maksumuse alandamine.) Anorgaanilised soolad, mis ei lase pesupulbril paakuda ja teevad selle paremini doseeritavaks. Taed Tetra Acetyl Ethylene Diamine valgendi aktivaator. See on kallis lisand ja parandab kõvasti pulbri pesemisomadusi. Sageli pole aktivaatori kogust toote koostise nimistusse märgitud. Piirdutakse vaid tähisega. Kui TAED-i on pulbris vähe, siis ei pääse valgendi mõjule.
19. Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsimeetodiga on tegu? Transgeenne analüüs. Ei tea täpselt, aga pmst luuakse DNA konstrukt, milles on uuritav sidumissait (näiteks mingi UAS), TATA-box ja reportergeen (siin lacZ geen). Reportergeen valitakse selline, mille produktide aktiivsust on lihtne määrata ja järeldusi teha. Sellist meetodit nim ilmselt siis transgeenseks analüüsiks?? 20. Mis on transkriptsioonilise aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? Nii transkriptsiooni aktivaatoritel kui ka repressoritel on 2 funktsionaalset domääni: DNA'd siduv domään ja aktivatsiooni(repressiooni)domään. Mutatsioon esimeses võib takistada DNA'ga seondumist ja mutatsioon teises seondumist mediaatoriga. Mõlemal juhul ei saa aktivaator (repressor) täita oma funktsiooni (või nõrgendavad seda). 5 21
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille ats...
· Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll: seob endaga substraadi · Katalüütiline roll: muudab substraadi produktiks · Kui substraat on muundatud produktiks, eemaldub see ensüümi aktiivtsentrist, sest kaob ensüümi ja tekkinud produkti komplementaarsus ENSÜÜMREAKTSIOONI KIIRUS · Ensüümreaktsiooni kiirus sõltub: · Ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist · Keskkonna temperatuurist · Keskkonna pH-st · Kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · Keskkonna ioontugevusest KOENSÜÜMID · Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tavaliselt liitensüümis valkosaga mittekovalentselt seotud · Paljud koensüümid on vitamiinid: · Vitamiini toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümsuse kaudu · Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse (millise subtraadi muundumist antub ensüüm katalüüsib)
100%lise ühendusesaavutamiseks. · Oluliselt suurendab kere jäikust · Hoiab ära lekked · Lai valik tooteid ja töövahendeid · Butüülliimiga paigaldatud klaasid saab kinnitada PUR klaasiliimidega · Aerodünaamiliste omaduset parandamine klaasi ja kere ühel tasapinnal · Esteetiliselt mittevõrreldav kummitihendiga · Klaasivahetusega seotud tööetapid · Täiendav krundi või aktivaatori kasutamine PUR liimitud autoklaasid OEM(original equipment manufacturer): PUR klaasiliimide kasutamine autotehastes võimaldab kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid. · Õhemad plekkpaneelid kerge kerega autod · Uus disain ja kujundus · Paigaldusrobotite kasutamine · Lühem paigaldusaeg · Väiksem erikujuliste kummitihendite laoseis · · · Konstruktsiooni jäiksus suurem kui 40% , kerekujundus, mis vähendab massi , väiksem
aktivaatoris ja mille ülesandeks on (segades oksüdeeruva juuksevärviga) varustada protsessi hapnikurikka gaasiga, mille tagajärjel ilmutavad end värvipigmendid ja toimub juukse värvi vahetus. Värvi aktivaatorit, milleks sageli on vesinikperoksiid H2O2, nimetatakse katalüsaatoriks ehk protsessi käivitajaks. Vesinikperoksiidi pH on 2.5 - 4.5. Vesinikperoksiid on aine, mis sisaldub aktivaatoris ehk vesinikemulsioonis. Aktivaatori nimi võib eri brandide lõikes varieeruda, kuid tema ülesanne jääb samaks – segatuna juuksevärviga käivitab ta protsessi, tänu millele saab toimuda juuste värvimine. Aktivaatori tugevus sõltub selles sisalduvast vesiniku protsendist. Mida suurem on vesiniku protsent, seda rohkem aktivaator juukseid mõjutab. Üle 12% tugevusega aktivaatorit Eesti turule ei tarnita. Pilt 2. Kuidas mõjub avakaator. Juuste heledaks värvimine
