Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud
I maailmasõjas võeti kasutusele 6uut relvasüsteemi Allveesõda(Saksamaa) Kaitsevärvi munder(Inglismaa) Mürkgaasid(Saksamaa) Soomustankid(Inglismaa) Õhulaevad e.Tsepeliinid(Saksamaa) Ülirasked suurtükid(Saksamaa)
Briti väed alustasid vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Liikusid edasi 650 km, võtsid 130000 vangi ja kaotasid alla tuhande mehe. Hilter saatis liitlastele Aafrika korpuse, mida juhtis Erwin Rommel. 1941 alustasid Rommeli väed vasturünnakut ja surusid Briti üksused tagasi. Rommeli tehnika oli tungida tankidega sügavale vastase tagalasse ja tekitada seal paanikat. Erwin Rommel Sõda merel ja õhus 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata kaupade sisseveost sõtluva Inglismaa varustusteid. Allveelaevu oli vähe, aga taktika tõhus. Edu oli 1942. aasta algul, kuid püsivat edu ei suudetud saavutada. Inglased ehitasid kaubalaevu kiiremini, kui sakslased suutsid neid hävitada ja kasutasid nende vastu ka lennuväge. Allveesõda jätkus maailmasõja lõpuni, aga inglasi see ei ohustanud. 1942-1943 suurenes ka õhusõja tähtsus Saksamaa vastu kui oli
Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi).
Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a
Srb lõi Itaalia väed puruks, vallutades ka suure osa Liibüast. Kahe kuuga liikusid Briti väed edasi 350 km, võtsid 130 000 vangi ning kaotasid alla tuhande mehe. Inglased ründasid Aafrika kolooniaid, vallutasid need. Hitler ei tahtnud, et liitlane Itaalia kokku variseks ning tõttas appi. Tehti Aafrika korpus. Selle eesotsas oli Erwin Rommel, kes sai tuntuks Kõrberebase nime all. Rommeli väed surusid Briti üksused tagasi. SÕDA MEREL JA ÕHUS 1940. algas intensiivne allveesõda Atlandi ookeanil. Inglismaale oli see suureks ohuks. Õnneks polnud sakslastel alguses piisavalt allveelaevu. 1942. aastal oli allveesõda kõige ägedam. Liitlasväed suutsid siiski peale jääda, sest liitlased suutsid ehitada kiiremini kui sakslased hävitada ning murti sakslaste salakood Enigma, lisaks õpiti nende vastu kasutama ka lennuväge. 1942.1943 aastal omandas õhuvägi järjest suuremat tähtsust. Saavutanud ülekaalu õhus, hakkasid liitlasväed Sks süstemaatiliselt
Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod. Sakslaste pealetung peatati. 80 000 prantslast, 1700 britti, 15 000 sakslast surnud. IDARINNE 17 august 1914 alustas Venemaa pealetungi Ida-Preisimaale. Uus juhtkond: Hindenburg ja Luddendorff. Vene armee taanduma. A-U’d Venemaa kottis, Saksamaa appi ja siis stabiliseerus olukord. 1915 AASTA Veebruaris alustab Saksamaa allveesõda. Saksamaa kasutab gaasi Ypres’i lahingus. Aprill-oktoober Gallipoli operatsioon (Briti ANZAC vs Türgi) Musta Mere väinade vallutamiseks Türgilt.
