· Ajaloomaalidel kujutati olustikku nt relvi,rõivastust · Varvide vastandamine · Hoogne pintslitõmme Impressionism Tunnusjooned: · Maaliti vabas õhus, püüti tabada atmosfääri muutumist · Väga hoogsad pintslitõmbed · Maastikumaali tugevaim periood · Maaliti äärelinnas,maakohas,mererannas · Maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta ja päevaaegadel · Kunstnikud olid võlutud liikumisest ja maalisid hobustmsilda, purjekat, lippu, suitsu, teavast, pilvi, tantsijannat,vett ja peegeldust selles · Ähmased kontuurid,sügavuse puudumine annavad maalile abstraktse ilme
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas
Merekuninga elust, tema kuuest tütrest, vanast emast, kes tütreid õpetas ja 15-nda sünnipäeva järel neid ehtis ja esma-kordselt merepinnale lubas. Nende loss ja merepõhja elu oli väga ilus ja värviline, suursugune. Igal tütrel oma lilleaed. Väikese Merineitsi aias oli valgest marmorist poisi kuju, mis laevahuku järel merepõhja sattus. Oma viieteistkümnendal sünnipäeval, vanaema poolt kaunilt ehituna, esma- kordselt veepinnale ujudes, märkas toredat purjekat, seal peeti kauni printsi sünnipäeva. Öösel tugeva äikese tormil purjed purunesid, laev murdus pooleks. Väike Merineitsi nägi palju vaeva, et selle risu seest prints päästa ja kaldale viia. Maapeal olid ilusad mäed, loss, kirik. Rannale jooksis noor tüdruk, leidis sealt printsi, tulid ka teised tüdrukud. Prints ärkas ja naeratas neile, nad lahkusid. Kurb Merineitsi palus merenõialt abi, et pääseda printsi lähedusse. Tee nõiani oli väga hirmus ja täis raskeid takistusi
Ehitusmälestistes" ja aastast 1992 aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Ta oli aastast 1973 Eesti Arhitektide Liidu liige ja aastast 1990 Eesti Sisearhitektide Liidu liige. Kõige silmapaistvamad tööd olid minu jaoks markeriga tehtud ’’Marseilles vana sadam’’ ning 1962. aastal tehtud portree. Esimene oli lähedalt vaadates nagu lihtsalt kriipsud siia-sinna. Tundus nagu suudaks igaüks sellise teha, aga kaugemale astudes sai aru juba, kuidas pildil näha purjekat ja sadamat. Tundus nii maagiline ja huvitav, kuidas inimene suudab nii lihtsalt nii palju kujutada mingi tavalise markeriga. Teine maal ehk portree jäi kohe silma, kui astusin sisse näitusele. Teosel on kujutatud nooremat tüdrukut, kellel on väga kuri ilme. Lähedalt tundus teos jällegi väga lohakas, aga kaugelt vaadates andis see teosele omamoodi ilme. Minule tundus, et päris paljud tema teosed on lähedalt nn lohakalt tehtud, aga see annabki temale originaalsuse.
Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes.