info kadndumine ühest bakterirakust teise, rakust isoleeritud DNA abil). 2. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP TATA Binding Protein TBP seondub DNA TATA-box saidi külge painutades DNA molekuli nurga alla 3. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse (vahetult) TBPga? Mitte kõik, interaktiveeruvad vaid TFIIB ja TFIIF+polII. 4. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori oma-dusi? Transkriptsioonifaktori kaks funktsionaalset domääni on DNA-siduv domään, mis seondub kindla DNA järjestusega ja aktsivatsioonidomään, mis interakteerub teiste valkudega, et stimuleerida transkriptsiooni lähedaloleva promootori juurest. Kui N-terminaalne DNA-siduv domään siduda erinevate C-terminaalsete
Kui repressor on kinnitunud promootorpiirkonnaga, siis ensüüm sinna seostuda ei saa ning transkriptsiooni ei järgne. Repressori kinnitumine promootoriga või sellest vabanemine ei toimu juhuslikult. Enamasti juhib seda protsessi regulaatoraine, milleks võivad olla väiksemad biomolekulid (vitamiinid, hormoonid jt.). Osa geenide puhul ei suuda RNA-polümeraas iseseisvalt seostuda promootoriga ning sellele peab eelnema aktivaatorvalgu seostumine. Alles pärast aktivaatori ühinemist promootorpiirkonnaga, liitub sinna ka RNA-polümeraas ning geen avaldub. Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: 1. Kontroll transkriptsiooni tasemel: kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd. 2. Kontroll mRNA töötlemise tasemel: millised muutused toimuvad mRNA-ahelas enne translatsiooni algust. 3. Kontroll RNA transpordi tasemel: millised tuumas toodetud mRNA-molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimud valkude süntees. 4
küllastunud hemoglobiin 98%, kuid kudedes 32%. Nii, et 66% hemoglobiini saitidest seovad ja transpordivad hapniku. Kui oleks mittekooperativne seostumine, siis ainult 38% saitidest transpodiksid hapniku, seega kudede küllastumine hapnikuga oleks väga madal. 5. Millest sõltub ensüümreaktsiooni kiirus? Ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist Keskkonna tingimustest Keskkonna pH-st Kofaktori olemasolust ja selle kontsentratsioonist Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist Keskkonna ioontugevusest 5.1 Mis on ensüümreaktsiooni pre-steady state ja steady state? Ensüümreaktsiooni staadiumid: pre-steady state jooksul toimub ensüüm-substraadi kompleksi moodustumine (substraadi ülejääk). steady state jooksul ensüüm-substraadi kompleksi kontsentratsioon ei muutu ajas. 5.2 Kirjeldage ensüümreaktsiooni kiiruse sõltuvust substraadi
· Tekkiv produkt pole komplementaarne aktiivtsentri katalüütilise rühmadega, seetõttu ta väljub aktiivtsentrist ja selle algkonformatsioon taastub. Ensümaatiline kineetika E-reaktsioon kulgeb teatud kiirusega. Reaktsioonikiirust väljendab kas muundunud S hulk või tekkinud produkti (P) hulk ajaühikus. Kiirus sõltub: · ensüümi ja substraadi kontsentratsioonidest · kkonna temperatuurist ja pH-st · kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · kkonna ioontugevusest 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist kiirus sõltub E-mi kontsentratsioonist lineaarselt, kui S-di kontsentratsioon [S] on küllastav ja temperatuur, pH, ioontugevus on kontstantsed ja optimaalsed. 2. reaktsioonikiiruse sõltuvus [S] kontsentratsioonist · enamie ensüümide puhul sobib Michaelis-Menteni võrrand
Allosteeriline ensüüm: c) on reeglina multimeerne ensüüm d) sisaldab aktiivtsentrist eraldiseisvat efektormolekulide seostumiskohta 84. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati positiivse kooperatiivsuse alusel. 85. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitorijuuresolekul c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 86. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile on vajalik, sest siis on võimalik hapnik üle anda. 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis-Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped)
