,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1) Kes kujundasid Dorian Gray ellusuhtumise? 2) Dorian Gray oma alateadvuses (psüühika hirm). 3) Miks saab teost pidada Wilde´i vaidluseks Wilde'ga? 1) Dorian Gray oli noor ja kena rikkumata noormees, kes pidas ilu enesestmõistetavaks. Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha, huvitudes samal ajal oma sõnade mõjust ja noormehe reageeringust. Dorian Gray
Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see,
Õnn ei seisne mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga Arvan, et maailmas ei oleks inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Pahatihti loodetakse aga hea vedamise peale, et saada see õnn. Rodion Romanovis Raskolnikov, mees kes, elas väikses ja räämas ülemise korruse korteris Saint Peterburi agulitänavatel, soovis olla õnnelik, vähemalt oma alateadvuses ja mõtetes, kuid kõik muutus justkui aina hullemaks ja õnnest, polnud enam jälgegi. Ühel hetkel ta lihtsalt avastas, et oli jäänud elu hammasrataste vahele ja mitte kellegil polnud juskui aega tema muresi ja probleeme kuulata ja aidata neid lahendada. Oleks tal olnud keegi kellele oma muredest, raskustest ja soovidest rääkida, poleks ta oma tegudes ehk nii kaugele läinud. Ka tänapäeva kiires ühiskonnas, põõratakse liigset tähelepanu
Svidrigailov tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid ehk tujude kontrollimatud, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Minu kui lugeja jaoks tuli see tegu küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita
8 naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees 9 kubism- taotleb luuleteose välise vormi geomeetrilisust või pildilisust (G. Apollinaire "Kaelaside") 10 futurism- kunstivool, mis sisaldab tulevikuilminguid, käsitlus on närviline ja masinlik 11 dadaism- eitab kõike vana ja klassikalist ning otsib uut maailma mõistmiseks (P.Eduard "Vabadus") 12 sürrealism- modernistlik kirjandusvool, mis põhineb alateadvuses varjul olevate mõtete, tunnete automaatsel kirjapanekul 13 urbaniseerumine- inimasustuste koondumine ja linnade laienemine ehk linnastumine 14 psühhoanalüüs (S.Freud)- õpetus, et ka loomingu lähtealuseks on alateadvuses olevad elemendid nagu unenäod, nägemused jne 15 modernluule- rütm, riim, rohke kunstiliste kujundite, sümbolite, isikustamise kasutamine (nt Charles Baudelaire "Majakad") 16 modernproosa- traditsioonilise romaani jutustav laad on asendunud uue
kaasasündinud. Oluline on teada, et need protsessid on töös kogu aeg ehk alateadvus omandab uut infot ja õpib pidevalt. See tähendab, et peale selle, et meie isiksus on mitteteadlikult pidevas muutumises on meil võimalik ka end ka täiesti teadlikult kujundada ja suunata. Ehk siis kõik see, mida mõtleme, kuidas tunneme ja käitume on muudetav ja kujundatav täiesti sihipäraselt. Kõik sõltub sellest, kuidas me enda alateadvuses olevaid ressursse kasutame. Kui inimene võtab vastu enese suhtes mingi otsuse, siis sel hetkel alustab ta uue käitumismudeli loomist ning info ja ressursside suunamist sellesse. Ta mõtleb läbi tegevused, mis on tulemuse saavutamiseks vajalikud ja hakkab vastavalt sellele ka tegutsema. Kuid kuna uus käitumine on teadlik ja pole salvestunud alateadvusesse protsessina, siis nõuab see kogu aeg teadlikku kontrolli (mõtte)tegevuse üle, sest