22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees", et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat.Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu.Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt. Purjekate tüübid Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad: Ühe mastiga purjekad: o Luup johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. o Kat ainult suurpurjega purjekas. Kahe mastiga purjekad: o Kets vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist
keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks.Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab võimalus muusika koolidesse minna. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse
Kolumbus saareks. Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rngalt. Tema otsis hoopis lhemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Selleprast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. ldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel judis ta vaid saartele Ameerika rannikul. Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. Tpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat vikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Pha Pstja. Eks saar tepoolest pstiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. San Salvadori elanikud tainod vtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid spru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest, kuid otsustasid ikkagi indiaanlasi harida euroopa kombe kohaselt. Nad nabisid kmme sbralikku vrustajat
Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase suures kapsaaias kapsataimed armetuks söönud. Ühel päeval kohtub ta 22-aastase Isabellaga.Ta oskas hästi klaverit mängida, elatist teenista klaveritundide andmisega.Justusele hakkab Isabella meeldima, nad jalutavad mere äärde, kus näevad mingit purjekat, mida hakkasid kutsuma ohvrilaevaks.Nad kohtuvad tihti, kuid Justus ütleb Isabellale,et keegi ie tohi nende kohtumistest teada saada, sest inimesed võivad seda vääriti mõista. Justus sai Isabellalt ideid oma raamatu edasi kirjutamiseks.Nende kohtumised toimuvad nüüd salaja.Isabella räägib Justusele oma tüütust emast, ja sellest kui raske ta elu on. Justus arvab, et tüdruk tahab enesetappu teha. Isabella ütleb Justusele,et nende romanss kestab vaid 30 päeva.Martin Justus saadab oma
Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub
Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub
Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta Ühe jalutuskäigu ajal kohtab ta juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja. , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest. Martin on neiust vaimustuses, kuigi too sobiks talle tütreks Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Nad jalutavad mere äärde, nimetavad ühte purjekat ohvrilaevaks, Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaksIsabella viskab teda takjaga Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru..nad hakkavad salaja kohtuma ja lepivad kokku jalutuskäigu järgmisel päeva
Pärast filmi linastumist avaldas Aidi Vallik samadel sündmustel põhineva romaani "Mis sinuga juhtus, Ann?" *Juhan Paju Tervisehädade tõttu tuligi ta 1972. aastal Haapsallu, oli siin kohalike raadiosaadete toimetaja, ajalehetöötaja. Siin armus ta meresse. Tema nõrkus on purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti suuremerepurjekad. Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977. aastal sõitis koos sõbraga Osmussaarele, mis tol ajal oli keelutsoon, mida valvas Vene piirivalve. Pärale jõudsid! Lisaks möllas merel samal ajal paras torm -- 17 meetrit sekundis. Talveks konstrueeris Juhan Paju
Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rängalt. Tema otsis hoopis lühemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Sellepärast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. Üldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel jõudis ta vaid saartele Ameerika rannikul. Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest, kuid otsustasid ikkagi indiaanlasi harida euroopa kombe kohaselt
Ameerika Ühendriikide sünd. See on ühe suurima riigi tekkimise lugu alustades avastamisest.Nende vabadusvõitlusest ja iseseisvuse väljakuulutamisest ning kujunemisest.Arvatavasti 25 000 aastat tagasi indiaanlaste poolt asustatud suure riigi moodustamine eurooplaste tulekul,mis on tänaseni alles koos 1787.a. välja töötatud põhiseadusega.Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud.Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades
,,Luupainaja" ja ,,Viirastus" noored neiud on veidratest viirastustest häiritud. Romantism pöörab rohkem tähelepanu vaimuhaigetele. Fuseli on teinud portreid ,,Vaimuhaige Kate". On ka illustreerinud mõnda Skahespeare'i fantastilisemat näidendit, näiteks ,,Suveöö unenägu". Maastikumaali peamine esindaja William Turner. 19. saj tekib huvi maastike vastu, mandrieuroopa eeskujul ostetakse. Turner peamiselt maalinud merevaateid. ,,Téméraire'i viimane sõit", aurulaev veab purjekat sadamasse, läheb lammutamisele. Turner traagikat ei näinud, tavaline lugu, huvitus tehnikast, eriti rongidest. Vihma- või lumesajuga seotud maastik, üleminekuhetked: kevad ja sügis. ,,Orjalaev", käsitleb laevaõnnetust, on seotud neegrite hukkumisega. Astus välja orjakauplemise vastu. Ameerikas väga tuntud teos. ,,Hannibali minek üle Alpide". Maastikul suur osa, väikesed inimfiguurid. Turner inspireeris oma merevaadetega paljusid tunnustatud kunsnikke nt Aivazovskyt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
