sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas. lakmuselahus (lilla)- happelises keskkonnas punane, aluselises keskkonnas sinine. metüüloranz (kollane)- happelises keskkonnas punane, aluselises ei muutu. fenoolftaleiin (värvusetu) - happelises ei muutu, aluselises muutub lillakasroosaks. 10. Nimeta igapäevaelust happelisi, aluselisi ja neutraalseid lahuseid. happelised: Sidrun, apelsin, äädikas aluselised: Seep, pesupulber, hambapasta neutraalsed: Vesi, soolalahused, veri
Õppejõud: Töö teostatud: Töö kaitstud: Eesmärgid/ töö osad: 1. Dest. vee ja standardainete EEM (ergastus-emissiooni maatriksi) spektrite mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 2. Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st; 3. Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 4. Fluorestsentsi kustutamine vitamiinivee ja joodi näitel; 5. Fluorestsentsi tekitamine aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel; 6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahused Dest. vesi, püridoksiin (vitamiin B6), riboflaviin (vitamiin B2), sidrunhape, NaOH, tiamiin (vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6].
alusel. 2 Töö käik 1) Destilleeritud vee ja standardainete EEM (excitation - emission matrix) spektrite mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine. 2) Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st (püridoksiini ja riboflaviini näitel). 3) Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine. 4) Fluorestsentsi kustutamine (vitamiinivee ja joodi näitel). 5) Fluorestsentsi tekitamine (aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel). 6) Kvalitatiivne („sõrmejälje“) analüüs EEM spektrit kasutades. 3 Tulemused 3.1 Destilleeritud vee ja standardainete EEM (excitation – emission matrix) spektrite mõõtmine ja iseloomustamine Töö käik: 1) Pesta küvett dest. veega. Pipeteerida küvetti ca 1 ml järgmiseid aineid: o Destilleeritud vesi o Riboflaviin o Puridoksiin
Estrid on karboksüülhapete funktsionaalsed derivaadid, mis saadakse alkoholide ja karboksüülhapete omavahelises reageerimisel. Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester)
lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras)
(Jäta viimaseks hapnik, et seda kasutada kontrolliks.) 2) ioon-elektroonne meetod liidetud ja loovutatud elektronid leitakse lähteainete ja saaduste laengute summa järgi oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessi osavõrrandites (poolreaktsiooni võrrandites) osavõrrandite kordajate alusel tasakaalustatakse ka summaarne reaktsioonivõrrand happelises keskkonnas võib tasakaalustamiseks lisada H+ ioone ja H2O molekule; aluselises keskkonnas OH- ioone ja H2O molekule. tuntumate oksüdeerijate osavõrrandid 1) KMnO4 osavõrrandid tugevalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 8 H+ + 5e -> Mn2+ + 4 H2O nõrgalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 4H+ + 3e -> MnO2 + 2 H2O neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas: MnO- 4 + 2H2O + 3e -> MnO2 + 4 OH− tugevalt aluselises keskkonnas MnO- 4 + e -> MnO4 2- 2) H2O2 osavõrrandid happelises keskkonnas: H2O2 + 2 H+ + 2e -> 2 H2O
Kordamisküsimused /Amiidid, rasvad, valgud, seep, rasvad, polümeerid 1) Osata kirjutada amiidide ja aminohapete tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada amiide, aminohappeid 3) Amiidide ja aminohapete keemilised omadused 4) Näide: a) etaanamiidi hüdrolüüs happelises keskkonnas b) propaanamiidi hüdrolüüs aluselises keskkonnas c) 3-aminopropaanhape + kaaliumhüdroksiid d) 2- aminoetaanhape + HCl 5) Mis on rasvad? 6) Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 7) Rasvade leidumine. 8) Rasvade füüsikalised omadused 9) Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? 10) Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep?
