Reaga, paremas veerus e. 9,5cm kaugusel vasakust veerujoonest. Rea ette trükitakse sõna ,,Meie" ning edasi kirja kuupäev ja dokumendi nr. 6. Tekstiväli asub lehe keskel. Tekst trükitakse plokkstiilis (taandridu ei jäeta, enne uut mõtet on tühi rida). 7. Kontaktandmetevälja ülemine piir on 2,6cm ja alumine 1,2cm kaugusel plangi alumisest servast. Kontaktandmeteväljal kujundatakse informatsioon plokkidena (kirjasuurus 8-10), sest see on kasutajasõbralik. AMETIKIRI 1. Ametikiri on kiri, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikirja saajaks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. 2. Ametikirjad trükitakse kahes eksemplaris: originaal ja ärakiri. 3. Ametikirja tekst peab olema konkreetne, lühike, täpne, keeleliselt korrektne ja üheselt mõistetav. 4. Ametikirja tekst trükitakse 1-2 rida allpool pöördumist plokkstiilis ainsuse III-s või mitmuse I-s pöördes.
päeva, sisu, saabumise või väljasaatmise aja, väljaandja, saatja, sarja või muude andmete kaudu kõigis dok.-i elutsükli faasides; *tagatakse dok.-dest tulenevate ülesannete tähtaeg- se lahendamise kontrollimine; *tõuseb dok. usaldusväärsus; *tagatakse avalikkuse juurd- epääs avalikele dok.-dele; *tagatakse dok-de arvestus. Dokumentide registreerimine on: *ühekordne asjaajamisteenistuses registreeritud dok. struktuuriliselt uuesti ei regist- reerita; *algatusdokumendi järgne algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama jrk nr-i all. Saabuvad dokumendid registreeritakse saabumise päeval, sisemised ja väljasaadeta- vad dokumendid registreeritakse allakirjutamise päeval. dokument on tähtaegselt vasta- tud, kui: *vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtpäeval; *vastus on tähtpäeval digitaalselt edastatud asjast huvitatud isikule; *vastusest on teatatus täht- päeval
Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi plank, nt kirjaplank
Paberkandjale vormistatakse dokumendid dokumendiplankidele. Plankidele vormistatakse: Ametikirjad Õigusaktid (käskkkirjad, korraldused) Protokollid Aktid jt dokumendid Plangile ei vormistata õiguakti lisa. Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljd teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Ametikiri koostatakse infovhetuse eesmärgil, adresseeritakse juriidilisele või füüsilisels isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikiri vormistatakse kahes eksemplaris: originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale pberilehele. Ärakiri on vajalik selleks, et oleks võimalik kontrollida: mida, millest ja kellele kirjutati. Ametikirja vormingu elemendid on: 1. Autor- on kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. 2. Logo/vapp- on kirja autorit identifitseeriv visualne kujund. Asukoht:asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana
...............................................................25 5.3.3 Protokolli vorming .......................................................................................25 5.3.4 E-koosolek ...................................................................................................27 5.4 Akt........................................................................................................................29 6 Ametikiri ......................................................................................................................31 6.1 Üldine informatsioon ...........................................................................................31 6.2 Ametikirja koostamise protseduur .......................................................................31 6.3 Ametikirja vorming..............................................................................................32
Käskkirjad ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris. Näiteks: erandkorras tuleb distsiplinaarkäskkiri alati vormistada kahes originaaleksemplaris. Õigusakti lisa allkirjastab selle sisu eest vastutav isik. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik eksemplaride arv; nende arv ja jaotus sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. Eksemplaride arv näidatakse dokumendi tekstis. Ametikiri allkirjastatakse kahes eksemplaris (originaal ja ärakiri), st väljasaadetava ametikirja ärakiri allkirjastatakse või tõestatakse ametiliku kinnitusega. Alatise säilitustähtajaga dokumendid tuleb allkirjastada tindisulepeaga. Kui selline dokument on allkirjastatud digitaalselt, tuleb teha ka väljatrükk, mille juht allkirjastab omakäeliselt ja mis säilitatakse ettevõtte arhiivis. Nõue on kehtestatud selleks, et tagada dokumendi tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Kopeerimisega saadud allkirja jäljend ei asenda allkirja.
