KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja He
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917
rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid
Saksamaa kolooniaid ning tugipunkte. 1915 aastal algas ohvriterohke positsioonisõda.Kaitsevahendid ja relvad olid ründerelvadest tõhusamad.Sõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, mida jõuti varustada, laskemoona ja toiduaineid täiustada.See oli võimalik ainult lääneriikidel.1915. Aprillis kasutasid Ypres´i lahingus sakslased mürkgaasi, üritades inglaste kaitsest läbi murda. Inglastel olid suured kahjud,aga nad suutsid vastu panna.Mürkgaasi kasutati hiljemgi sõjas, aga kasutusele võeti gaasimaskid ning mürkgaasid ei olnud edam väga efektiivsed.1915 aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud nende poole üle asuma meelitada Itaalia, kes algul oli Kolmikliidu poolel. Itaaliale lubati osa Austria- Ungarist. Mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja ning alguses suudeti itaallaste rüdned tagasi tõrjuda. Sakslaste poolele asus aga Bulgaaria, kelle koos purustati Serbia väed.Saksamaa otsustas ma peamised väed suunata idarindele. 2
3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA
vähenes4)Tööjõuna kasutati naisi, noorukeid ja sõjavange5)Kehtestati üldine töökohustus ja võeti vastu seadused mis keelasid palganõudeid ja streike6)Riiklikud tellimused kasvatasid suurettevõtete kasumit7)Riikide majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima8)Riik andis krediiti ettevõtetele mis väljastasid sõjatoodangut9)Riik sekkus majanduselu juhtimisse, hakati jaotama kütet, tööjõudu ja tooraineid Uuendused Sõjapidamises:1)Võeti kasutusele kaevikud2)Võeti kasutusele kuulipilduja3)Rajati kaitserajatised4)Uued väejuhid5)Võeti kasutusele lennukid Muutused Jõudude vahekorras:1)USA muutus mõjukamaks2)Saksamaa lüüa saamine oli triumf Prantsusmaale ja Inglismaale3) Venemaa lagunemisel tekkisid uued riigid4)Austri-Ungari lagunemisel tekkisid uued riigid
Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud Austria-ungari- arusaam oli neil selles, et võitlema peab võitlema mitmel rindel 1915 algas positsiooni sõda, mille jaoks ehitati välja tugevad kaitseliinid. Selleks ajaks oli sõjatehnika kõvasti arenenud, kaevikutest oli pea võimatu läbi murda, kuid asjad muutusid siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lääneriikidel. Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad
1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgu
Kõik kommentaarid