Katse 3.1. Sademe (AgCl) lahustumise põhjustas kompleksühendi tekkimine. Katse 3.2. HCl lisamisel sade lahustus, äädikhappe lisamisel sade aga ei lahustunud. See on tingitud hapete tugevusest: HCl on tugev hape, äädikhape aga nõrk hape. NaOH lisamisel tekib sade uuesti. Katse 3.3. 1) ei teki sadet 2) Katse 3.4. 1) 2) 4. Sulfiidide sadestumine Happelises keskkonnas tekkis sade: CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2 ja SbCl3 Aluselises keskkonnas tekkis sade: CaCl2, MnSO4, NiSO4 Happelises Aluselises keskkonnas Lahustuvuskorrutis keskkonnas Lahustuvuskorrutis tekkinud sade tekkinud sade CuS 8,710-36 Ca(OH)2 4,910-6 CdS 1,010-27 MnS 1,410-15
Hape+Alus- Sool+Vesi Alus+MMO-Sool+Vesi MO+Hape- Sool+Vesi MMO+Vesi-Hape MO+Vesi-Alus MO+MMO-Sool MOH- MO+Vesi Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on Hapnik (O) Happed on ained , mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H) Alused on ained, mis annavad vesiniklahusesse hüdroksiidioone (OH) Soolad on ained, mis koosnevad metallkatioonides ja mittemetallanioonidest Oksiid- /O Hape- H/ Alus- /OH Sool- MO/MMO Neutraalne lahus sisaldab võrdselt hapet ja alust Happelises lahuses on ülekaalus H-ioonid Aluselises lahuses on ülekaalus OH-ioonid
*Hape- aine, mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid. HAPPED JAOTATAKSE: 1)hapnikku sisaldavad 2)hapnikku mittesisalduvad. *Indikaator-aine, mis muudab oma vrvust erinevates keskkondades erinevalt. *Ph-nitab vesinikioonide sisaldust lahuses. happelises PH<7 aluselises PH>7 neutraalses PH=7 *Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette.
katseklaasi. · Ühte katseklaasi lisada hapet, teise alust ning kolmandasse vett. · Võrrelda ja analüüsida katse tulemusi. Tõmmis Filtraat Katseklaasidesse jagatult Ained juurde lisatud - neutraalne, aluseline, happeline Happeline Neutraalne Aluseline Pärast seismist - neutraalne, happeline, aluseline Tulemused Võime järeldada, et astri kroonlehti saab kasutada pH-indikaatoritena. Happelises keskkonnas muutub lahus roosaks, aluselises keskkonnas kollaseks ning neutraalses keskkonnas siniseks.
0,1M H3PO4; 0,1M 1,93 Värvusetu Kollane 2 Hape CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,1M NaCl; 0,01M 5,42 Värvusetu Värvusetu 8 Sool HCl; 0,01 1,61 Värvusetu Roosa 2 Hape 1 TÖÖ 10: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH meeter, HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, CH3COOH, NH3*H2O, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3, dest. Vesi, vesi, glükoosi lahus
: iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 2. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 3. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 4. Kas samaaegselt tohib ühel töötasapinnal töödelda toorest töötlemata liha ja valmistada värsket salatit? : tohib, kui lihast ei eritu töötlemise ajal suures koguses verd (vale) tohib, kui liha ja salati töötlemisel/ valmistamisel kasutatakse erinevaid töövahendeid (vale) tohib, kui salat serveeritakse koheselt (vale) ei tohi (õige)
O Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH 5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape? Annab hõbepeeglireaktsiooni sarnaselt aldehüüdidele 6) Etaanhape, äädikhape. CH3COOH
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS INTERNETIS EKSAM ! 1. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 2. Missugune järgmistest väidetest on õige? : osa mikroobe on kahjulikud (õige) kõik mikroobid on kahjulikud (vale) ainult mikroobide eosed on kahjulikud (vale) mikroobid ei ole kahjulikud (vale) 3. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele
kiirendab toodangu valmistamist (vale) hoiab ära toodete saastumist (õige) võtab vähem ruumi (vale) 16. Mis on HACCP? : vahend, mis aitab saavutada toiduohutuse kõrget taset kogu toiduahela ulatuses (õige) meetod, mis tagab tootmise steriilsuse e. mikroobivaba keskkonna (vale) võimalus käitlejal vastutusest kõrvale hiilida (vale) kestvuskatse (vale) 17. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 18. Toiduainetele ettenähtud taaras... : võib hoida kemikaale, kui taara on suletav (vale) ei tohi hoida kemikaale, kuna see põhjustada muude ainete kadusid (vale) ei tohi hoida kemikaale, kuna need võivad toiduainetega segi minna või põhjustada toiduainete saastumist (õige) võib hoida kemikaale, kui need ei kahjusta taarat (vale) 19. Milleks kasutatakse desinfitseerimisvahendeid? :
Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mil...
