käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piiravad uskumised Käitumisviisid LOOMARIIK INIMESED Kuidas käitub? Kuidas käituvad? 1.Agressiivselt 1.Agressiivselt (ründavalt) 2.Alistuvalt 2.Alistuvalt 3.Enesekehtestavalt (põgenevalt) Kuulamine ja kehtestamine: suhtlemise yin ja yang Täiuslik tasakaal. Oluliste suhetega kaasneb ärakuulamise ja enesekehtestamise vajadus. Enesekehtestamine kui yang on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale + Ärakuulamine kui yin on vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui ka mures. Kolm käitumisviisi Alistuv käitumine jätab vastutuse teistele.
Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil. Olukorrad, kus kasutatakse üldiselt alisuva stiili:
enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt. Kui olen omavanuste seltskonnas käitun ma suhteliselt ennastkehtestavalt, vanemate seltskonnas alistuvalt. Agressiivset käitumist on minust vähe, kuigi tuleb ka seda ette. Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad
2. Mõjutamine 2.1 Manipuleerimine Manipuleeriv inimene ei anna teistele selgesõnaliselt ja otse teada, mida ta soovib ja ootab, vaid püüab oma eesmärke saavutada mingeid kaudseid teid kasutades (ohates, näomoonutusi tehes, hoiatades, hirmutades jne.). Kusjuures enamasti ei anna ta endale isegi täpselt aru, mida ja milleks ta teeb. Tihtipeale võib tajuda manipuleerimist sageli selle kaudu, et sõnad ja keha keel pole omavahel vastavuses. Ka siis, kui keegi käitub vägagi alistuvalt, on tõenäoliselt tegemist manipuleerimisega. 2.2 Veenmine Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis. Hea kõne veenvus seisneb emotsionaalsuses ja heades argumentides. 2.3 Enesekehtestamine Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt
raskemaks teeb inimene kogu situatsiooni. Ja seda hullem kõik tundub nii vaimselt kui füüsiliselt. Filmis oli näha, et need vangid, kes pigem hoidsid tagaplaanile- neil läks ka lihtsamalt. Vang, kes pidevalt võitles vastu valvuritele ja vaidles vastu- sai tunda kõige karmimat kohtlemist. Samuti tuleks vangidel leppida, et nad sellisesse olukorda on sattunud. 8. Nimeta vähemalt 3 olukorda igapäevaelust, kus oleks mõistlikum käituda alistuvalt ja järgida korraldusi. Igapäevaelus tuleks rakendada alistuvat käitumist näiteks koolis ja tööl, kus tuleb järgida täpselt juhiseid ja teha nii nagu inimesel kästakse. Samuti väga tähtis, kui mitte kõige tähtsam olukord on näiteks liikluses, kus on paratamatu see, et inimeste otsused mõjutavad kõiki teisi nende umber. Me peame alistuma liiklusfooridele ja me peame järgima liikluseeskirju. Vastasel juhul valitseks liikluses totaalne kaos. 9. Miks vang nr
Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Ka kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust.
ütlen, et ei soovi rääkida. Mul on paar sellist tuttavat olude sunnil, sest on minu sugulased. Ning nagu eespool mainisin, et suhtlen kõigiga siis mõned vasturääkivused ikka on. 8. Ma avan, et olen kehtestav. Ütlen alati välja, mis ma asjast arvan, soovin ja tunnen. Seisan oma õiguste ja vajaduste eest, kuid samas arvestan ka teiste tunnete, vajaduste ja õigustega. Olen avatud ka läbirääkimistele, kaitsen oma seisukohti. Mõnedel kordadel võin ka käituda alistuvalt, ma ei tea miks, kuid mõnikord tunnen kui teine pool surub ikka väga omapoolset arusaama peale, siis võin olla ka alistuv. See võib juhtuda olukordades, mida ma hästi ei valda. Näiteks võin tuua uue auto ostu või remondi no tõesti ei valda ma kõike. Üksikutel kordadel lööb minus välja ka agressivne pool kritiseerin ja mõistan hukka ning võin ka käsi kasutada. Õnneks juhtub seda ikka väga harva ja pikemalt sellel teemal peatuda ei tahaks. 9
Mckay, Davis ja Fanning (2000) ütlevad: "Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus on ka enesekehtestamine õpitav sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Saan olla nii kehtestav, agressiivne kui ka pasiivne erinevates olukordades. Kehtetavat käitumist on võimalik õppida ja siis saab inimene ise valida, millal ja kus ennast kehtestada. 1.1 ALISTUV STIIL Alistuvalt stiili saab ära tunda teatud käitumisviiside järgi. Esiteks alistuv inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid, soove otse, vaid üritab teha seda kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldud sosina abil. Võimalik on ka see, et alistuv inimene hoiab oma tundeid, soove sootuks tagasi. Alistuvas inimene kipub palju naeratama, kuulab vaikimisi ning peab teiste vajadusi enda omast tähtsamaks. Kui ta söandab midagi öelda, siis saadab tema arvamust
lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. J. Bruneri järgi tuleb õppimisel lahendada kolm põhiküsimust. Esiteks kuidas uus teadmine omaks võtta. Teises faasis toimub teadmiste transformatsioon, mille käigus modifitseeritakse varasemaid teadmisi nõnda, et need sobiksid uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psühhiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja. See tähendab, et pole tähtis pole õppimise väline juhitavus, vaid iseõppimine. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine,