See mees tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Miski mehe südames lihtsalt häiris teda nii väga, et ta ei suutnud enam edasi elada. Minu kui lugeja jaoks tuli see suitsiid küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita
iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid, mälestused, kompleksid, ihad ja kired, läbitud traumade ja kriiside jäljed. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik
Aga kas see mõjutab meid, sellele oskab vaid igaüks ise vastata. Sotsiaalreklaam on üks kõige silmatorkavam ja Eestis üks enim kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalset muutust taotlevates programmides. Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale. Sageli on sotsiaalsel reklaamil midagi ebameeldivat, ja just see tekitabki minule mingusugune psüühilise mõju, mis paneb mind sellele alateadvuses mõtlema. See võib olla kas väike reklaam või ülisuur. Kui see rekslaam on minujaoks aktuaalne, ei tekita see minujaoks suuri tundeid. Arvan, et sotsiaalreklaam mõjub minule, näiteks, kui reklaamida lastefonde ja lastehaiglate kampaaniaid, siis paneb see tekitama minus kaastunde. AIDS-i ja suitsu ja alkoholi reklaamid tekitavad minus hirmu. Tihtipeale just sokeeritakse inimesi mingisuguste õudsate piltidega,
Võim valis algul kaks inimest, kes kõike juhtima hakkaksid, nende heaks 89 .aasta lennust. Nendeks oli poiss ise ja kõige esimesena surnud Ray Soames, kes tegi peale esimesi katseid sealsamas metsas enesetapu. Alles jäi vaid poiss. Inimesed arvasid, et poiss läks hulluks, kuid asi polnud selles. Ta oli selle tundmatu võimu alluvuses ja ta pidi tapma järjest neid, kes olid veel märgistatud. Kogu info sai poiss läbi oma ninas oleva masinakese. Ta tappis kõik oma alateadvuses, ta isegi ei teadnud, kuidas ta seda tegi. Kuid kui keegi avastab selle plaani ja päästab poisi, on "võim" kaotanud ja poiss muutub jälle tavaliseks. Nii oligi "võim" kaotanud ja poiss viidi tagasi hullumajja, kuid vaid 3 nädalaks taastumiseks. Mulder ja Scully said tagasi olles omas kodus oma hiilgava töö ja hiilgava ettekande ning tõestusmaterjalide tõttu väga suurt ametikõrgendust. Ja Scully ja Mulder
ilusamad ning väärtuslikumad. Ilusateks hetkedeks loetakse ka neid hetki, mis on kallite inimestega, keda ammu pole näinud. Näiteks lahutatud vanematega lastele on ilusad hetked need, mis veedetakse koos mõlema vanemaga. Tüdruk, kes ammu vanaisa näinud pole, väärtustab seda, kui vanaisaga koos kalale saab minna, isegi kui kaladest kahju on. Ilusad hetked on need, mida veedetakse ilusate inimestega. See on hetk, mil midagi inimese alateadvuses ütleb, et see on tema hetk. See on see hetk, mis on tema oma ning mida keegi talt ära võtta ei saa!
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e
jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: · primitiivsed tungid · (varjatud) tunded · mälestused · kompleksid · ihad ja kired · läbitud traumade ja kriiside jäljed jne. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg
ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused eksisteerivad alateadvuses, psühhika ei suuda nendega toime tulla, samas mälestus neist sündmustest jääb häirima. See väljendub nii indiviidi kui kollektiivse mälu tasandil. Nn traumakirjanduse kaudu saab need esile tuua, nii ilmneb ka tugev side isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahel. Eesti kultuuris nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil (nt ei tohtinud rääkida 1940. aastate sündmustest, küüditamistest jms).
Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson. Hüpnoosi kasutussala on väga lai, seda kasutatakse meditsiinis, eriti psüühiliste haiguste raviks, hüpnoosi abil üritatakse õppida, saada kontakti teispoolsusega ning seda kasutatakse ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Hüpnoosi saab rakendada peaaegu kõiges, mis inimesega seotud. Kuna inimene käitub, tegutseb, tunneb ja mõtleb vastavalt infole tema alateadvuses, siis seda kujundades ja suunates saab isiksust sisuliselt kujundada vastavalt soovile, sest hüpnoos võimaldab vana käitumismudelit uuega asendada väga lihtsalt ja kiiresti, minnes mööda teadlikust protsessist. Hüpnoosi ajal suunatakse info ümber vastavalt eesmärgile, genereeritakse uus käitumismudel ning salvestatakse see alateadvusse juba toimiva protsessina, ühtlasi eemaldatakse vana, nii et sama loomulik, nagu oli vana käitumine on
ju ei sobigi tuupida valemeid ja keelelisi sõnastusi,ehk hoopis laste kasvatamine,maatööd või mis iganes ,mida süda ja hing ihkab.Maailma seisukohalt võttes pole neid võimalusi just sõrmede peal võimalik üles täheldada. Millega kokku puutume,mida näeme- seda võime ju proovida. Igas valdkonnas on võimalik end täiendada .Kõik algab siiski kodusest kasvatusest,silmaringist ja sealsest õhkkonnast. Kuigi see tegur ei määra sada protsenti meie tulevikust,vaid jäädvustub meie alateadvuses. Igaüks on oma õnne sepp ning loovus on see,mis meid esile tõstab. On ju mitmeid tuntuid juhte ja poliitikuid,kellel polegi oma positsiooni jaoks vastavat haridust. Sel kohal tuleb lisada,et meedia suudab leida üles kõik mineviku varjud,mis heidavad negatiivseid plekke joonel hoitud tegevusest,või pisitillukesest apsakast,mis inimlikult ette võib tulla. Siinkohal leian,et see kuidas sellest välja tulla,oleneb inimese ühiskondlikult tasandil olevast peegeldusest.
Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen tähele pannud paljusid vanemaid kurtmas kui nende lapsed kooliealiseks on saanud, et kool võtab nende lastelt kujutusvõime ja loomingulisuse. Ja, neil on õigus teatud mõttes. Kuid oluline on lastele (kuid mitte ainult lastele) õpetada kuidas saada võitu omaenese laiskusest ja argusest. Just need kaks omadust toob välja Kant kui eluaegse alaealisuse põhjused. Vabadus on eelduseks rahva valgustumisele
Ühed suurimad piirid meie elus on seadused. Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja oskuslikumad võivad mööda hiilida. Tegelikult saab siit ka välja lugeda, et meie elude piirid olenevad ka riigist, kus elame, kuna seadustikud on erinevad. Inimeste tegutsemisvabadusele on üheks vähemalt mulle väga üllatavaks asjaks kartus või mitte soov erineda ühiskonnast. Need on kui alateadvuses sätestatud eetikanormid: mis on normaalne ja mis ebanormaalne. See on huvitav, kuna ta on kui piir meie sees, mis samal ajal seondub välise toimuvaga. Kahjuks või õnneks, viimasel ajal kasvab inimeste arv, kes soovivad just nii-öelda tavalisest ühiskonnast erineda. Üks väga meeldiv ja austust vääriv nii-öelda piirivalvaja inimese sees on soov säilitada eneseaustus ja elada oma tõekspidamisi ja veendumuste järgi. See joon tõkestab meid igapäevaelus ja vabal ajal
Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon? Mentaalse representatsioonina mõistame neid märke või sõnu, millede nägemine kutsub meis esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta saab kohe öelda, et tegemist on noaga ja ta mõistab, millega tegu. Neuraalne representatsioon on see keerukate närvirakkude kogum, mis indiviidil aitab pilti nähes tema ajust selle info koheselt kättesaadavaks teha, ehk teadvustada, et tegemist on noaga ja mis see nuga on. 3. Kuidas juhtis looduslik valik inimese aju ja psüühika evolutsioonist arengut?
inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et
valmis. Mõne inimese puhul võib tähendada ka seda, et ta tunneb end praeguses ametis ebapiisavalt rakendatuna ning sooviks vastutusrikkamat ametikohta karjääriredeli järgmisel pulgal. Erootilised unenäod "valest" inimesest Rahu, sa pole nümfomaan. Sel "valel" inimesel võib lihtsalt olla rida isikuomadusi, mida ka sina endale tahaksid. Võib ka juhtuda, et ärkvel olles see inimene ei meeldi sulle, kuid alateadvuses sa ikkagi imetled teda. Võib ka tähendada, et alateadvuses oled sa tõepoolest sellest inimesest võlutud, ehkki sa seda ärkvelolekus ei tunnista. Näed unes, et kaotad hambad Kas sinu elus on praegu raske, sulle stressi tekitav olukord, mida lahendades võib lausa hambad murda? Näed unes, et lendad Klassikaline näide sellest, kuidas erinevate isiksuseomadustega inimeste puhul on samal unenäol erinevad tähendused. Kas oled muutunud unistajaks ja kaotamas kontakti reaalse eluga? Või oled väga kõrge enesehinnanguga
ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks ka aega, kogemusi ja tundeid. Armastus on sõna, mida on raske defineerida. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enamasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse enda vajadused teisele kohale,
latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole midagi muud kui meie enda kujutlused une ajal Seega ei või ennustada unenäo põhjal tulevikku nagu osad inimesed armastavad teha Vahel öeldakse, et paljud on unes midagi näinud ja see on pärast täide läinud Tegelikult inimene petab sellega iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult
latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole midagi muud kui meie enda kujutlused une ajal Seega ei või ennustada unenäo põhjal tulevikku nagu osad inimesed armastavad teha Vahel öeldakse, et paljud on unes midagi näinud ja see on pärast täide läinud Tegelikult inimene petab sellega iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult
,Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeva argipäev vajab muinasjutte. Paljud inimesed käivad teatris, kinos, vaatavad kodus filme või mängivad mänge. Neid tegevusi nimetatakse tavaliselt igavuse peletamiseks, kuid tegelikult võib nende tegevuste põhjuseks olla hoopis inimese alateadvuses soov. Olla kangelane või olla staar või mõni muu huvitav tegelane. Paljud inimesed mängivad mänge nii arvutis kui ka konsoolide peal. Mängimine tekitab paljudele võimaluse olla ,,kangelane" olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada. Neil tekkib võimalus samastuda mängu tegelas kujuga. Ja paljudel võib tekkida ka mängimisest sõltvus. Parimad mängud mis toovad hetkel palju kasumeid nende tootjatele on tehtud tõetruult ja reaalseks
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus
OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, siis saame aru, et kujutis on paigal. 2. Alateadvuses olevad protsessid (automatiseerimine). Nt. kõndimine või jalgrattaga sõitmine me oleme selle kunagi minevikus selgeks õppinud ning see ei lähe meelest. Või autoga ühe kindla teekonna pidev sõitmine autoroolis võime
muidu näidata, aga need otsivad pidevalt teed välja ja mõjutavad meie tegusid, alates keelevääratustest lõpetades karjäärivalikutega. Freud arendas välja ka isiksuse psüühilise struktuuri, millel on kolm osa: 1) Miski e. instinktitaust e. Id 2) Mina e. Ego 3) Ülimina e. Super-Ego. Kõigil on inimese kujunemises suur osa. Nad on nii iseseisvad kui ka üksteisest sõltuvad ja nad võivad sattuda üksteisega vastuollu. See teebki inimeseks olemise raskeks. Miski on alateadvuses olevad soovid ja tahtmised, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste põhjal. Selle keskmeks on sugutung ehk libiido. Kui naudinguhimu aga ei arvesta 2 reaalsusega võib inimene hukkuda (nt. kui inimene sooviks lennata ja ei arvestaks sellega, et inimesed ei lenda), seepärast seda surub maha Mina. Mina on teadlik lähtealus, mis juhindub reaalsusprintsiibist
4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid: ·Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel. Eksperimendi uurimise meetod: ·Ainuke meetod, mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele: ``Miks?`` 5.Psühholoogia mudelid (suunad) Psühhodünaamiline- rõhutab alateadvuses ja lapsepõlve mõju inimese käitumisele. / S. Freud. Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow
Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei lase tal elu elada ja nautida. Mõlemad poolel on teineteisega vaenujalal. Pidev eluvigade nägemine tekitab Harrys suitsiidimõtteid. Ta arvab, et on lihtsam vääratada
meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda. Lennart Meri on eestlastele südamele pannud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ma loodan, et alateadvuses kannad eestlased veel kaua edasi seda sihti, kus tunneme end uhkena olles osa oma maast. Olles üks neist kodanikest, kes ütleb uhkusega: ,,Minu Eesti !"
