metskassil pimedas... - Kujutasin ette ilusaid rohelisi silmi. Rohelised silmad on kõige ilusamad. Nii inimestel kui ka kassidel. Ka minul on rohelised silmad ning ma õnnelik. Kaheksaks raamat ,,Pime maja" ,,...,sest igaüks otsustab, nagu tuju on , ühel hetkel üht ja teisel teist." See lause käib vist rohkem tujukate inimeste kohta, kes tujutsevad palju. Tavaliselt mulle ei meeldi see, aga küll ka minul on selliseid hetki. Teises mõttes on see väga õige lause. Sest lõppude lõpuks teeb inimene seda, milleks tal tuju on. ,,...ja iga kunstnik maalib, nagu ise tahab, ega hooli reeglitest, ja armastades ainult seda, mis on tema silmis ilus." Tõelisel kunstnikul on kujutlusvõime nii suur ja lai, et ta
Ajatu mälu puudumine ,,Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. (...) Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid." Lugesin Kaur Kenderi raamatu ,,Yuppiejumal" läbi üsna pikka aega tagasi. Nüüd, enne arvustust kirjutama hakates mõtlesin, et sirvin veel korra raamatu pealiskaudselt läbi. Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli allajoonitud mõte, mida on tsiteeritud ka eespool. See lõik oli küllaltki raamatu lõpus. Kas ma hakkasingi seda valetpidi meelde tuletama? Kas nimelt? Igaljuhul nii see läks. Olen tegelikult
a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles. LJUBOV: Mida sa tahad, et ma ütleksin, papa? ALEKSANDER: Kõik mu tütred on õppinud viit keelt nimetage mind liberaaliks, kui soovite. Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise juures, mitte et ma isiklikult oleksin vallutanud, aga ma mäletan, et see tekitas mus väga segaseid tundeid, mis näitab kui liberaalne ma üheksateistkümneselt olin. Ja naistele hariduse andmine jah, just nimelt! mitte lihtsalt klaveritunnid ja vene keele grammatika pour les
autoritega. Vilde oli niiöelda rahvakirjanik, ta puudutas väga laia ringi inimesi ja seda ütles zhürii ka minu raamatu kohta et see meeldis igas vanuses ja erinevatelt elualadelt inimestele, nii naistele kui meestele. Mõneti aukartustäratav on, et esimene romaan nii hästi vastu võeti nii lugejate kui kriitikute poolt. Tunnen, et pean edaspidi sellevõrra paremini kirjutama, et mitte kedagi alt vedada. Kui ma umbes kuusteist olin ja lugesin 20-aastaste kirjanike kohta, olles ise kirjandusentusiast, mõtlesin, et mida saab nendel elukogemuseta inimestel öelda olla? Aga nüüd võrreldes praeguse aja noorkirjandust Eestis ja kirjanduse vanemat põlvkonda, paistab, et me julgeme palju asju välja öelda, mida Eesti kirjanduses veel ei ole öeldud. Kirjandus oli nii kaua väga tugeva tsensuuri all, kirjanikel oli kohustus kirjutada vaid ühte sorti lugusid ja oli asju, mida inimesi õpetati varjama. Praegune
olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale
" (E. Hemingway) · "Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sofokles) · "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) 1 · "Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõja ajal seadused vaikivad
niikaua kuni ära harjus. Filmi näinutele tõesti midagi erilist juurde ei anna; imelik küll, aga film järgib raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev paistab nõmeduse poolest isegi nende hulgast välja. Malcolm McDowelli asemel on kaanel mingi James Bond, kes kedagi püstoliga sihib. Ühekordseks tarbimiseks, arvan. No ei kutsu rohkem kätte võtma küll. Raamat algul venis mul nagu tatt, kuigi olin sellega juba alustanud, lugesin siiski enne veel Henno raamatu läbi, ei saanud apelsini-raamatuga üldse joonele. Raamat jagunes kolmeks osaks: 1. osas baseerub kõik vägivallale, ultravägivallale nimelt. Alguse-osa nagu ikka mingil määral sissejuhatus ja terves 1. osas on küllaltki sisutihe tegevuskava. Tutvusin raamatu tegelastega, täpsemalt siis: mina-tegelane Alex ja tema kärsad Pete, Georgie ja Dim, kelle ajaveetmiseks kõiksugu huligaansus ja kelle suurimaks naudinguks on oma vägivaldsete fantaasiate teostamine