Jõud tekitab alati vastujõu, agressioonile vastatakse ikka agressiooniga. 2. Alistuv käitumine Alistuv käitumine on nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tagaplaanile jätmine. Alistuva käitumise puhul loobub inimene enda õigustest ja teeb sageli seda, mida teised temalt ootavad või paluvad. Selline inimene nõustub teiste arvamusega, et mitte põhjustada konflikti. Ta ei tõsta kunagi häält, ei vaidle vastu ega kasuta halvustavaid sõnu. Kuna alistuvalt käituv suhtleja tunneb end vähetähtsana ja ebaolulisena, siis ta väldib silmsidet ning vabandab ühtelugu oma käitumise pärast. Mitteverbaalsed tunnused: o Õlakehitused o Pilkkontakti vältimine o Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: o Kahtlev kõnemaneer o Segane eneseväljendus o Enda ärakasutamise pakkumine o Avaliku konflikti vältimine Allaheitliku käitumisviisi eelistaja on pidevalt ärevil täpselt vastupidisel põhjusel: olen ma teiste vastu ikka piisavalt hea?
kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt arendatav oskus. Kümneid erinevaid definitsioone kokku võttes võib järeldada, et enesekehtestamist käsitletakse kui suhtlemisoskust, mis võimaldab inimesel avaldada oma tundeid, mõtteid, uskumusi, arvamusi ja vajadusi sellise käitumise viisiga, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ja heaolu tunnet. 2 ENESEKEHTESTAMIS STIILID 2.1. Alistuv stiil Alistuvalt suheldes ei väljenda te oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritate neid edastada kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi. Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama. Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või
x varieerige oma vastuseid x keskenduge tunnetele x valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna x kasutage empaatilist hääletooni x püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas x vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad x peegeldage rääkija ressursse x peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu x peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. Alistumise-kehtestamise-agressiivsuse telg: x Alistuv käitumine inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. x Agressiivne käitumine inimesed, kes väljendavad oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt, nad võidavad peaaegu alati vaidlused. x Kehtestav käitumine inimesed, kes kasutavad sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduse rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi
Üks võimalus kehtesatamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ning ühiskonda mitte neile haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agresiivsuse vahele ja näha nende kontraste. Alistuv käitumine Kehtestav Agressiivne käitumine käitumine 7.1Alistuv käitumine. Inimesed, kes käituvad tavaliselt alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Seda õige mitmel viisil. Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistele oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel on see kõik, mida oleks vaja nende täitumiseks. Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda sellisel andekspaluval ja
iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna.
(Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla. Selline käitumine võimaldab suhtluspartneril neid ignoreerida. Alistuv inimene ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks, talub kõike vaikides,
käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid. Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 1.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest. Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele. Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust.
iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse inimese enesekohaseid hinnanguid, elusündmusi, teiste arvamusi, jälgitakse inimese käitumist. Isiksus ja vanus: isiksusetüüpide püsivuse uurimus (3 21 a) 1) pidurdatud aastasena pelgasid võõraid in ja uusi olukordi, 18 a eelistasid ohutud tegevusi, käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna.
tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi otsekohesus, sotsiaalne mõjukus, oma huvide kaitse ja iseseisvus on seotud enesehinnanguga. Kehtestamine tõstab eneseväärikust, rikastab lähisuhteid, võimaldab toime tulla raskete inimestega ja keerukate olukordadega ning stimuleerib sotsiaalset vastutust. 1.1 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?
See tähendab, et sa võid poovida muuta teise inimese käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid. Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest. Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele. Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust.