enamasti mööda vaatab, mõjutas see tugevalt. Ausalt öeldes, ei oskagi öelda kas ostaks, kui poes oleks tõesti müügil ,,Pedigree" logoga hommikuhelbed. Kahtleksin ning umbusaldaksin neid hommikuhelbeid küll ning arvatavasti kõnniks poest välja tühjade kätega, kuigi ega nende helveste kvaliteet ega maitse pole ju muutunud. Nii käituksid ka eeldatavasti enamus ostjatest ning see oleks täiesti arusaadav. Kõik need logod ja kaubamärgid on meil tegelikult ju alateadvuses juba nii kinni sisse kasvanud, et raske on neid kuidagi kuhugi ümber tõsta. Leian, et kogu näitus oli väga hästi koostatud. Kõige sügavama mulje jättis just see Mart Viljuse ,,TM". Seda tunnet, mida alguses kogesin, vaatades seda suurt ja veidrat poeriiulit, mis on nii segamini löödud, lihtsalt ei saa kirjeldada. See justkui neelas mu korraks, mu 2 meeled olid väga segased
Tegevuskohtadeks on Sandmani mõttemaailma sopid, kus kõik tundub liigagi sürreaalne ja mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid, kui mitte aastaid, siis tegelikkuses oli möödunud ainult nädal. 2) Novellide tegelased olid kõik omamoodi kummalised ja erinevad, kuid ometigi mõistis ka Sandman lõpuks, et justnimelt kõik tegelased on millegi poolest teineteisega sarnased. Lõpuks oma sihi, Sinise Kapteni juurde jõudes ja teda nähes mõistis Sandman, et need, kellega ta oli varasemalt kohtunud, olid Sinise Kapteni erikujud, juhatamaks teda õigele sihile.
maalimisel abiks fotod, projekteerides neid lõuendile ja maalides nii ülitäpseid vaateid, sageli rõhutasid läikeid? HÜPERREALISM b)Kunstnikud pidid elu kujutama mitte nii, nagu see on, vaid nii,nagu see peaks olema. Eeskuju võeti reeglina 19.sajandi akadeemilisest kunstist, arhitektuuris klassitsismist. SOTSIALISTLIK REALISM c) Nad leidsid, et kunst võib olla abivahend selleks, et uurida inimese alateadvuses toimuvaid protsesse ja saada jälile inimeste valikute sügavamatele põhjustele, mida sageli iseendalegi tunnistada ei taheta. SÜRREALISM, UNENÄOLINE EHK VERISTLIK KUNST
tunded ning mõtted võivad korduda. Öösiti tõustes mäletan väga tihti oma unenägusid, mis on just seotud hiljutiste tegevustega, mõne muremõttega või ees ootava suurema sündmusega. Gümnaasiumi lõpetades olin kimpus ärevushäirete ning kergema depressiooniga. Stress oli suur ning ootused seatud kõrgele. Seda on kergemal kujul ette tulnud ka hiljem ülikoolis näiteks eksamiperioodil. Võimalik, et ka viimased kuu aega on olnud alateadvuses minu jaoks pingelisemad ning sellest on tulnud teatud unehäired. Tartu Ülikoolis arstitudengite seas läbiviidud uuringus on selgunud, et tugevad emotsioonid, suur koormus mõjutavad kindlasti Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 tugevalt unereziimi, kuid viitavad ka ärevusele ja depressioonile (Eller, Aluoja, Vasar, & Veldi, 2006). Olen üsna kindel, et minu unereziimi mõjutab mingil määral ärevus ning stress,