päeval suutsid nad mõlemad selle välja öelda kuid pärast seda, kui Jonna tagasi tuli ei teadnud kumbki, kas nad ikka lähevad lahku või ei. Raamatu lõpus ütleb Jon tähti vaadates, et ta näeb, et lugu lõpeb hästi. Järeldan ,et sel hetkel sai neile selgeks, et nad ikka jäävad kokku, kuna nende ellu on saabunud taas midagi ühist, mille nimel võidelda. Võin öelda, et raamatu juures oli üldiselt kõik positiivne minu jaoks. Muidugi tekkis ka näiteks negatiivseid tundeid, kus elasin kaasa Jonile ja Megnhildile, kuid raamat ise oli väga hea. Arvan ,et negatiivne oli see, et lõpuks ei toodudki välja seda, mis Jonna terve see aasta, kui ta kadunud oli, tegi. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, miks seda välja ei toodud, kuid arvan, et raamatu sündmustik oligi nii üles ehitatud ja sobis paremini, kui seda osa sinna juurde ei mõeldud. Kuna kõik raamatud tavaliselt lõppevadki nii nagu lugeja võibolla soovib
Ta on ikkagi eelmise sajandi üks silmapaistvamaid kergejõustikasi, mitte medalite poolest, vaid oma silmapaistvate rekordite ja tulemuste poolest. Internetis on väga häid lugusid temast. Üks hea näide on virumaa leheküljelt, kus räägitakse tema tegudest enne I maailmasõda ja selle ajal. (www.virumaa.ee/2002/06/ve-heino-lipp-kumnevoistleja-labi-aegade/) Leidsin kah väga huvitava uurimistöö Heino Lipu kohta, mis sisaldas kõike seda materjali mida ma lugesin T. Lääne raamatust. (http://www.annaabi.ee/Heino-Lipp-Uurimist %C3%B6%C3%B6-m13208.html) Kui veel mainiga ära internetist leitud materjale, siis kindlasti silma torkas Eesti Rahvusringhäälingu poolt tehtud lühifilm Heino Lipust kui eelmise sajandi ühest andekamast kergejõustiklasest. (https://arhiiv.err.ee/vaata/heino-lipu-lugu) Raamatut läbi lugedes ja lühifilmi lõppedes valdasid mind väga erinevad emotsiooni. Suur suur austus H.Lipu vastu
Kokkuvõte Kui ma hakkasin lugema seda raamatut ma ei saanud kujutada ette kuidas on võimalik luua ühtset teost kus on 160 tegelast, kes pidevalt vahetatakse. Isegi kartsin et ei saa lugemisega hakata, aga kõik osutus lihtsamaks kui oletasin. Jutustamislaad on siiski üsna kaootiline ja sürrealistlik, aga meisterlik. Autor oskuslikult viib lugejat tema maailma labürintidel. Saan ütelda et lood vahetavad sujuvalt teineteist ja saab suurt hulka tegelasi meelde jätta. Kui lugesin mul tekkis tunne nagu raamatu õhkkond on kleepuv, nagu satud põhjatusse sohu. Saab tunda kõik neid inimesi, nende hääli ja nuttu, asjatut askeldust. Isegi pole vaja pingutada selleks et süüvida lugudesse, sa justkui ise oled Madridis 1942. aastal ja näed kõiki oma silmadega. Arvan, et niisugune viis ,,elu osa kujutamiseks" nagu Cela ise väljendus on tegelikult edukas, sest mina sain väljapääsmatuse läbi tunnetada ja mind tegelikult puudutasid need probleemid
..................... ,,Mustad haarmed" Sam Enthoven ........ .... ...... 2011 Sissejuhatus Valisin selle raamatu sellepärast, et see nimi tundus mulle huvitav ja ma lugesin korraks huvi pärast ühte peatükki, mis tõmbas mind selle raamatu juurde. Loomulikult tahtsin ma ka seda raamatut lugeda, sest ma polnud ennem lugenud ühtegi ulmepõnevikku ja tahtsin teada, mis selles raamatus toimub siis nii põnevat. Ma soovitan seda raamatut kõigile, sest see on teistest raamatutest nii erinev, mida mina olen lugenud. Teine teema ja juhtumused. Sa ei oska ette arvata, mis edasi juhtub. Loomulikult
