) -Tehnoloogia on fiseeritud, see arenenda ei saa -Vaadetakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalkauba tootmist. Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus: - Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus: ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalkaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. - On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. - Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstatne, siis on tootmiskõver sirgjoon. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Punkt F on tarbijatele kättesaamatu, kuna puuduvad vajalikud ressursid.Punkti F jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus Punkt E on tarbijatele kättesaadav, aga on ebaefektiivne, kuna ressursse pole efektiivselt kasutatud.
maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu. Tootmise seisukohalt tähendab see situatsiooni, mille korral ei ole võimalik olemasolevate teadmiste taseme ja tootmisressurssidega rohkem toota üht hüvist, vähendamata seejuures teiste hüviste tootmist. Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Kellele toota? Efektiivne vahetus hüviste vahetamine nii, et et ühegi inimese heaolu ei suureneks teise arvelt. 1.2 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Lk 12 13 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Vt ka tabel 1.1 lk 12 ja joonis 1.1 lk 13
Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 6 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli valmistatud väärismetallist suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Question 7 Raha pakkumine väheneb, kui Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 keskpank tõstab kohustusliku reservi määra rahabaas väheneb pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra
*On võimalik kontrollida vaatluse teel Tootmisvõimaluste kõvera (raja) iseloomustus: *Vasakult paremale allapoole langev – ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada *On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes – Et toota üha rohkem juurde ühte kapa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks *Kuju seondub alternatiivkuluga – Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemis, on nõgu. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. Kasvava alternatiivkuluga TVK Konstantse alternatiivkuluga TVK 100 200 65 60 52 100 120 90 kaup B 50 38 kaup B 60
Ülesanne 2 7 punkti Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €. Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on püsikulu kulu 2. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €. Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 € pöördumatu kulu 3
· Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub · Otsesed kulud tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks · Hinnavõtja üksiktarbija või tootja, kes peab leppima olemasoleva turuhinnaga ning kes ise turuhinda mõjutada ei suuda.
Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega.
Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksma ei pea. Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle
Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksma ei pea. Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle
saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota? Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali. Tootmispotsentsiaali saab tõsta, suurendades investeeringuid tootmisesse. Küsimusega kuidas toota, seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. 3. Kuidas toodetud hüviseid jaotada? Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Kuni hüviseid saab vahetada ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvelt, räägitakse efektiivsest vahetusest. Vahetus võib olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks
majandusteadlasi ettevõtlust neljanda tootmistegurina. Teine osa leiab aga sellise käsitluse vale olevat, põhjendades seda asjaoluga, et ettevõtlust ei saa rahas mõõta. Nende arvates väljendub ettevõtlus eelkõige otsingute protsessis, leidmaks lahendusi tootmise täiustamiseks ja uue tehnoloogia väljatöötamiseks. Küsimusega, kuidas toota, seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu või teenust väiksema alternatiivkuluga. Suhtelise eelise mõiste pärineb esialgselt kaubandusteooriast, kuid viimasel ajal on seda mõistet laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Kolmas põhiküsimus on, kuidas toodetud hüviseid jaotada. Ühiskondlik tööjaotus teeb vajalikuks toodetud hüviseid jaotamise
Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult
Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult
15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles 16. Täieliku konkurentsi omadused. Miks täieliku konkurentsi turg (TKT) on ainult teoreetiline mudel? Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud? firmasid on palju firmad on hinnavõtjad MC=MP=ATC toodang on ühesugune puuduvad sisenemis- ja väljumisbarjäärid info levik on täielik
Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt kõigub see 15-30 % vahel, olenedes ettevõtte kasumisoovist, nõudlusest, konkurentsist, hooajast ja paljudest muudest teguritest. 33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34
Seega on esimese viie ühiku piirituse alternatiivkulu kakskümmend ühikut toidukartulit. Joonisel iseloomustab seda liikumine punktist A punkti B. A→B 200-180=20 B→C 180-140=40 C→D 140-80=60 D→E 80-0=80 11 Suurendades piirituse tootmist peab loobuma üha suuremast toidukartuli kogusest. Tegemist on kasvava alternatiivkuluga. c) Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga, kui vihmase suve tulemusena osa kartulisaagist häviks. Kui olemasolevate ressursside hulk väheneb, vähendab see ka tootmise võimalusi. Tulemusena saab vähem toota nii toidukartulit kui piiritust. Joonisel iseloomustab seda tootmisvõimaluste piiri nihkumine sissepoole. d) Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga ja tootmismahtudega, kui valitsus
Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus (raja): 1. vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, suunatakse ümber. Kapitalikaupade toodangut suurendatakse , tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, tooddete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõvera nihked · Väljapoole nihkuva maj areng ja tehniline progress. Sellest tulenevad aja jooksul TVK nihkub paremale väljapoole · Edasine kõvera asukoht sõltub sellest , milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse
vähem elastne Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind Otsesed kulud – tegelik rahaline kulu mida firma teeb ressursside muretsemiseks (palk, materjal) Kaudne kulu – mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe Majanduskasum – kogutulude ja ja kõigi kulude vahe Normaalkasum – tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja: inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist.
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1. Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: · ekstreemsed toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne).
Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. MP= koguprodukti vahe / töö hulga juurdekasvuga Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu
o aktsiakapitali laiendamine) Muud tulud - pole tulnud põhitegevusega tegelemisest. d. Kulu - kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Alternatiivkulu - saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. (n. tee-ehituse alla jääv maa, mida pole võimalik kasutada põllumajandusmaana) Finantskulu - riigi ja ettevõtte arvepidamises kajastatud kulud. Võrdne alternatiivkuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost) Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Viie ühiku piirituse tootmiseks peab ta loobuma kahekümnest ühikust toidukartulist. Seega on esimese viie ühiku piirituse alternatiivkulu kakskümmend ühikut toidukartulit. Joonisel iseloomustab seda liikumine punktist A punkti B. AB 200-180=20 BC 180-140=40 CD 140-80=60 DE 80-0=80 Suurendades piirituse tootmist peab loobuma üha suuremast toidukartuli kogusest. Tegemist on kasvava alternatiivkuluga. 9 c) Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga, kui vihmase suve tulemusena osa kartulisaagist häviks. Kui olemasolevate ressursside hulk väheneb, vähendab see ka tootmise võimalusi. Tulemusena saab vähem toota nii toidukartulit kui piiritust. Joonisel iseloomustab seda tootmisvõimaluste piiri nihkumine sissepoole.
kasutusvõimaluste vahel Vaid selliste hüviste korral, mida nimetatakse vabalt saadavateks ei pea millestki loobuma, sest neid hüviseid (või ressursse) on rohkem kui võimalikke kasutajaid isegi 0-hinna (tasuta jagamise) korral. Konkreetse ettevõtmise puhul on alternatiivkuluks vahendite (ressursside) ärakasutamisel järgmise parima võimaluse kasutamata jätmisest tulenev kaotus (kulu); seega võrdub saamatajäänud tulu alternatiivkuluga ja vastupidi. Näiteks kui ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks kasutatud sisendressursse oleks võinud kasutada ka 500 kg nisu kasvatamiseks, siis on selle tonni põlevkivi alternatiivkuluks need 500 kg nisu, mida oleks saanud toota, kuid mis jäi ometigi ressursside nappuse ja tehtud valikute tõttu tootmata. Alternatiivkulu tähistamiseks kasutatakse sageli ka mõisteid (võimalik) tinglik kulu või kaotatud võimaluse hind või ka loobumiskulu. Iga valiku hinnaks piiratuse tingimustes on
7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus Ülesanne 8 Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 . Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 kulu 2. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 . Analüüsides kulude tootmismahtude käitumist, rendisumma on
Ratsionaalne käitumine (vajadused rahuldada nappide ressurssidega kasutades ratsionaalselt alternatiivseid võimalusi) Tasakaal kui analüüsi eesmärk MIKROÖKONOOMIKA EESMÄRK Kuidas hüviseid toota Anda ülevaade indiviidi (tabija) käitumise loogikast Selgitada ettevõtte tegevuse printsiipe ja tootmisprotsesside olemmust Turukonkurentsi olemuse tutvumine ja ettevõtte majandusotsuste loogika Majandustegevus on alati seotud alternatiivkuluga, milleks on loobutud võimaluse väärtus Valiku tegemise selgitus Mõtteviis, mitte reeglid või valemid Mikroökonoomika on kasulik mõtteviis kaasaegse juhtimisteooria rakendamisel. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused
Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2)On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus – sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 6 3)Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: *ekstreemsed – toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne). *efektiivsed – toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk
jaoks ressursside parema kasutamise arvel. 4.12. Avalike ja individuaalhüviste erinevused Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalikke hüviseid peab finantseerima mingil muul viisil. Individuaalhüviste optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike hüviste optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüvise tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivse alternatiivkuluga. Individuaalhüviste ostjal ei ole stiimulit salata tehtud ostu kasulikkust, see on ostu sooritamisel makstud hinnaga fikseeritud. Kuna aga toodetud avalikku hüvist kasutamast ei saa takistada kedagi, on tarbijal stiimul vähendada ühiskonna silmis selle kasulikkust. (maksumaksjal on kasulik kujundada negatiivne hoiak arstide või õpetajate suhtes, et takistada nende palga tõstmist) individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiirangut.
ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab suurenema tootmise potentsiaal, mida saab tõsta suurendades investeeringuid tootmisse. Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Niikaua, kui eksisteerib võimalus
diskonteerimismääraga, mis on võrdne kapitali üldise tootlikkusega. rS 64 Seda tingimust nimetatakse loodusvarade säilitamise kuldreegliks (Golden Rule of Resource Conservation): taastuva loodusvara optimaalne varu ja optimaalne kasutamise määr saavutatakse punktis, kus loodusvara tootlus (own rate of interest) on võrdne kapitali alternatiivkuluga. Optimumpunktis on loodusvara varu püsiv suurus. Selline varu annab püsiva suurusega juurdekasvu, mis optimaalseisundis kasutatakse täielikult ära. Kasutamine on seega stabiilne, kuid ei pruugi tingimata olla maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel. Gordoni mudel Majandusteaduse üks olulisi leide on, et füüsilise kvantiteedi maksimiseerimine ei tähenda tingimata ühiskonnale tuleneva kasu maksimiseerimist. H. Scott Gordon esitas selle tähelepaneku 1955
annaabi.ee 