eest. Somme'i lahing 24. juuni 26. november 1916. Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Kasutati lennuväge ja tanke. Suurima inimkaotustega lahing I ms. 9. Võrdle sõjategevust ida- ja läänerindel (erinevused, sarnasused) Läänerindel kasutati positsiooni- ehk kaeviksõda, idarindel mitte. Sõjategevus algas enne läänerindel kui idarindel. Läänerindel olid kasutusel tankid, mürkgaas, allveesõda. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda ega kasutatud niipalju sõjalisi uuendusi. 10. Milliseid sõjatehnilisi uuendusi võeti kasutusele 1. MS ajal? Sakslased võtsid esimestena kasutusele mürkgaasi Inglased võtsid esimestena kasutusele tankid Täiustati allveelaevu ja hakati pidama allveesõda Täiustati lennukeid, lennukite tähtsus sõjas suurenes: sagenesid õhulahingud, lennukid varustati
(rinne-720 km pikk) LÄÄNERINDEL MUUTUSETA 1915. algus Kujuneb välja Mai algus algas Saksa 1915.a. positsioonisõda- 1915. armee Gorlice veebruaris kaevikusõda. operatsioon alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1915.a. 22
1 MAAILMASÕDA 1914-1918 KAART ENNE 1 MAAILMASÕDA 1 MAAILMASÕJA 3 PÕHJUST: • Suurriikide imperialistlik poliitika- kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. GAVRILO PRINCIP Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMAN...
Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal Ypres´i lahing ja keisririigi kukutamine (Weimari vabariik) piiramatu allveesõda 6. 7. Esimese maailmasõja lõpp. Compiegne´i vaherahu Saksamaa ja Antandi riikide vahel. Vaherahu aeg ja tingimused. 8. Esimese maailmasõja mõju riikide ja maailma majanduslikule ja poliitilisele arengule: 9. Majandus sõjas osalenud riikide majanduslik olukord Ühendriikide rolli muutus maailma majanduselus kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta
Itaalia astus Antanti poolel sõtta, kuna talle lubati osa A-U territooriumist St uut rinnet sakslastele ja A-U-le Saksamaa liitlaseks Bulgaaria ja Türgi Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916)
1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire.
Kaitseehististeks võeti kaevikuid,okastraate jne. 2) Esimene maailmasõda oli moodne sõda ning tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Maa peal kasutati: mürkgaase, kuuli- ja miinipildujaid, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine, autode levik. Õhus kasutati: tekkisid luurelennukid, sõja lõpus pommitajate kasutamine ja õhusõda. Kasutati ka tsepeliine. Merel kasutati: allveesõda, eriti Saksamaa, uputati kauba ja reisilaevu. Muutused ühiskonnas sõja ajal: elatustase langes ning tekkis toidupuudus ja levisid haigused. Mitmed väikesed riigid tahtsid kehtestada iseseisvust. Rassism suurenes. Naised läksid tööle aga said palju vähem palka. Vähenes religiooni mõju. Sõja lõpp: Saksamaa kapituleerus ning sõlmis vaherahu. Saksa väed olid kurnatud ja rahvas oli kaotanud usu oma armeesse. Saksamaa ei saanud hakkama sõjaga.
Mida tähendas Itaaliale kaotus Camporetto all? - Itaalia osales antandi poolel. 15. Kelle poolel sõdisid Türgi ja Jaapan? Kus tegutsesid? - Türgi sõdis keskriikide poolel ning tegutses Balkanil ja Jaapan sõdis antandi poolel ning tegutses Atlandi ookeanis ja Hiinas. 16. Kuidas mõjutas olukorda merel Inglismaa osalemine sõjas? - Sõjad Saksamaaga. Saksamaa üritas Inglismaa laevastikku purustada, uputas reisi- ning kaubalaevu. 17. Millal ja kelle poolt kuulutati välja piiramatu allveesõda? Mida see tähendab? - 1915a. Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Inglismaa vastu, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt. Jõudude vahekord oli antandi kasuks. 18. Millal ja miks toimus Jüüti merelahing? Tulemus? - 1916a. sest sakslased saatsid oma lahingulaevu Inglise kaubateedele, kui inglastel õnnestus need hävitada. See sundis Saksa jõude rohkem baasidest väljuma, et Inglise kaubalaevu rünnata.
punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga, hobusevankriga, jalgrattaga, isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, sest ilmselgelt käis lahingutegevus. Üle mere põgenenutel oli oht, et allvee laevad avastavad neid, sest toimus ka allveesõda, lisaks oli meri veel täis ka miine. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust- meritsi-lahkumine-68485837.jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma.
Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas. · 27. augustil astub sõtta Rumeenia (Keskriikide vatsu), kelle sõjavägi purustatakse. Aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes. 1917 1. veebruaril kuulutab Saksamaa piiramatu allveesõja (seda peetakse ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksamaale kuulutavad sõja USA ja 11 Ladina-Ameerika riiki. Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine. 1918 ja sõja lõpp Veebruaris okupeerivad Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3.
Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse
positsioonidel(läänerindel muutusteta) Manööversõda- püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine Tehnilised uuendused: - Gaasi kasutamine, - Kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid, - Tankide kasutamine (Somme'i lahing 1916), ei omanud erilist sõjalist kasutegurit, - Autode levik, - Lennunduse areng, algas masstootmine: luurelennukidpommitajad, - Allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati kõiki laevu. Sõja tagajärjed: 1.Inimohvreid üle 30 miljoni sh. 10 miljonit langenut ja 30 miljonit haavatut. 2.I MS rahulepingutes peitusid uue MS alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 3.Muutus jõudude vahekord maailmas, sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4
1940 9. aprill Saksamaa 28. Oktoober Itaalia alustas Septembris Itaalia 16. juuli Hitler andis Hitler alustab hõivab Taani ja ründab Sissetungi Kreekasse oodates kiiret alustab Egiptuses Liibüast käsu purustada intensiivset Norrat (alustas võitu rünnakut brittide vastu Luftwaffega allveesõda Antlandi vastupanu, mis kestis 7. dets Britid alustavad Suurbritannia , kuid ookeanil, mis kestab juuni keskpaigani) vastupealetungi, lüües see ei toonud edu maailmasõja lõpuni 10. mai Saksa väed Itaalia väed täielikult
· Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne o Veebruaris 1915 alustab Saksamaa piiramatut allveesõda o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud o Aprillis 1915 ründasid Briti väed Gallipolis Türgit -> sügisel liitlased taanduvad, hukkub 30 000 sõdurit · 1915 aasta lõpus Saksa kindralstaabi taktika muutus -> elavjõu hävitamine o Verduni lahing veebruar detsember 1916 Prantsuse kaitset korraldas henri Patain
I MS lõpp. Ptk 9 USA astumine Maailmasõtta Sõja algusest peale oli USA toetanud Antanti laenudega ja armee varustusega. Ühendriikides levisid saksavastased meeleolud. Eriti allveesõda ja Lusitania. 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Nüüd mõistis Saksamaa, et ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist ja vaenlased tuleb purustada enne, kui uus liitlane jõudu kogub. Saksa pealetung läänes 8. jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas selle uhkelt tagasi ja asus läänerindele vägesid koondama. 21. märtsil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi ...
· Caporetto lahing 1917 Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria- ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele tegutsemisele suudeti kaitse siiski taastada Sõda merel: · Inglismaa blokeeris Saksamaad · Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid · Hakati kasutama allveelaevu · Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda · Meri Suurbritannia ümber kuulutati sõjatsooniks, kus sakslased lasid põhja kõik laevad · 1915. aastal uputas Saksamaa allveelaev inglaste reisilaeva Lusitania · Inglastel õnnestus sakslaste mereväe siffer lahti murda ja varitsusi ise sakslastele korraldada · 1916. aasta Jüüti merelahing sakslaste ja inglaste vahel, öine lahing, millega üritasid inglased