Ja ehkki meie kõik kannatame selle all, me viivitame, kõhkleme, piilume naabrite poole, oleme tulvil umbusku üksteise vastu, mitte aga selle vastu, kes meile kõigile kahju teeb. Ent kui see mees nii jultunult kohtleb kõiki nüüd, siis mida teie arvates teeb ta veel siis, kui ta alistab oma võimule igaühe meist ükshaaval? 36. Mis on siis sellise olukorra põhjus? Muidugi ei puudu sellel alus ja küllaldane põhjus, et helleenid tol ajal näi innukalt suhtusid vabadusse, nüüd aga nii alistuvalt taluvad orjust. Jah, oli, Ateena kodanikud, oli tol ajal rahva mõtteviisis midagi sellist, mida nüüd enam ei ole, mis oli võimsam kui pärslaste rikkus ja mis juhtis Hellast teel vabadusele ega lasknud end võita ei mere- ega maalahingus; nüüd on aga see omadus kadunud ja selle kaotus laostas kõik ja pööras kogu helleenide maailma pahupidi. 37. Mis see siis oli? Ei midagi kavalat ega keerukat, vaid ainult see, et kõik tol ajal põlgasid
1. SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 3. SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 21. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Alistuvalt käituv inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada om mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 22. Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide.
Sadistlik inimene tahab vabaneda üksildusest ja ahistusetundest, muutes teise inimese 4 omaenda lahutamatuks osaks. Tema enesetunne tõuseb ja võim paisub sellega, et ta haarab enesesse teise, teda jumaldava inimese. Tegelikult on sadistlik inimene alistuvast samavõrd sõltuv kui see temast. Üldjuhul käitubki inimene mõlemat moodi, nii sadistlikult kui ka alistuvalt enamasti küll erinevate objektide puhul. Vastandina sümbiootilisele ühendusele on küps armastus selline liit, mille puhul säilib inimese terviklikkus, tema individuaalsus. Armastuse paradoks on see, et kaks on üheks saanuna ikkagi kaks. Armastus on aktiivsus/tegevus, peamiselt tähendab armastus andmist, mitte saamist. Andmine on võimekuse ülim väljendus, sest andmisaktis kogeb inimene oma jõudu, rikkust ja võimeid.
Klient on minu palk. Klient on inimene. Klient on kasum. Missuguse teenindajapoolse käitumise kutsub igaüks neist mõtteviisidest esile? Kuidas see mõjutab kliendi käitumist? Missugused laused võimaldavad teenindajal olla edukam, missugused seda takistavad? Mõtteviisile vastavaid käitumisi on võimalik liigendada. Loomariigis on kaks käitumisviisi käituda agressiivselt (ründavalt) või alistuvalt (põgenevalt). Inimesel on veel kolmas viis käituda enesekehtestavalt. Järgnev joonis kirjeldab ja kujutab neid kolme käitumisviisi. Joonis. 27. Kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise puhul on olulised teised, nende huvid ja vajadused. Minu huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 106
Otsuse poolt ja vastu rääkivad argumendid Järeldused Sooviavaldus Lõpetamine Merlecons ja Ko OÜ 217 ENESEKEHTESTAJA ÕIGUSED Enesekehtestaja 10 õigust Järgnevalt on toodud veendumused, mis iseloomustavad enesekehtestavalt käituvat inimest. Lugege ja arutage paarilisega need kümme enesekehtestaja õigust ükshaaval läbi ning leidke näiteid alistuvalt ja agressiivselt käituva inimese veendumuste ja reageeringute kohta. 1. õigus: Mul on õigus ise otsustada enda käitumise, mõtete ja emotsioonide üle ja selle eest vastutada. Teiste hinnangud võivad minu otsuseid mõjutada, kuid lõplik otsus on ikkagi minu. Alistuv käitumine Agressiivne käitumine 2. õigus: Ma ei pea oma käitumise õigustamiseks tooma põhjendusi ja vabandusi.
probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. J. Bruneri järgi tuleb õppimisel lahendada kolm põhiküsimust. Esiteks kuidas uus teadmine omaks võtta. Teises faasis toimub teadmiste transformatsioon, mille käigus modifitseeritakse varasemaid teadmisi nõnda, et need sobiksid uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psüühiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja. See tähendab, et pole tähtis pole õppimise väline juhitavus, vaid iseõppimine. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. (Wikipedia, 2013) Sotsiaalse õppimise tunnused: uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest; nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe ,vaid siis kui on sobiv olukord;
annaabi.ee 