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kumm
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud
Kuressaare Vanalinna Kool Sirel Lember ,,Nullpunkt" Kokkuvõte noorsooromaanist Koostaja: Sirel Lember Kuressaare 2011 Sissejuhatus Teen töö raamatust ,,Nullpunkt", mis on aus, ilustamatta noorsooromaan. Selle on kirjutanud Margus Karu. Kirjutan töösse, millest raamat räägib ja kuidas see sõnum mind mõjutas. Põhiprobleemiks on raamatus suhted vanemate ning eakaaslastega. Suureks probleemiks on ka vaimne koolivägivald, ning samuti koduprobleemid. Raamatus kirjutatakse sellest, kuidas teatud probleemidest välja tulla. ,,See on noorteromaan sõna parimas mõttes." Peeter helme, kirjanduskriitik ja kirjanik 2
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia süsteemide õppetool Siim Aarmaa IS-13 Kodune iseseisev töö Suhtelmispsüholoogiast Väimela 2013 ,,Musta pori näkku" Seda raamatut ma lugenud ei ole, aga käisin etendust vaatamas, mis jättis sügava mulje ja mõtlemisainet pikemaks ajaks. Etendus oli tehtud samanimelise raamatu järgi ja need kes olid raamatud lugenud, siis etendus olevat üks ühele, ainult lühem variant. Tegevusaeg 1976 1990 Eestis. Peategelasteks on Mihkel Raud, tema vanemad, vend ja sõbrad. Lühidalt sisust- see on autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas tolle ajastu noored pop jumalad kuulsused tipus marssisid. Nagu Mihkel Raud on ise öelnud, lood selles tükis ei ole just kõige süütumad. Noorena oli Mihkel Raud mitmes bändis kidramees, etendu
oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark
Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk. Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli salaja armunud kooli kõige popimasse poissi, Alexisse. Päris nunnu nimi, eks. Kui Lelet ühel päeval koolist koju läks, oli ta emal talle uudis. Ta kavatses uuesti abielluda ning tema tulevane mees pidi sel õhtul koos oma pojaga neile külla minema. Juhuse tahtel osutuks aga tema salajane armastatu tema uueks vennaks. Ma vist sureks maha, kui mul selline asi juhtuks. Kogemata sai Lelet aga teada, et Alex vihkab oma uut perekonda. Lelet vihastab ning ütleb emale, et kavatseb Tartusse vanaemajuurde elama minna. Mina teeks täpselt sammuti. Ema on küll kurb, kui laseb sel juhtuda. Lelet veetis vanaema juures kuus aastat. Jõudis kätte aeg, mil Lelet sai täisealiseks. Oi, kuidas ma tahaksin ka juba kaheksateist olla. Juhtumisi oli
soovin ka teha. Miks? Vot seda ma ei oska eriti öelda. Võib olla, et kätte saada adrenaliinilaks. 17) „...mille vesi võis olla isegi kuni 50 °C...“ – Vot sellises vees tahaks ise isegi supelda. Võib ainult mõttemaailma jääda, kui hea, mõnus ning soe seal olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal.
Minu elulugu Kui ma veel väike kutsikas olin elasin ma oma ema ja vendadega koos. Meil oli väga lõbus. Me mängisime hommikust õhtuni. Ükskord tuli minu juurde üks tüdruk koos oma vanematega ja osutas sõrmega minu peale. Ma ei saanud aru mis toimus. Ema jäi vaikseks ja kurvaks. Tema teadis miks see tüdruk sõrmega minu peale näitas. Ta limpsis mind paar korda ja siis võeti mind ema juurest ära ja pandi kasti. Koos kastiga tõsteti mind mingisse ruumi mis suleti. Selle ruumi uks läks koleda pauguga kinni. See oli auto pagasiruum
annaabi.ee 