Positsioonisõda: · 1915.a aprillis esimene gaasilahing (Saksa vägede poolt) Ypres'is Verduni lahing: · 10 kuune Pariisi lähistel, kus hukkus ligi miljon meest · Saksamaal ei õnnestunud Prantslasi lüüa, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi · 01.07.1916 alanud Somme'i lahingus, mis kestis 5 kuud kasutasid inglased esimest korda tanke · Edu ei saavutanud ei Prantsuse-Inglise ega Saksa väed Sõda merel: · 1915. Aastal algas allveesõda Saksamaa ja Inglismaa vahel · 1915 Luisitania uputamine (USA ajend sõtta astumiseks 06. 04.1917. aastal) Kriisi küpsemine Venemaal: · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus · Rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon: · Ülestõusu ajendiks sai Petrogradi halb varstamine leivaga · Rahva massiline ülestõus 27.02. 1917, sõjavägi läks rahva poolele üle · 03.03
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
Sõjategevus teistel rinnetel 1940 sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Briti väed lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Inglased ründasid teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need. Hitler saatis Aafrikasse eraldi Aafrika korpuse. Selle eesotsas Rommel. 1941 Rommeli juhtimisel suruti Briti väed tagasi. Briti peamine tugipunkt Aafrikas-Egiptus-sattus ohtlikku olukorda. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil üritades läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Lõpuks suutsid liitlasväed siiski peale jääda. Saksa allveelaevad hakkasid kandma suuri kaotusi. Allveesõda jätkus hooga sõja lõpuni, kuid ei suutnud liitlasi enam oluliselt ohustada. 1942-43 omandas järjest suuremat tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Pommitamine, hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riikide okupeerimine 1939-40 Baaside leping NSVL ja Eesti vahel
Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 3.3. Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kui 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta
tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. · Jüüti merelahing - I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni
Serbiasse Saksamaa+Austria-U. pealetund Varssavline Vene vasturünnak 1915 Positsioonisõda Inglaste püüd hõivata Musta Itaalia kuulutas sõja mere ja Vahemere alad Austria-Ungarile Saksamaa alustas allveesõda Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi Saksa taotlus kaotada sõda kahel rindel 1916 Eesmärk lõpetada positsioonisõda Vene pealetund Galiitsias Verduni lahing Rumeenia asuts Antanti
rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) inglism(ei tahtnud sõdida, valmis ainult koostööks ja abiks) vene (nõrgalt ettevalmistatud) A-U(peavad võitlema mitmel rindel) Läänerinne- 2 aug 1914 saksa väed hõivasidvastupanuta luksemburgi, 5 aug 1914saksa sissetung belgiasse, 21-25 aug 1914 piirilahing P ja Inglise väedsaavad lüüa, 2sept 1914 Marne'i lahing-Prants pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto
· Atlandi lahing · Aprillis vallutas Saksamaa Taani o Saksa ja Inglise-USA laevastike vaheline o Juunis ka Norra mõõduvõtt Atlandil o Aasta lõpuks Põhja-Aafrikas o Kestis läbi terve sõja · NSVL okupeeris juuniks kolm Balti riiki o Eelkõige allveesõda · Sõtta sekkus ka Itaalia o Lääneliitlased kasutasid ka lainereid o Queen Mary · Ettevalmistused NSVL ründamiseks o Queen Elizabeth o 18.12 kinnitas Hitler Barbarossa plaani
