hüstereesi ja pöörivoolude kadudeks. Elektriline kadu on energiakadu trafo mähistes, mis põhjustab nende soojenemise. Trafo kasuteguriks nimetatatakse trafost saadava tegevvõimsuse P2 ja trafole antava tegevvõimsuse P1 suhet. 10.)mähiste lülitusrühmad Kui me tahame kahte trafot lülitada paralleelselt siis peavad nende lülitus rühmad olema samad see tähendab emj suunad peavad olema samad. Trafo emj on sama suunalised kui nende üks mähised on samasuunaliselt keritud kui üks mähis on teise suunaliselt keritud ei ole emj sama suunalised. Faasi nihet emj vahel väljendatakse lülitusrühmade abil. 11.)Trafo lülitamine paralleeltalitlus:Et trafosi lülitada paralleeltalitluseks on vaja, et: 1)ülekande suhted samad ü1=ü2,kui tingimus ei ole täidetud tekkib ühtlustusvool,mis liitub koormusvooluga ning mille tõttu tuleb langetada koormust. 2)Samad lülitusrühmad trafodel, kui tingimus ei ole täidetud tekivad tugevad ühtlustusvoolud kuna elektromotoorjõudude
1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega seadmeteks. Lampsünkronoskoop koosneb kolmest
.................................. 17 Käivitamine ja reguleerimine ............................................................................................................ 18 Nurgakarakteristik ............................................................................................................................. 18 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 19 Mehaaniline karakteristik .................................................................................................................. 19 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 19 Püsimagnetitega sünkroonmootorid ................................................................................................ 20 Asünkroonmootorid ..........................................................................
ω-nurkkiirus T=kTфIα T-mootori elektromagnetiline moment ф magnetvoog pooluse kohta R-ankruahela kogutakistus Joonis 2. Alalisvoolu-haruvoolumootori ühendusviis ja mehaanilised karakteristikud Joonis 3. Ankrureaktsiooni mõju alalisvoolu-harumootori karakteristikule: a- momendi voolu karakteristik; b- mehaaniline karakteristik 2.1.2 Haruvoolumootori kiiruse reguleerimine 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik lisatakistuse olemasolul ankruahelas - U I R Rl a a kE kE Rl , kus - lisatakistus ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu
Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina.
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina.
Töömasinate mehaanilised tunnusjooned- sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne kuni tekib kinnine käivitusmähis, mis võimaldab nn. asünkroonset käivitust: liinilülitiga L lülitatakse staatorimähis kolmnurkkujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Liinipinge on kolmefaasilisele pingele. Seejuures on ergutusmähis ühendatud käivitustakistiga Rk, ümberlüliti ÜL on seisus võrdne faasipingega U=Uc sest liinipinge on kahe liinijuhtme nt Aja B vaheline pinge. A. Staatori pöördmagnetväli indutseerib käivitusmähises voolu, mille tulemusena tekib pöördemoment 9.Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis ja vahelduvvooluringis. Ampermeetri näidu analoogiliselt olukorrale asünkroonmootoris
liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonisel on I elektrivool oma suunaga ja F juhtmele mõjuv jõud oma suunaga.Seega elektrimootori tööks on vajalik magneti olemasolu, mis looks magnetvälja. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt.Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? Tööd tehes tuleb energiat juurde sellepärast, et mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks. Puhkeolekus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks
juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest
Selle näitena on joonisel S3 toodud rööpergutusega alalisvoolumootori ankruvoolu, emj ja nurkkiiruse ajalise muutumise diagrammid. Nagu näha, muutub ankruvool kahe piirväärtuse, maksimaalse käivitusvoolu I1 ja ümberlülitusvoolu I2 vahel. Selline muutumine on tingitud käivitusreostaadi sektsioonide järkjärgulisest väljalülitamisest. Joonis S.3 Iga käivitusreostaadi sektsiooni väljalülitamine põhjustab elektriajami elektro- mehaanilise ajakonstandi hüppelise vähenemise ja seetõttu muutub ka kiiruse (ja seega ka ankrumähise vastuemj) kasvu iseloomustava eksponentkõvera tõusunurk. Kui lülitada elektriajami juhtimisskeemi vooluandurid, näiteks maksimaalvoolureleed, mis on seadistatud rakenduma voolu väärtusel I1 ja tagastuma voolu väärtusel I2, saab nende kontakte kasutada käivitusreostaadi sektsioone väljalülitavate kontaktorite juhtimiseks
Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral. Tegelikkuses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõterista näitu ja digits mõõterista ekraanil näidatavate numbrite väiksemait järku. Täpsusklass on iga mõõteriista üks tähtsamaid parameetreid. Täpsusklass on karakteristik, mis määrab suurima lubatava põhivea, lisavea ja teisi täpsust mõjutavaid omadusi. Mõõteriista täpsusklass võib olla antud kolmel viisil: taandatud, absoluutse või suhtelise piirhälbena. Taandatud piirhälbe kaudu defineeritakse täpsusklass järgmiselt: Mõõteriista täpsusklass on mõõteriista suurim taandatud viga kasutuseloleva skaala piires:
Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q
...................11 3. elementide ülekandefunktsiooni määramine ja süsteemi ülekandefunktsiooni koostamine..........................................................................................................................13 3.1. Elementide ülekandefunktsiooni määramine...........................................................13 3.1.1. Võimendi.......................................................................................................... 13 3.1.2. Generaator........................................................................................................ 15 3.1.3. Elektrimootor....................................................................................................16 3.1.4. Tahhogeneraator............................................................................................... 18 3.1.5. Kohalik tagasiside.............................................................................................18
järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult
nimetataksegi taandaud inertsmomendiks - J s' m 2 . Taandatud inertsmomendi J1 J2 mv 2 lõppkujul valem: J J m J 0 2 2 2 ... 2 u1 u1 u2 7. Mehaaniliste karakteristikute liigitus Töömasinate mehaanilised karakteristikud: Kiirusest sõltumatu staatiline moment: Ts=const. Selline karakteristik on eelkõige mehhanismidel, illes oluline osa tehtavast tööst kulub raskusjõu ületamiseks, nagu kraanade tõstemahhanismid, lihtid jne. Samasse rühma kuuluvad mehhanismid, milles ülekaalus on hõõrdejõud, sest hõõrdejõudu ja momenti võib teatavais piires lugega mehhanismi töötamisekiirusest sõltumatuks. Siinghulgas võib nimetada sildkraanade silla- ja vankrimehhanimse, transportööre, tööpinkide
pöörlemissuunale. Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal. Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada. Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Dünaamiline pidurdus: a võõrergutusega, b endaergutusega Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon. Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eema
Nõrga magnetvälja tõttu ei saa ta mõõta väikeseid voole ja mõõteriist on tundlik välistele magnetväljadele. 24. Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist? Ampermeeter mõõdab voolu, voltmeeter pinget. 25. Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas? Kuna siis on näitu parem lugeda. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja vool. Sisendklemmid ühendatakse elektrienergia allikaga, väljundklemmid tarbijaga. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodis on n- ja p-tüüpi pooljuhid, kui rakendada positiivne pinge (p juures on +), siis hakkavad elektronid ja augud liikuma, ektronid lähevad üle p-kihi + klemmile ja augud vastupidi
Maksimaalväärtuse ehk amplituudväärtuse ja efektiivväärtuse suhet nimetatakse amplituuditeguriks ka. Im = ka . I Siinussuuruse amplituuditegur Im 2 ka = = Im = 2 =1,41. I Im 6.8 Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib
Kas henri on suur või väike mõõtühik? 7. Kuidas saada suurt induktiivsust? 8. Millal indutseeritakse juhtmesse elektromotoorne jõud (emj.)? 9. Mida kujutab endast endainduktsioon? Millega võib endainduktsiooni võrrelda? 10.Mida nimetatakse paispooliks ehk drosseliks? 11.Kumma pooli induktiivsus on suurem, kas südamikuta poolil või südamikuga poolil? 12.Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada vool, ning lülitada see mähis pinge alla ampermeeter näitab kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime) 13.Millist takistust avaldab paispool e. drossel vahelduvvoolule? Põhjenda. 14.Millist takistust avaldab paispool e. drossel alalisvoolule? Põhjenda. 15.Mida nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks? 16.Miks voolu väljalülitamisel vool ei katke hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt? 17.Miks ei saavuta vool pika juhtme või pooli ühendamisel
9 väikesed veoakud 44 nimimahutavus, Ah 059 järjekorranumber, 036 külmkäivituse voolutugevus (360 A) TÖÖKARAKTERISTIKUD Külmkäivituse voolutugevus (A) näitab kui tugeva vooluga saab akut koormata: 1) temperatuur - (-18) 0C, 2) koormamise aeg - 10 s. Nõue: aku lõpp-pinge ei langeks alla 6,0 V. 58. Generaatori tüübid ja liigid I. Alalisvoolu generaator: a) eelised: ei vaja väljundpinge alaldit; b) puudused: lamellkommutaatori keerukus ja vähene töökindlus; pingeregulaatorite keerukas ehitus (tagasivoolurelee, voolupiirik, pingeregulaator) ning suur mass II. Vahelduvvoolu generaatori arengut soodustas pooljuhtdioodide leiutamine a) eelised: kompaktne, kontaktivaba, kõrge töökindlus; b) puudused: alaldi ja lisaergutusmähise vajadus
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon.