Surnud Mehe majja, kogu selle keerukuses ja dimensioonirohkuses, võib suhtuda kui elu sümbolisse, mille koridorides ja usterägastikus peategelane eksleb. Ta on otsija, pagulane nii hingelt kui saatuselt, kes on kaotanud usu inimsusse ning kahtleb oma eksistentsi õigustatuses. Sisenemine Surnud Mehe majja on peategelase jaoks põgenemine pagulaseks olemisega kaasneva üksilduse ja vaenu eest. Kuid keegi ei saa põgeneda oma olemuse eest. See mis saadab inimest reaalsuses järgneb talle ka alateadvuses ja unenägudes. Nii ei paku ka Surnud Mehe maja rahu, kuigi minategelast koheldakse aukülalisena, saadab teda pidev tunne, et ta viibib "keelatud territooriumil". Algab rännak läbi meeleseisundite ja mälestuste, tõukeks selleks annab stseen Surnud Mehe ruumis katafalki juures, kus peategelast haarab hirm suutmatuse ees õigustada enda olemasolu. Siitpeale saabki tema peamiseks ülesandeks saavutada aktsepteeritus, olla vajalik ja seeläbi kindlustada positsioon ühiskonnas
palju ohvreid tooma. Kuid võim on inimesi laostanud mitmeid kordi. Võtame näiteks maalimasõjad. Hitler ihkas nii väga võimu, et oli valmis tapma kümneid miljoneid inimesi. Nendest kuus ja pool olid juudid, inimesed, kes tegelikult ei teinud midagi halba. Selle diktaatori eesmärgiks ei olnud muu, kui juhtimis- ja vallutamisiha. See ei tähenda, et karjääriredeli tippu pürgimine seostuks kuidagi inimeste tapmisega, kuid alati peab alateadvuses meeles pidama, mis siin elus tähtsam on. Tegema valikuid nii, et teised ei peaks selle tõttu kannatama. Kuigi tuleb kindlasti ette paratamatusi, kuid ei tohi muutuda nii võimuahneks, kui seda oli Hitler. Tuleb meeles pidada elu tõelisi väärtusi. Tähtsaim on minu arvates armastada ja olla armastatud. Oluline on kindlasti ka tervis ja anded, mis meile antud on. Igas ühes peitub see miski, mida keegi nii hästi ei oska, kui me ise. Tuleb leida see ja siis
Inimene ei saa elada ilma bakterite ja seenteta Bakterid on meie maailma kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid on võrreldes seentega natuke vähem. Seentega seostuvad tavaliselt esimesena söögiseened, mis on meile kasulikud, ning järgmisena hallitusseened, mis on vastupidiselt kahjulikud ning millest me igati lahti saada tahame. Nagu näha, isegi alateadvuses mõtleme me seentest pigem kui heateguritest. Seened on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime seeni leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. Inimene ei mõtlegi kapituleerida vähegi kahjulike seentearmee eest