52.E-kirja andmetes trükitakse allkirjastaja ees-ja perekonna nimi, organisatsiooni nimetus, ametinimetus, telefoni ja faksinumbrid, e-postiaadress (visiitkaardi andmed) 53.Digitaaldokument edastatakse adressaadile *elektrooniliselt, allkirjastatud *lingiga 54.Millal vormistatakse lahendatud digitaaldokument paberkandjale? kui ta on pikaajalise säilitus tähtajaga 55.Märgukiri ja selgitustaotlus tuleb lahendada 30 kalendripäeva jooksul 56.Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev 57.Dokumendid liigitatakse peale lahendamist sarjadesse: dokumentide loetelu alusel 58.Kui kaua (vastavalt arhiiveeskirjale) võib dokumente säilitada asjaajamises (töökohtadel) Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini. 59
personaalselt ehk nimeliselt. Isiklik ei võrdu personaalne. 2) Protokoll dokument, mis koostatakse koosoleku või nõupidamise käigus ja vastuvõetud otsuse fikseerimiseks. Protokolli liigid : Sõnaline Diskussioon ehk arutelu antakse edasi sõnasõnalt. Resolutsioon Vormistatakse protokolli I ehk sissejuhatav osa ning lisatakse otsused. Jutustav Diskussioon ehk arutelu antakse edasi lühikese kokkuvõttena ainsuse 3. pöördes. Protokolli kuupäevaks on : koosoleku toimumise kuupäev. Protokoll on dokument, millel puudub element pealkiri. Protokollil on 2 allkirja : koosolekujuhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse üldplangile. Protokoll vormistatakse kolme päeva jooksul ühes eksemplaris. Koopia või väljavõtte vormistab ja edastab protokollija. · Tekst koosneb: I osa ehk sissejuhatus Vormistatakse koosoleku juhataja ja protokollija ning loetletakse osavõtjad tähestikulises järjekorras
dokumentidest. 7. Tekst – kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. 8. allkiri – kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri 9. allkirjastaja – füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel 10. lisamärge – märge kirjale lisatud dokumendile osutamiseks 11. lisaadressaat – on org või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaadi teavitamine kolmandast osapoolest. 12. Koostaja – kirja kavandi ettevalmistanud isik. 13. seosviit – sissetulnud kirja kuupäev ja viit 14. Kuupäev – kirja lõpliku valmimise kuupäev, ajahetk, kui allkirjastaja on kirja aktsepteerinud. 15. viit – kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis
(2) Dokumendi kohustuslikud elemendid on: 1) autor; 2) kuupäev; 3) tekst; 4) allkirjastaja. (4) Lisaks veel elemendid: 1) aadress; 2) adressaat; 3) kasutusmärge; 4) kontaktandmed; 5) koostaja; 6) lisaadressaat; 7) lisamärge; 8) pealkiri; 9) seosviit; 10) viit; 11) muud dokumendi elemendid. § 15. Dokumendi kuupäeva ja kellaaja märkimine (1) Dokumendi kuupäev ja kellaaeg märgitakse vastavalt standardile EVS 8 ,,Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas". (3) Dokumendi kuupäevaks on: 1) õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; 2) protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 3) lepingu allkirjastamise kuupäev; 4) väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 3. peatükk DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE 1. jagu Dokumentide registreerimise üldnõuded § 17. Dokumentide registreerimise kohustus (1) Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. § 18
2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Diferentseeritud osa asjaajamist toimub tsentraliseeritud ja osa struktuuriüksustes. Diferentseeritud asjaajamine- võetakse dok vastu, saadetakse välja, tulevad tagasi algsesse struktuuriüksusesse edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11
järeldusest. Kokkuvõtte peab tekstis kindlasti olema, muidu kaob kirja mõte. Ametikirjad liigitatakse sisu järgi kolme rühma: *Algatus e. initsiatiiv kirjad *Vastuskirjad *Kaaskiri 7. Kirja eriliigid, nende iseloomustus- Eriliigid : *ärikiri(järelepärimine, vastus järelepärimisele, tellimiskiri jne)- äritehingu algavad sageli järelepärimisest. Kliendid saavad infot kas reklaami, telefoni, faksi või e-posti teel. Järelepärimine peab olema esitatud viisakalt, selgelt ja sisutihedalt. *volikiri(andakse volitus mingiks tegevuseks)- seal volitatakse kedagi midagi tegema. *garantiikiri(lubadust sisaldava kiri)- garanteeritakse mingit asja *memo(asutuse sisene kiri) 8. Kaaskiri- Kaaskiri on kirjalik teadeanne adressaadile mitmesuguste eriliigiliste dokumentide saatmisest (neil dokumentidel puudub adresseeriv osa). Kaaskirjas on alati
koristusteenuse, esindusliku välimuse tagamiseks tehtavad kulutused (kaustad ei tohi olla kulunud, toolid või lauad kriimud jms.), teenindatava kliendi peale kuluva aja võrreldes teiste teeninduskanalitega jne. Elektroonilise teeninduskanali alla käivad järgmised suhtlusvahendid: telefon kiri posti kaudu (sooviavaldused, kaebused, pretensioonid, järelpärimised, müük, toodete tutvustus jms.) kiri faksi kaudu e - kiri interneti vahendusel teeninduskeskkonna või siis informatiivse web-i lehekülje peal pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega teenuste keskkond internetis, mis võimaldab kliendil ise endale teenust tellida või osutada (näiteks pankade internetipanga programmid) Igas teeninduskanalis on oma spetsiifika, kuid põhitõed - teeninduskompetentsus - kehtivad kõigis.
tõendeid jms) 2. Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool) 3. Viimane sõna või repliik→Kohus läheb nõu pidama lahendi tegemiseks. LOOGIKAVEAD Loogikavead- mõtlemisvead, mis on seotud mõtetevahelise ebaõige seosega. NT: Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, järelikult suubub Volga Kaspia merre. Kõige jämedam viga on siduda omavahel seosetud laused sõltumata nende tõesusest. Hinnake alljärgnevat mõtetevahelist seost: Alates hetkest, mil Eesti hakkas vastu võtma pagulasi, on kuritegevus kasvanud. Loogikavead jaotatakse tõestuse struktuuri järgi kolme gruppi:teesivead, argumendivead, demonstratsioonivead. 1. Teesivead. Nende vältimiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: Tees peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Iga avalik esinemine peab alguse
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane Colignon (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Jean-Pierre Dalbéra (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Giovanna Damiani (Firenze Riiklikud Muuseumid, Itaalia); Patrice Dartevelle (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ana Maria Duran (Culturenet, Rootsi); Antonio De Vanna (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Dirk De Wit Kujutava Kunsti Algatus (Belgia); Debbie Esmans (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ariane Fradcourt (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Catherine Godefroid (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Kathy Haemers, Flaami kultuurivõrk (Belgia); Vesa Hongisto (Infohalduskeskus, Soome); Martine Lahaye (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Maurizio Lunghi, MINERVA projekti eest vastutav ametnik (Euroopa Komisjon);
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