2+ kollane sade Hg(NO3)2 + H2S HgS + 2HNO3 Hg2+ + S2- HgS punane sade 2SbCl3 + 3H2S Sb2S3 + 6HCl 2Sb3+ + 3S2- Sb2S3 hallikas sade Katseklaasidesse, kus sadet ei tekkinud, lisati 2M ammoniaagi vesilahust. Aluselises keskkonnas tekkis sade MnSO4 + (NH4)2S MnS + (NH4)2SO4 Mn2+ + S2- MnS NiSO4 + (NH4)2S NiS + (NH4)2SO4 Ni2+ + S2- NiS CaCl2 sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud Happelises keskkonnas Aluselises keskkonnas
* Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahusega Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks Sünteetilised pesemisvahendid On paremad, sest: ·Saab pesta nii hapelises, aluselises ja neutraalses keskkonnas ·Saab pesta karedas vees ja merevees ·Ei vaja kõrget temperatuuri pesemisel ·Sool ei hüdrolüüsu siis selline lahus on neutraalne Pesemisvahendite tüübid Annioone PV Katioone PV on bakteretsiidne toime, neid kasutatakse toiduainete tööstumises. Halvemad pesemis omadused kui annioonsetel Neunogeene PV lisades neid vette, vahtu ei teki
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 2 Katse 1
Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon Toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reag ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe +2O2 = Fe2O3 või 2Fe+ 3Cl2 = 2FeCl2 elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolus. Aktiivsem metall oksüdeerub. Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerimine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud O2, happelises H+ Sula elektrolüüt. NaCl Na+Cl Katood: Na-1e Na Anood: Cl-1e Cl=>2Cl+2e->Cl2 Elektrolüüt lahuses. Katood: Kui on tegemist väheaktiivse metalliga, siis need redutseeruvad ja tekib vastav metal. Kui on tegemist aktiivse metalliga, siis nemad ei redutseeru, vaid redutseerub vesi. 2H2O+2e2OH+H2 Anood: Lihtanioonide puhul toimub nende oksüdeerumine ja tekib vastav mittemetall.
*Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised omadused: estrite põhiom. on hüdrolüüs(reak veega), mia toimub happelises või aluselises keskkonnas. A) HAPPELINE HÜDROLÜÜS: pöördreakt., kumb toimub, sõltub tingimustest. B)ALUSELINE HÜDROLÜÜS:omab prakt. tähtsust rasvade puhul, kuna tekkib rasvhappe sool- seep. Orgaaniliste aineteklassid ja nendevaheline seos: 1) KLASSID süsivesinikud (a-küllastumata-alkeen ja alküün)(b-küllastunud- alkaanid) Alkohoolide hg.derrivaadid (lõppu -aal) Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon)
3) Hüdrolüüs happelises keskkonnas (nt võrrand lk 148 all) • Toimub seedeelundkonnas, tekivad .................................... ja .............................., mis oksüdeeruvad edasi .............................-ks ja .............................ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ............................................... . • Tekivad glütserool ja rasvhapete naatrium.......................... ehk ................................ (naatriumoleaat/palmitaat/stearaat jt) Nt: Leelise koguse arvutamine – SAP-arv 1g rasva seebistamiseks kuluv leelise kogus mg-des on SAP arv (saponification ingl k) Arvutatakse molekulmasside järgi ristkorrutisest. Nt leiame glütserüültripalmitaadi SAP-arvu ....................................