„Ebausklik” T: See luuletus räägib kõikvõimalikest ebauskudest, alates katkisest peeglist, kuni kinda valet pidi kätte panemisest. S: Ei ole mõtet olla ebausklik, kuna iga asi võib olla halva tähendusega ja tuua ebaõnne inimese ellu. Kui maailma kontrollib titaan, siis asjad juhtuvad nii nagu tema teeb, mitte ei sõltu need märkidest, mis on puus või jälitavast kassist. „Maalija lõvipuuris” T: Hirmud peituvad inimesel sügaval alateadvuses. S: Iga inimene maalib endale omad hirmud, ning kõik need on peas kinni. Iga asi on nii hirmus, kui hirmsaks inimene seda enda mõttes ette kujutab. „Tontide nägijad” T: Hirmudele vastu astumine ja julge olek aitab nendest võitu saada. S: Nagu vanasõna ütleb, siis parim kaitse on rünnak, st. et hirumudele vastu astudes ning neid hirmutades on kõige parem viis nendest üle saada ja elada elu ilma kartusteta. „Meistrile”
Esitleb end moodsa teadusliku maailmavaatena L.Ronald Hubbard, 1955, USA ja Columbia Teos „Dianeetika“ Dianeetika – psühhotehnika, mis on segu psühhoanalüüsist ja müstitsismist Saientoloogia – tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil Inimesed elavad MEST-universumis – materiaalne energeetiline aegruum. Sellest tuleb vabaks saada. Teetan – hing-vaim Inimese meel-mõistuse 2 osa: analüütiline meel teadvuses ja aheldav reaktiivne meel alateadvuses, mis talletrab engramme Engramm – alateadvusse talletunud minevikutraumad Auditeerimine – engrammidest vabanemine. Teostab seda audiitor Eesmärk ongi vabaneda engrammidest ja saada toimivaks teetaniks koos eriliste võimetega. 4 Avalikud jumalateenistused (silmapetteks), organisatsiooni militaarne juhtimine Ülikallid kursused võimete arendamiseks, variorganisatsioonid, nn
eelnevalt on tekkinud arusaam, et selle vajalikkus on nullilähedane. See muutub segavaks, ning seda võib kutsuda eelnevalt omandatud hariduseks. Võib veenduda, et selline maailmavaade on väga laialt levinud ja tuttav paljude jaoks. Väärastunud arusaam, kas pole? Eelnev haridus panebki selle paika, mida on vaja ja mida mitte. Kõlab uskumatuna. Tõesti on raske leida endas motivatsiooni millegi uue omandamiseks, kui alateadvuses kummitab mõte, et sa ei vaja seda niikui nii. Siinkohal tulebki välja, et eelnev haridus võib osutuda segavaks teguriks. Elus on palju takistusi, eriti neid, mida peab ületama. Üks neist võiks olla võime omandada uusi teadmisi, hoolimata nende vajalikkusest. Kaotada ei ole midagi, sellistest olukordadest annab ainult võita. Inimene eristuski ahvist selle poolest, et ta võttis omaks uued oskused ja teadmised, muidu oleks me ilmselt ahvidega praegugi samal tasandil
· Oluline motiiv tema teoses on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimism. · Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. · Peaaegu kõigis tema teostes oli traagiline ja isikliku pessimismi tükike. · Teosed: näidend-" Anna Christie" Virginia Woolf (1882-1941) · Sündis Londonis · Briti kirjanik ja feminist. · Tema ema suri kui Virginia oli noor ning neiu kannatas kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Peale isa surma kolisid õdede-vendadega teisse linna.
