6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame 2) Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav 3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud
Häirib tsingi omastamist luukoepoolt. NAATRIUM RDA kogus mg -10aastasel 600-1800mg, 11-24a 1000-2500mg (soola tl). Organismis on naatrium vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus, lümfis. Rakust liigub naatrium Na-pumba abil välja. Ta osaleb rakkude sise- ja väliskeskkonna naatriumi ja kaaliumi jaotumises lihas- ja närvikoes. Osaleb vere osmolaarsuse regulatsioonis, happe-alustasakaalus, normaalses veevahetuses, membraantranspordi tagamisel, ensüümide aktivatsioonis. Naatriumi allikad: juust, liha, kala, pagaritoodeted, kõrvitsalisted, mädarõikalisted. Naatrium imendub hästi. Lisamanustamine on vajalik abs. taimetoitlusel või ägedal oksendamisel või kõhu lahtisusel. Ületarbimisel on häiritud ioontasakaal rakus - Ca on rohkem vererõhk tõuseb. Ja hüpertooniasoodumusega inimestel peetub organismis nii naatrium kui vesi. Üledoseerirmine:Põhjustab näo ja jalgade turset. Vee peetus organismis. Kaaliumi eritamine suureneb. Kõrgevererõhk
kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. · Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus)
kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. · Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli? Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli. Mida tähendab retinotoopia? Nägemisnärvide asetsemine ajus sarnaselt nende retseptiivväljade asetsemisele nägemisväljas. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus?
Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria (biased competition), mille kohaselt toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel.
kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? Minevikus tugevaid positiivseid või negatiivseid kogemusi ja emotsioone põhjustanud tegureid on kergem märgata. 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid mil moel võib tähelepanu olla kallutatud 10
uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja. Meeleorganile mõjuja. Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Analüsaator: tundenärvilõpmed (e retseptorid), närvikiud, peaaju osad Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud).
Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud. Neuraalne mehhanism: parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 3. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu
Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria (biased competition), mille kohaselt toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel.
Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Nägemine
Prof APC esitlevad Ag-i MHC II abil ja nende kostimul. signaal üle B7 aitab algatada T raku aktivatsiooni. Dendriitrakud - Dendriidid tekitavad algse im. vastuse, neid palju MHC II pinnal; aktiveerivad naive TH rakke. Parimad T raku aktivaatorid. Makrofaagid aktiveeritakse fagosütoosi teel. Aktiveeritud M-il kõrge MHCII ja B7 ekspressioon tase ja nad aktiveerivad T-mälu ja effektorrakke, aga ei aktiveeri naive T-rakke. B-rakk osaleb APC-na T-raku aktivatsioonis. Puhkav B-rakk ei ekspresseeri pinnal B7-t ja ei saa aktiveerida naive-T-rakku, kuid saab aktiveerida mälu- ja effektor-T-rakke. Aktiveeritud B-raku MHC II tase on ülesreguleeritud ja seal algab ka B/7 ekspressioon ning see B-rakk võib aktiveerida naive, memory, effector T cells T-RAKKUDE POOLT ANTIGEENIDE ÄRATUNDMINE JA AKTIVATSIOON T- lümfotsüütide pinnal asub valk (retseptor), mille geenides toimuvad ümberkorraldused sarnaselt neile, mis leiavad aset B-lümfotsüütide küpsemisel
Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Analüsaatori töö on reflektoorne. igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon kas liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses safaris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingud aktiviseerivad kogu psüühilist tegevust, aidates organismil adekvaatselt kohaneda muutustega ümbritsevas. Kui ärritajale intensiivsus kahaneb või kaob, siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. AISTINGUTE LIIGID JA ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Tänapäeval on loendatud u 20 erinevat analüsaatorite süsteemi
rolli kas organism suudab õieti reageerida või mitte. Mõned mutatsioonid on etnilistele rühmadele, piirkondadele omased. Hiireliinid, kellel on mutatsioonid või puudused CTL surma radades Granzüümi puudus- granzüümiga viiakse märklaudrakud apoptoosi – puudulikkus põhjustab viivitust apoptoosis märklaudrakkudes. Probleemide uurimseks on mudelid hiirtel (inimestel on rake mudeleid teha). Inimese X kromosoom Propedin puudulikkus – komplemendi aktivatsioonis, alternatiivses rajas. B ja T lümfotsüütdide vahelised retseptorid Immuunpuudulikkus põhjused raku tasemel. JAK kinaasid, neid on erinevaid. Lümfotsüütides võivad olla defektsed rekombinatsiooni aktiveerivad geenid, RAK1 RAK2, kui need ei fn sisi immuunpuudulikkus. MHC moelkulide ekspressiooniga seotud molekulid defektsed nt. Kui võtame ette ühe inidviidid (peale tõsiste juhtumite, kui tõesti üks ei tööta üldse) siis eri
Valke lõhustavad ensüümid toodetakse inaktiivsena, sellega on välditud pankrease iseseedimine. Pankreasenõre pH 7,8...8,4. 8.2.1. Kõhunäärmenõre koostis ja omadused, ensüümide aktivatsioon Pankrease nõre anorgaaniline osa koosneb veest ja ioonidest HCO3-, mis on olulised peensoole sisaldise neutraliseerimisel. Oluline on ka Ca2+, seda näiteks amülaasi aktivatsiooniks peensooles ja valke lõhustavate ensüümide aktivatsioonis. Pankreasenõre orgaanilise osa ensüümid on valdavas enamikus hüdrolaasid. Ülekaalus on proteolüütilised ensüümid (peptidaasid), mida võib kaheks jagada: 1) Valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid lõhustavad endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, kollagenaas). 2) Ahela otsmisi sidemeid lõhustavad eksopeptidaasid (karboksüpeptidaasid, aminopeptidaas). Pankrease - amülaas lõhustab tärklise ja glükogeeni tri- ja disahhariidideks.