19. Kasutades LacZ reporterit pärmides S.cerevisiae ja Z. bailii selgus, et näiteks nende kahe erineva pärmi TPI geeni (kodeerib glükolüüsivalku trioosfosfaadi isomeraasi) promootorid olid funktsionaalsed mõlemas pärmis, kuid reportergeeni ekspressioonitase neilt oli mõnevõrra erinev. Transgeenne analüüs analüüs, mille jooksul geenide rühma viiakse üle ühe organismi DNAst teisse. 20. Transkriptsioonilise aktivaatori funktsionaalsed domäänid: N-terminaalne DNAd - siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, ja C-terminaalne aktivatsiooni domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. 21. Peamised DNAd siduvad domäänid heeliks-pööre-heeliks (helix-turn-helix), tsink-sõrm- valgud (zinc finger), leutsiin-lukud (leucine zipper), aluselised heeliks-ling-heeliks (bHLH) domäänid, homeodomään valgud. 23
i. Hüper-ekspresseeritakse geenid polh (polühedriin) ja p10, nende valgud on vajalikud inklusioonide moodustumiseks Väga hilises transkriptsioonis osaleb viiruse RNA polümeraas ja lisaks eelnevaile veel VLF1 valk (very late expression factor). Polühedriini promooteris asub samuti TAAG järjestus ning promooteri aktiivsust reguleerivad järjestused, mis paiknevad 50 bp fragmendis allpool TAAG elementi ja on vajalikud promooteri hüperaktiivsuse saavutamiseks (see regioon on VLF-1 trans-aktivaatori seondumiskoht). DNA replikatsioon ja virionide moodustamine Replikatsiooniks on vajalikud vähemalt kuus viiruse valku (IE1 – toimib kui origini äratundev valk, DNA pol, p143 (helikaas), lef-1(praimaas), lef-2 (praimaasiga seotud valk), lef-3 (ssDNAd seondav valk)) Bakuloviiruse DNA replikatsioon toimub rakutuumas veereva ratta mehhanismi abil. Kui on sünteesitud uued DNA-d ja viiruse struktuursed valgud, siis algab virionide moodustumine.
interaktsiooni kaudu, käitudes anti- faktorina. Sel juhul inaktiveerib ta faktori. Näiteks 70 assotsieerub anti-sigma faktoriga Rsd, statsionaarse faasi sigma faktori S aktiivsust aga mõjutab negatiivselt RssB ja Crl positiivselt. Erinevalt repressorite seondumissaitidest jäävad aktivaatoreid siduvad järjestused alati -10 heksameersest järjestusest ülespoole, sest vastasel juhul takistaks nende seondumine DNA ahelate lahtisulamist. Aktivaatori spetsiifika on määratud tema seondumissaidi olemasoluga aktiveeritava geeni promootoralas või selle läheduses. Sageli seonduvad transkriptsioonifaktorid DNA-le kooperatiivselt. Tüüpiline DNA-ga seonduv valk sisaldab nii DNA-ga seondumise kui ka teiste valkudega interakteerumise domeene. Ühe valgu seondumine promootoralale võib soodustada teiste transkriptsiooni aktivatsioonil osalevate valkude seondumist DNA-le
muu aktivaatorvaluga seondumiseks (või mediaatoriga). Transkriptsioonifaktorid koosnevad kahest moodulist ehk domäänist. Üks osa tunneb ära DNA järjestuse ja teine – aktivatsioonidomään – omab signaali, et järgmised faktorid saaksid tulla. Nt pagaripärmi GAL1 geeni promootor ja aktivaatorala koos Gal4 sidumiskohtadega. Moodulite vahetamine aktivaatoris viib promootori spetsiifika muutumisele. DNA sidumisdomään määrab aktivaatori töötamise. Transkriptsiooni aktivatsioon võimendi abil – enhancer. Toimib DNA-le mõlemis suunas. Võib asuda promootorist väga kaugel. Üks enhancer võib reguleerida mitut geeni, sellega seonduvad oma kindlad geeni aktivatsiooni elemendid (ST1). Enhancer on DNA järjestus, mis koosneb paljudest kordustes, on mõlemat pidi sümeetriline. RNA polümeraas II seob mediaatorkompleksi, need omakorda enhancer piirkonnaga. Kromatiini remodeleerimine toob enhancer promootori lähedusse.