Ypres’i lahingus kasutasid saksa väed esimest korda mürkgaasi inglaste vastu. Antanti riigid suutsid veenda Itaaliat nende poolel sõtta astuma. Tekkis uus rinne Itaalia ja Austria-Ungari vahel. Serbia väed purustati Saksamaa ja Bulgaaria poolt. Türklased tõrjusid edukalt inglasi Gapolli poolsaarel. Saksamaa oli purustanud Serbia ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja sama hästi kui lõppenuks. Saksamaa alustas allveesõda 1916: Saksa väed ründasid Verduni kindlust, mis kaitses ligipääsu Pariisile. Saksa poolelt oli lahing lüüasaamine. Saksa armee kaotused olid suuremad, kui prantsuse. Somme’i lahingus olid vastamisi prantsuse, inglise ja saksa väed. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim I MS. Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin. 1917:
Ypres’i lahingus kasutasid saksa väed esimest korda mürkgaasi inglaste vastu. Antanti riigid suutsid veenda Itaaliat nende poolel sõtta astuma. Tekkis uus rinne Itaalia ja Austria-Ungari vahel. Serbia väed purustati Saksamaa ja Bulgaaria poolt. Türklased tõrjusid edukalt inglasi Gapolli poolsaarel. Saksamaa oli purustanud Serbia ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja sama hästi kui lõppenuks. Saksamaa alustas allveesõda 1916: Saksa väed ründasid Verduni kindlust, mis kaitses ligipääsu Pariisile. Saksa poolelt oli lahing lüüasaamine. Saksa armee kaotused olid suuremad, kui prantsuse. Somme’i lahingus olid vastamisi prantsuse, inglise ja saksa väed. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim I MS. Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin. 1917:
SB SB vähematest lennukitest ja tänu ründas teisigi Itaaliale kuuluvaid hävituslennuk spitfirele suutsid siiski Aafrika kolooniaid ja vallutasid need. inglased peale jääda.Hitler sai esimese tagasilöögi IIMS. · Sõda merel ja õhus-Hitler alustas allveesõda Atlandi okeanil, üritades · Saxa vallutab Balk ps.-hitler läbilõigata SB varustusteed. Sx pöördus itta ning alustas sõjakäiku polnud aga piisavalt allveelaevu sõja kreeka vastu,sai lüüa.Seejärel sundis pidamiseks. Kõige ägedam oli sõda endaga liitua ungari,rum,bulg. 6 apr. 1942 kui SB varustamine oli häiritud
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased oma...
Venemaa oli nõrk ja vallutati petrogad. Oktoobrirevolutsioon Miks sõlmis venemaa enda jaoks äärmiselt ebasoodsa bresti rahulepingu? Enamlased lotosid vallutada saksamaa, kui venitada läbirääkimistega. Sakslased kaotasid aga kannatuse ja alustasid uuesti sõjategevust. Paanikasse sattunud enamlased nõustusid kõikide tingimustega. Miks ühines usa antandiga? Usas levisid saksa vastased meeleolud ja USA-le ei meeldinud Saksamaa käitumine Belgias - kus Saksamaa tappis palju inimesi, allveesõda - Saksamaa oli muutumas liiga tugevaks ja osutas liigset vastupanu Suurbritanniale, kus nad tapsid palju inimesi ja rikkusid kaubitsemist. USA oli andnud palju laene ja tal ei olnud kaotada midagi. Miks toimus 1918.a. saksamaa sõjaline kokkuvarisemine? Liitlaste väljumine sõjast. Sakslastel oli läänerindel jõud otsas ja seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Prantsusmaa ja inglise tangitööstus andis suure hoobi sakslaste väljaarenematule tankitöösutele.
Üksused puruks, vallutas suure osa Liibüast. 1941: · märts Pr väed ründasid Briti üksusi ning surusid need tagasi. 1942: · nov Br väed tungivad El-Alameini all pealetungile, paiskavad Pr. Väed tagasi, surudes IT väed Tuneesiasse. Marokos ja Alzeerias maabusid USA väed, kes võtsid Saksa-It. Üksused blokaadi. 1943: · mai Saksa ja Itaalia väed alistuvad USAle, lahingute lõppemmine P-Aafrikas MERESÕDA: 1940: · S. alustab allveesõda Atl.l Ingl. Vastu, edu ei saavutatud. Hiljem kandis suuri kaotusi. ÕHUSÕDA: 1944: · Juuni - Saksamaa õhusõda Inglismaa vastu, saavutas edu.