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt
Leida trafo pingemuutus n aktiiv-induktiivkoormus (cos2 = 0,6). 2,2 % 8,8 V 5,32 % 21,28 V mit, saame neljanda punkti tulemuseks 21,31 V. 1. Autonoomse sünkroongeneraatori võll pöörleb sagedusega 1500 p/min ja generaatoriklemmipinge on Seejärel tõstetakse pöörlemissagedust kuni 1800 p/min ja samaaegselt vähendatakse ergutusvoo suu Arvutage generaatori andmed olukorras, kui generaator oli mõlemal juhul tühijooksul võlli pöörlemissagedus n1 1500 p/min generaatori pinge E1 400 V generaatori pinge sagedus generaatori sagedus f1 50 Hz uus võlli pöörlemissagedus n2 1600 p/min generaatori pinge väärtus ergutusvoog 2 0,8*1 Leida E2; f2=? Vastus:
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil l = lmax takistus on võrdne resistori täieliku takistusega R. r = kl (3.2.1.) kus: k = R/lmax – ülekandetegur r = aR (3.2.2.) kus: a = l/lmax. Tegelik staatiline karakteristik näeb välja nagu joonisel 0.2.6.i, ja seda põhjusel, et
elektrimootoreid, saab alalis- ja vahelduvvoolu võimsust mõõta ka amper- ja voltmeetriga. Amper- ja voltmeetri näitude põhjal arvutatakse võimsus valemiga P = U × I, kus P tähistab võimsust vattides (W), I - voolutugevust (A), U - pinget voltides (V). Võimsuse mõõtmine vattmeetriga. Alalisvoolu võimsust ja vahelduvvoolu aktiivvõimsust mõõdetakse elektridünaamilise vattmeetriga. Mõõteriista liikumatu mähis on voolumähis ja ta lülitatakse jadamisi tarbijaga. Liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse rööbiti. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada muutub pöördemomendi suund. Õige ühenduse tagamiseks on vattmeetri nn. generaatori klemmid märgitud tärniga. Enne vattmeetri vooluahelasse lülitamist tuleb tärnikestega märgitud klemmid omavahel lühikese isoleeritud juhtmega ühendada. Reaktiivvõimsuse mõõtmine.
1.3.Sünkroonmootor Sünkroonmootor on vahelduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (joonis 1). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole.
kohaselt. i=IMcost; u=UMcost; e=Mcost; i- voolutugevuse hetkväärtus; IM-voolutugevuse amplituutväärtus s.o. maaksimaalne väärtus; I=IM/2-efektiivväärtus; Efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab juhis sama suure soojushulga kui vahelduvvool.; =2f-ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides;f-sagedus(Meil f=50Hz);T periood, 1võnke sooritamiseks kulunud aeg(6) Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu generaator koosneb rootorist, milleks on pöörlev elektromagnet ja staatorist, mis koosnevad 2-st mähisest, mis on ruumis nihutatud 2/3 võrra. rootori pöörlemisel nurkkiirusega indutseeritakse kõigis mäistest emj, mis muutub harmooniliselt sagedusega , kuid mähiste paigutuste tõttu esineb faasinihe 2/3 ja 4/3 (7)Kolmefaasilise generaatori tekitatud pingete graafikud: (8)tähtühendus:(9) Generaatori mähiste (rootorit ei ole näidatud) üheliigilised otsas X,Y,Z võib kokku ühendada.
Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks võimendit vaadelda kui regulaatorit, mis reguleerib toiteallika energia andmist tarbijale kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendite analüüsi seisukohalt vaadeldakse aga võimendusprotsessi