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon: NB! Ühise kordajaga jagan loovutatud või liidetud elektronid ja saan teada kuidas tuleb tasakaalustada. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. 1)Happeline keskkond pH<7 2)Aluseline keskkond pH>7 3)Neutraalne keskkond pH=7 Indikaator Happelises Neutraalses Aluselises keskk. keskk. keskk. Lakmus punane lilla sinine Metüüloranz punane oranz oranz fenoolftaleiin värvusetu värvusetu vaarikapunane Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides) Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine
struktuurimuutus • Klassifitseeritakse põhjuse, GFR-i ja albuminuuria alusel Krooniline neerupuudulikkus kui GFR <15 ml/min Urolitiaa s ehk neerukiv id Neerukivid • Kaltsiumoksalaat 70% • Kaltsiumfosfaat 30% • Uraatkivid 30% • Tsüstiinkivid 5% • Võib esineda korraga mitu komponenti Neerukivide patofüsioloogia • Suurenenud eritumine • Vähenenud imendumine • Uriini kontsentreerumine • pH muutumine • Fosfaatkivid tekivad aluselises keskkonnas • Uraatkivid happelises keskkonnas Laborinäitajad Ühik Kreatiniin M: Mmol/L (1 mg/dl = 88,4 N: mmol/L) Uurea Albumiin
3.Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! *Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Seda on võimalik määrata indikaatoritega. Antud töös kasutatud indikaatorina fenoolftaleiini, mis on happelises lahuses värvitu, kuid aluselises lahuses punane, ja metüülpunast, mis on happelahuses punane, kuid aluselises lahuses kollane. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on koonusekujuline laboriseade. Klaaspalliga kummitoru abil on võimalik büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta
Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn 0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1
V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust lahjendama. Järgmiste katsete jaoks tegime 0,1M NaOH lahusest 10 kordse lahjenduse. V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M
Kuidas joonistada mehhanisme kaarnooltega 1) Joonistage arusaadavalt välja (graafilise valemina) reagentide struktuurid. Kontrollige kas saate aru, millised on reagendid ning solvent antud reaktsioonitingimustel. Näiteks kui reaktsioon toimub aluselises keskkonnas, siis kas mõni ühend esineb anioonina? 2) Vaadelge lähteaineid ning produkte ning hinnake, mis on reaktsiooni käigus toimunud. Millised sidemed on moodustunud ning millised katkenud? Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud? Kas mõni side on molekulis asukohta vahetanud? 3) Leidke lähteainetes kõik nukleofiilsustsentrid ning otsustage milline neist on kõige nukleofiilsem
Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla Aluselises Sinine Metüülorants Happeline Punane Neutraalne Orants Aluseline Orants Fenoolftaleiini värvused Happeline värvusetu Neutraalne Värvusetu Aluseline Punane/roosa Kasutatud materjal · Õpik , · internet , · oma teadmised.
JÄRELDUSED: pH optimum: Enamik mikroorganisme eelistab kasvamiseks neutraalset keskkonda ning taluvad pigem aluselist kui happelist keskkonda. Samas vaatluse tulemuste põhjal võib öelda, et uuritud kultuurid olid pigem atsidofiilsed, mida kinnitab ka alljärgnev graafik. Graafikult on näha, et kõigi uuritud mikroorganismide kasv oli suurim pH 5 juures. Neutraalse pH juures oli Bacilluse kasv praktiliselt sama, mis happelises keskkonnas ning aluselises keskkonnas Bacilluse kasv vähenes. Nii Pseudomonase kui Saccharomycese kasv oli neutraalses keskkonnas väiksem kui pH 5 juures. Aluselises keskkonnas oli Pseudomonase kasv väiksem, kui neutraalses keskkonnas, Saccharomycese kasv neutraalses ja aluselises keskkonnas oli sama. NaCl sisaldus: Nii vaatluse tulemused kui ka optiliste tiheduste väärtused näitasid, et kõik uuritud kultuurid kasvasid paremini keskkonnas, kus NaCl kontsentratsioon oli 0 ning mida kõrgem oli NaCl