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
Amiens´i lahing (august 1918) – Ingl-Pr väed andsid tankidega Sakslastele suure hoobi, pani sakslasi mõtlema, et nad ei suuda võita 5. Positsioonisõja olemus ja eeldused Olemus: Staatiline, enamasti kaevikusõdade pidamine. Eeldused: kaitserelvad ja – vahendid on sõjanduses ründerelvadest tõhusamad ; suur armee (rindejoone pidevaks mehitamiseks) ; arenenud industriaalühiskond (armee pidevaks toitlustamiseks ja relvadega varustamiseks) 6. Piiramatu allveesõda ja selle tulemused Veebruaris 1915 kuulutasid sakslased välja piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber tunnistati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba ja reisilaevad vaatamata lipule. Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917
Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 4.3.Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta
· Bulgaaria ühinemine keskriikidega otsustas Serbia saatuse, Serbia väed purustati. · Türgi sõttaastumine Kolmikliidu poolel 1916 · Rumeenia astus Antandi poolel sõtta Sõja lõpp läänes. Versailles' rahuleping USA astumine maailmasõtta: USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning varustusega. Ühendriikide sõttaastumist soodustasid: seal levisid saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias, Lusitania uputamine, sakslaste allveesõda, mis röövis Ühendriikidelt nii imimelusid kui kaubanduslikke kasumeid. 6. aprill 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Saksa pealetung läänes: *Ühendriikide president Wilson tegi 8.jaanuaril 1918 aastal sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas tagasi, kuna oli veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. *21.märtsil 1918 algas Somme'i pealetung: esialgu oli sakslastele edukas. Juuli
suudetud läbi murda · 03.09.1917 vallutasid sakslased Riia · 24.10.1917 toimus Caporetto lahing Itaalia ja Saksamaa vahel, mille võitis suurelt Saksamaa · 20.11.1917 toimus esmakordne tankisuurrünnak Cambrai juures · 15.12.1917 sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga vaherahu · 09.12.1917 vaherahu sõlmis Rumeenia · 1917. aastal saavutasid sakslased edu mitmel rindel, kuid see ei olnud märgatav. Edukaks ei osutunud ka allveesõda. Sakslaste sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast tabas nälg. Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni. 1918: · Veebruaris okupeerisid Saksa väed Eesti, Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest (3. märtsi rahulepinguga jäid need alad Saksamaa võimu alla) · 7. mai sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu · 21.märts kuni 17
(kuni 1941 uus valitsus). Pikk ja kaotusterohke võitlus kreeklaste ja neid toetama tulnud inglaste vastu. Kreeka vallutati. 1940, sept alustas It Libüast rünnakut Egiptuse vastu, kus olid britid. Ei saavutatud edu. 7. dets alustasid britid vastupealetungi, lõid It üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. Britid ründasid ka teisi Aafrika kolooniaid ja vallutasid need. 1940 alustas Hitler intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata Ingl varustusteid. Ingl oli sõltuv kaupade sisseveost. 1942. a algul muutus sõda eriti ägedaks, Ingl varustamine oli tõsiselt häiritud. Liitlased ehitasid laevu kiiremini, kui skslased neid hävitada suutsid. Sks salakoodi Enigma murdmine. Lennvägede kasutamine sks vastu. Sks hakkas kandma suuri kaotusi. 1941 saatis Hitler Mussolini palve peale Aafrikasse selleks moodustatud Aafrika
· Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju · Caporetto lahing (24. oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist, Antanti tugevdas USA toetus · SÕJATEGEVUS 1918: · Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast, mis allakirjutatud rahu kohaselt jäid Saksamaale. Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel · 21
Sügisels ee rinne stabiliseerus. Merel üritasid Saksa laevastik purustada Inglise eskaadri. Inglismaa kaotused olid küll suuremad, kuid blokadi ei suudetud lõpetada. 1917 Venemaal toimus Veebruarirevolutsioon, millega algas ülemaailmne sotsiaalne ja poliitiline kriis. Venemaa väljus sõjast. Sakslased suurendasid survet nõrgenenud Vene vägedele ja surusid nad välja galiitsiast, vallutasid Riia ning Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Merel võttis hoogu Saksamaa allveesõda. USA sekkus sõtta. Capporetto lahing (itaalased suruti tagasu Lombardia madalikule). Venemaal toimus enamlaste riigipööre ja Venemaa vljus sõjst. Saksamaa viis väed idarindelt üle läänerindele, et nende viimasel katsel purustada Inglise ja Prantsuse väed enne ameeriklaste saabumist. 1918 Aasta algul suurenes Saksa deviiside arv läänerindel kahekordselt. Nõukogude valitsuse ja Saksamaa vahel sõlmitu Bresti rahu (võimaldas Saksamaal kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