Erinevus on kollase tajumises. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kepikesed – reageerivad valgusele, võimaldavad näha kiiresti ja kehvades tingimustes, asetseb reetinas perifeerselt Kolvikesed – reageerivad värvusele ja on fookuspunktis suurimad (värvitundlikkus), asuvad reetina keskosal. Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli? Nägemisvälja piirkond mille teatud tüüpi stimulatsioon kutsub esile muutuse raku aktivatsioonis. Ühe raku vastutusala. Ala reetinal kus valus mõjutab neuroni aktiivsust. Mida ebatundlikum on rakk, seda suurem on retseptiivvälu nt sõrmeotsas on väiksem kui säärel. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? suurus, tundlikkus, ruumiline lahutusvõime. Retseptiivväljad muutuvad hierarhilistel töötlustasanditel järjest suuremaks. Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes?
vastuse, neil palju MHC II pinnal; aktiveerivad naive TH rakke.parimad T raku aktivaatorid (aktiveerivad naive, memory and effector T cells); D. pinnal rohkesti MHC I ja II molekule ning B7-1 ja B7-2 kostimulatsiooni valke). Makrofaagid aktiveeritakse fagosütoosi teel (bakterite LPS-id, IFN, Th1 tsütokiinid). Aktiveeritud M-il kõrge MHCII ja B7 ekspressioon tase ja nad aktiveerivad T mälu ja effektor rakke, aga ei aktiveeri naive T rakke. B rakud osaleb APC-na T raku aktivatsioonis. Puhkav B rakk ei ekspresseer pinnal B7-t ja ei saa aktiveerida naive T rakku, kuid saab aktiveerida mälu ja effektor T rakke. Aktiveeritud B raku MHC II tase on ülesreguleeritud ja seal algab ka B/7 ekspressioon ning see B rakk võib aktiveerida naive, memory, effector T cells 19. T-rakud (Tc CD8+, Th CD4+, TCR / ja /, Treg, NK-T). T-rakkude poolt antigeenide äratundmine ja aktivatsioon
ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Võimaldab jõuda nähtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analüsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid või siseorganeis 2. närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2
efektiivsusega. Holoensüümi koosseisu kuulub ka faktor. faktor on vajalik RNA polümeraasi spetsiifiliseks seondumiseks promootoralale ja transkriptsiooni avatud kompleksi moodustumiseks. Pärast esimese 10 nukleotiidi sünteesi (abortiivne transkriptsioon) vabaneb faktor multiensüümkompleksist ning RNA polümeraas on võimeline DNA-l edasi liikuma. Toimub RNA ahela elongatsioon. Miks need ei ole olulised aktivatsioonis: ß - katalüüsib RNA sünteesi ß` - seondumine DNA matriitsahelaga. shaperonvalk, osaleb ' subühiku voltimisel (selle subühiku puudumine ei mõjuta polümeraasi aktiivsust) 2. Kas üks ja sama valk võib toimida nii transkriptsiooni aktivaatorina kui ka repressorina? Põhjend age. Ühe ja sama geeni puhul ei, sest transkriptsiooni aktivaatorite ja repressorite seondumisalad promootor-regioonis on erinevad. Repressorite seondumisalad võivad kattuda promootoriga, jääda
Tegevuslibastuse teooriad I. Reason (1992) & Sellen, Norman (1992): kaks töörežiimi 1. Automaatne režiim – sooritust kontrollib kõige tugevam skeem. Kiire. Jäik. 2. Teadliku kontrolli režiim – sooritust kontrollib tsentraalne protsessor/tähelepanu süsteem. Veakindlam. Paindlikum. Aeglane. II. Skeemiteooria (Sellen & Norman, 1992): Libastused: *Viga kavatsuses, *Viga skeemis , *viga aktivatsioonis, *Viga Nägemistaju Distaalne stiimul – keskkonnastiimul. Vastuvõtmine – füüsiline energia Transduktsioon – energia muundamine. Proksimaalne stiimul – retseptori stimuleerija Neuraalne töötlus – keskkonnastiimul. Kodeerimine – tähendus Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Tähelepanu (ei
Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt)
TCR kompleksi kuuluvad ka Src perekonda kuuluvad proteiin türosiin kinaasid, millest kõige tähtsamad on Fynid. CD45, mille tsütoplasmaatiline domeen sisaldab türosiin fosfataasi (ensüüm) TCR koretseptorid – CD4 või CD8. Igal T-rakul ekspresseeritakse neist ainult ühte tüüpi! Koretseptori tsütoplasmaatilisele domeenile on seostunud samuti türosiin kinaas – sedapuhku tüüp Lck. Ka tsütosoolne ensüüm ZAP70 mängib olulist rolli T-raku aktivatsioonis Signaali transduktsioon: TCR variaabelsed domeenid (α ja β ahel) seostuvad vastava MHC klassi molekuliga (see sõltub sellest, millist koretseptorit T-rakk kannab) ning sellega seostunud peptiidiga. Intratsellulaarsed Src perekonna türosiin kinaasid – nagu näiteks Fyn – aktiveeritakse CD45 abil, milleks türosiin fosfataas eemaldab nende Fyn ensüümide inhibiitoraladest fosfaatgruppe, mistõttu Fyn saab aktiveeruda.
meeleorganid või siseorganid, närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja peaaju piirkond, mis töötlevad erinevaid erutusi. Kõik analüsaatorid moodustavad psüühika sensoorse ala. 8 Joonis 1 Aistingu tekkimise tingimuste skeem. Analüsaatori töö põhineb reflektidel. Igasugune aisting, mis tekib, on sellele olemas ka vastu- reaktsioon nagu näiteks liigutused, aktivatsioonis toimuvad muudatused, vegetatiivses alas või lausa nende kombinatsioon. Seda, et kuidas sellele vastatakse, on olemas lihtne mehhanism. Närviimpulsid liiguvad ajukeskusest liigutus- või sekretsiooni keskustesse. Need uued närviimpulsid on tekitatud aistinguprotsesside tulemusena, mis liiguvad siis eferentseid juhteteid kaudu. Niimoodi tekivadki liigutused või muutused seisundis vastavas keha osas ( ja selle
meeleorganid või siseorganid, närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja peaaju piirkond, mis töötlevad erinevaid erutusi. Kõik analüsaatorid moodustavad psüühika sensoorse ala. 8 Joonis 1 Aistingu tekkimise tingimuste skeem. Analüsaatori töö põhineb reflektidel. Igasugune aisting, mis tekib, on sellele olemas ka vastu- reaktsioon nagu näiteks liigutused, aktivatsioonis toimuvad muudatused, vegetatiivses alas või lausa nende kombinatsioon. Seda, et kuidas sellele vastatakse, on olemas lihtne mehhanism. Närviimpulsid liiguvad ajukeskusest liigutus- või sekretsiooni keskustesse. Need uued närviimpulsid on tekitatud aistinguprotsesside tulemusena, mis liiguvad siis eferentseid juhteteid kaudu. Niimoodi tekivadki liigutused või muutused seisundis vastavas keha osas ( ja selle
meeleorganid või siseorganid, närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja peaaju piirkond, mis töötlevad erinevaid erutusi. Kõik analüsaatorid moodustavad psüühika sensoorse ala. 9 Joonis 1 Aistingu tekkimise tingimuste skeem. Analüsaatori töö põhineb reflektidel. Igasugune aisting, mis tekib, on sellele olemas ka vastu- reaktsioon nagu näiteks liigutused, aktivatsioonis toimuvad muudatused, vegetatiivses alas või lausa nende kombinatsioon. Seda, et kuidas sellele vastatakse, on olemas lihtne mehhanism. Närviimpulsid liiguvad ajukeskusest liigutus- või sekretsiooni keskustesse. Need uued närviimpulsid on tekitatud aistinguprotsesside tulemusena, mis liiguvad siis eferentseid juhteteid kaudu. Niimoodi tekivadki liigutused või muutused seisundis vastavas keha osas ( ja selle
annaabi.ee 