VASTUSED 1. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 1Punkt(i) 2. Enamik mikroobe areneb väga hästi... ainult neutraalses keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) 1Punkt(i) 3. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5
struktuuri. Need struktuurid on fikseeritud nõrkade vastasmõjude ja keemiliste sidemetega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mis võib põhjustada valgu väljasadenemist. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone, väljasadestamist, väljasoolastamist, üld- ja erireaktsioone. 1.1.1 Biureediraktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu -ioonidega violetse kompleksi. 2+ Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu 2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees lahustudes jagunevad iooideks. OH - ioonid ehk hüdroksiidioonid. Vees lahustuvaid tugevate omadustega hüdrok- siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo-
Sünteetilised detergendid Kuna naatriumstearaati (seepi) saadakse enamasti toiduks kasutavatest ainetest, siis hakati kasutama süneetilisi poolestrite seepe (sünteetilisi detergente) Näiteks: naatriumdodetsüülsulfaati Kõige levinumad ongi väävelhapete sooladest valmistatud pesemisvahendid Sünteetilised detergendid · Väävelhappest tuletatud ühendite ehk poolestritest valmistatud pesemisvahendid on paremad, sest: 1) saab pesta happelises, aluselises ja neutraalses keskkonnas 2) saab pesta merevees ja karedas vees 3) saab pesta õrnu kangaid (ei vaja kõrget temperatuuri) 4) kuna see sool ei hüdrolüüsu, siis selline pesulahus on neutraalne Detergentide liigitus · Detergente saab jagada veel omakorda 2 · rühma: · Anioonaktiivsed · Katioonaktiivsed · Mitteionogeensed detergendid · Katioonaktiivsed ja mitteionogeensed detergendid on kallimad, kuid ka eelisatatumad. Detergetide kasutatavus
LK63 1. Kuidas muudavad lahused indikaatorite värvust? Aluste toimel omandavad indikaatorid teistsuguse värvuse kui hapete toimel. Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuselahuse siniseks, mustikamahl muutub aluselises keskkonnas samuti siniseks. 2. Kus võime igapäeva elus kokku puutuda alustega? Pesupulbrite või seepide lahused, puhastusvahendid, söögisooda 3. Ohutusnõuded tugevate aluste puhul Kui tugevat alust satub kätele või riietele, tuleb need kiiresi veega puhtaks pesta. Või siis kahjustatud koht loputada üle lahjendatud äädikhappe lahusega ja siis uuesti veega pesta. 4
lahutamiseks. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagatakse kaheks: universaalsed (nt biureedireaktsioon)ja spetsiifilised reaktsioonid (nt Milloni reaktsioon). Universaalsed reaktsioonid toimuvad kõikidega valkudega ning spetsiifilised reaktsioonid toimuvad ainult kindlaid aminohappeid sisaldavate valkudega. 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Ühendid, mis sisaldavad rohkem kui kahte peptiidsidet, annavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Aluselises keskkonnas annavad Cu(II)-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüsi produktidega) roosaka värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja Cu2+-ioonide hulgast lahuses. Katse käik: Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Lisasin sama palju 10%-list NaOH lahust ning paar tilka 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin ning soojendasin katseklaasi. Tulemus: Lahus värvus violetseks.
Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Koosneb peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Kasutasime seda ainete mõõtmiseks mingisse nõusse. 21. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega? Soolhappe kogus, mõõtelahuse kogus ja kontsentratsioon 22. Milleks kasutatakse indikaatoreid, mis värvuse omandavad fenoolftaleiin ja metüülpunane happelises ja aluselises keskkonnas? Indikaatoreid kasutatakse ekvivalentseisundi määramiseks. Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvitu, aluselises lahuses punane. Metüülpunane on happelises lahuses punane, aluselises lahuses kollane. 23. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Lahustunud aine moolide hulka 1L lahuses 24. Arvutada KOH lahuse molaarne kontsentratsioon, kui 20 cm3 selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. CM,KOH=VHCL * CM,HCL / VKOH =
d. hea adhesioon teiste materjalidega Küsimus 4 Millised nendest väidetest on õiged PVAC puhul? Vali üks või enam: a. külmumiskindel b. biolagundatav c. madal adhesioon paberiga d. kasutatakse liimidena Küsimus 5 Mis on UF? Vali üks või enam: a. urea-formaldehyde b. urotropine-formaldehyde Küsimus 6 Toodetakse järgmisi epoksüvaikude tüüpe: Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7 Aluselises keskkonnas valmistatakse: Vali üks või enam: a. novolakvaike b. resoolvaike Küsimus 8 Millistel materjalidel on raske apreteeritavus? Vali üks või enam: a. polüetüleen b. polüestervaik c. polüproprüleen d. epoksüvaik Küsimus 9 Novolakvaikude eelisteks on: Vali üks või enam: a. kõrge keemiline vastupidavus b. piisav väsimuspiir c. suur pinnakõvadus d. madal roomavus Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged?
värvusreaktsioonid (vaadeldakse lahuse värvust), väljasadestamine (uuritakse denaturatsiooni), väljasoolastamine (uuritakse valkude lahustumist). Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad universaalseteks, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilisteks, mis on omased ainult kindlaid aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1. Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna kaht või enamat peptiidsidet sisaldavad ühendid moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Lühikese ahelaga peptiididega (valgu hürdolüüsi produktidega) moodustavad Cu2+-ioonid roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja ühe tilga 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Reaktsioonisegu muutus lillaks. Järeldus: lahuses olid peptiidsidemed, kuna need moodustasid aluselises keskkonnas Cu 2+-ioonidega violetse biureetkompleksi. 2
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltublahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Eksperimentaalne töö 1
taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON Ph- tase vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine. Nt tugeva füüsilise koormuse korral toimub lihastes anaeroobne glükolüüs ja tekib palju laktaati (piimhape). Veri muutub happelisemaks (H+ tõus). See stimuleerib hingamiskeskust piklikajus ja inimene hakkab kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH.
· Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane · Azoindikaatorid metüüloranz metüülpunane Fenoolftaleiin Indikaatori pöördeala pH 8,0-9,2 Sulfoonftaleiin indikaatorid · 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas · Indikaatoriks Na soolad · Fenoolsulfoonftaleiin ehk fenoolpunane Azoindikaatorid: Metüülpunane Metüüloranz · Indikaatori pöördeala pH 3,1-4,4. Indikaatorid Nimi Pöördeala Värvus Tümoolsinine 1,2-2,8 punane-kollane 8,0-9,6 kollane-sinine Metüüloranz 3,1-4,4 punane-oranz Metüülpunane 4,2-6,3 punane-kollane
on korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli, üks keemiliselt aktiivsem ja teine vähem aktiivne, sattuvad omavahel kontakti. Peamiselt keemiliste omaduste tõttu hakkab üks materjal teise vastupidavust vähendama. 2. Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni? Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad põhjustavad terase korrosiooni. 3. Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini? Tugevalt aluselises keskkonnas 4. Millega vask reageerib betoonis? Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriidid, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale rohelised laigud või jooksud. Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis? Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon kõveneb ja muutub kuivaks. 6. Mille suhtes on tsink kõige tundlikum?
Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator fenoolftaleiini lahust (ff), mis muudab lahuse roosaks aluselises (pH > 7) keskkonnas, kui pH on > 8,2 ja jääb värvituks, kui pH on < 8,2 3) Teise pessa lisatakse indikaator metüülpunase (mp) lahust, mis muudab happlise lahuse , pH < 4,4 roosaks, ja lahuse, mille pH > 6,2, kollaseks. Tulemused kanda tabelisse. Ühend ff värv mp värv Uni. Indik. Aluseline/ näit Happeline
19. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? Stöhhiomeetriline punkt on hetk, mil kogu hape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Indikaatorid on ühendid, mille värvus sõltub lahuse happelisusest. Antud töös kasutati indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Pöördeala on PH. 20. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Tuua näiteid. Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Tekib sade. Zn 2 HCl ZnCl 2 H 2
Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk
annaabi.ee 