Eriti kui ei oota sellist käitumist(hirmutamist) mõne inimese iseloomust. 3. Kuidas võib alandamine mõjutada inimese edaspidist elu? Oletagem, et rõõmust ja enesekindel tüdruk vahetab kooli, kolimise pärast. Ta on väga rahul oma senise eluga. Üks päev otsustab üks tema klassivend talle panna mitu nätsu juustesse. Kogu klass naerab ja tüdruk läheb nuttes koju. Meeleheites lõikab ta oma nätsused juuksed ära ja nutab kogu päeva. Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei seosta mitte ainult selle klassivennaga, vaid ka kooliga. Seega alandamine mängib väga suurt rolli inimeste tulevikus tehtavate otsuste üle. Alandamine võib paika panna ka piiranguid inimestele. Kes ei suuda kooli minna jms. 4. Miks sinu arvates üks vangivalvuritest ei läinud kaasa teiste tegutsemisega? Üks vangivalvur ei talunud seda vägivalda, mida teised rakendasid vangide peal
ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib olla on see saatus, mis määrab meie tuleviku. Kas homme ootab meid ees surm või eluarmastus, seda ei tea keegi. Kuid mis siis, kui elu mõte ongi elada ettemääratud süzeed? Kõik mida teeme ning muuta üritame on juba kuhugi kirja pandud. Kas saame üldse olla milleski kindel või elamegi ühes suures valedevõrgustikus ning pettekujutelmis? Äkki meie maailm polegi selline nagu arvame seda olevat ning elame mullis, mis on täidetud illusiooniga. Järsku meie eesmärk
Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu.
toiduks valmistamist eemaldada. Kaunad murduvad kergelt rõõmsa naksatusega, millest ka ingliskeelne väljend snap beans ehk naksoad. Eriti tore on aga see, et külmutatud noori rohelisi oakaunu saab nüüd osta igast poest aastaringselt ning soodsa hinnaga. Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi. Säilitage kaunu plastkotti pakitult külmkapi köögiviljasahtlis kuni 5 päeva. Valmistamisel ärge keetke oakaunu liiga pehmeks, vaid ainult blansheerige ehk ehmatage neid keeva veega.
· Allapoole pööratud peopesad- tagasihoidev ja rahulik zest 4 Näo puudutamine: Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt.
Kui meil ei oleks Kuradit, poleks kellegi kaela ajada halbu asju. Siis oleks ju Jumal ka pahategudes süüdi. Samas kui poleks Jumalat, oleks kõik heateod ja päästmised Kuradi kätetöö, niisamuti nagu ta ise oleks need inimestele toonud. Kes usub Jumalasse, kes Kuradisse või kes hoopis kellegisse/millegisse muusse. Kuid inimesed jäävad alati uskuma, et neil on kaitsja või keegi, kes neid hoiab ja isegi kui inimene ütleb, et ta ei usu millessegi, siis tema alateadvuses on see miski, millesse uskuda, siiski olemas. Vanasõna ütleb, et ükski heategu ei jää karistamata. Kui inimestel läheb hästi, siis millalgi tuleb aeg, mil juhtuvad ka õnnetused ning neist üle saades tuleb ette jälle nii uusi õnnehetki kui ka õnnetusi. Kunagi ei ole nii, et ei ole üht ilma teiseta. Nii nagu ilma Jumalata ei ole Kuradit, nii ei ole ilma õnneta ka õnnetust. Nii oli vanal ajal, praegu ja usun ka, et tulevikuski.
nagu inimene vist polegi. Arusaada juu, et tegemist on tegelikult suure lollusega aga see on ainult pisike osa üksteise massilise ületrumpamise hulgas. Eelnenule lisaks ostetakse meeletult suuri maju, kalleid kasukaid ja muid esemeid millel praktiline väärtus põhimõtteliselt puudub. Asjadel välja nägemine polegi vist enam kõige tähtsam vaid just hinnalipik selle küljes. Tahtmine on rohkem näidata asja hinda, kui seda asja ise. Lai arvamus on vist, kui mitte otseselt siis vähemalt alateadvuses, et väljapaistev asi viitab väljapaistvale inimesele. Kui enamasti inimesed kulutavad raha, mida nad kulutada ei saa, siis on ka inimesi kelle jaoks raha pole probleem, keda ei huvita absoluutselt hind ja muu selline. Raha lihtsalt on, ja seda piiramatult. Sääraseid inimesi oleme harjunud kutsuma miljo- või siis miljardnäärideks. Selle asemel, et toetada, kas ntks tänavalapsi või kodutuid, nad tarbivad mõtetult
annaabi.ee 