Viimase tulemusena paiguldub RNAPolII START-saidile. Enamuse promootorite puhul peab kompleksile siduma veel kaks GTFi, et DNA ahelad saaks eralduda ja toimuks matriitsahel vabanemine. Esimesena seondub tetrameerne TFIIE, mis tekitab sidumisvõimaluse TFIIHle (samuti multimeerne faktor, mis koosneb 9 alaühikust). TFIIH kompleksi seondumine lõpetab transkriptsiooni preinitsiatsiooni kompleksi formeerumise in vitro. 12. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? N-terminaalne DNAd - siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, ja C-terminaalne aktivatsiooni 3 domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. N-terminuses asuva domääni mutatsioon võtab ära võime DNA-le seonduda
DNaas I footprinting ja EMSA analüüsiga. 12. DNA-valk interaktsioonide tuvastamise meetodid: footprinting põhineb asjaolul, et kui valk istub DNA peal, siis ta kaitseb viimast eksonuleaaside aktiivsuse vastu ja EMSA üldjuhul on DNA fragmentide elektroforeetiline mobiilsus langenud, kui need on valguga kompleksis, mis põhjustab fragmendi geeli asukoha muutust (bänd jääb maha võrreldes vaba DNAga). 13. Nimeta transkriptsiooni aktivaatori kaks funktsionaalset domääni DNAd siduv domeen mutatsioon võib viia TFi mittesidumiseni, seega transkriptsiooni mittetoimumiseni ja aktivatsioonidomeen mutatsioon võib viia aktivatsiooni puudulikkuseni ja sellest tuleneva puuduliku või mittetoimuva transkriptsioonini ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? Kui DNAd siduv domeen fuseeriti teistest
immuunrakkude (põletiku) ja infektsioonide levimist ajju. Kesknärvisüsteemi aksooni regenereerimis-strateegiad.Inhibiitormolekulide ja nende signaalradade blokeerimine; Perifeerse närvi tüki siirdamine läbi armkoe; Regenereeruvate aksonite navigeerimine ajus. Transkriptiline kontroll kidney arengus. Trasriptioonilise faktori GATA perekond.6 GATA faktorit selgrootsetel. Sisaldavad 2 Cys4 tüübi zing finger domääni; seostuvad DNAle WGATAR, tugeva aktivaatori; GATA3 reguleerib embüro hemopoeesi, T-raku ja närvisüsteemi arengut.GATA3 roll urogenitaala arengul: GATA3-lacZ knock-in mice. Wollfian kanaali laiendamine on reguleeritud:reguleerivate faktorite, raku kuju muutmise ja liikuvate valkude, ECm,signaalradade ja transkriptioonilise faktoritega. Wnt1 ekspressioon GATA 3: Wnt mitte kunagi ei ole ekspresseeritud Wd-is; Lim1 on astmeliselt kaob WD-is; GFRal kaob WD-is;GDNF jääb ilma effektita mesenhüümis.
Üksus koosneb operaatiorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele Struktuurkomponendid - Promootori 2 osa - Promootor ja operaator kattuvad osaliselt - Operaatorijärgsed piirkonnad - Terminaatorjärjestused 55.Positiivne geneetiline kontroll 1) Promootori tasemel (ees) - Süsteemi algolek suletud - Regulaatorgeen aktivaatori 2) Pidrudatud süsteemid - Suletud süsteemis – regulaatorgeeni produkt on aktiivne regulaator, seondub regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, aktiveerib struktuurgeenid - Aktiivne aktivaator + korepressor – represseerib struktuurgeenid 3) Indutseeritud süsteemid - Sünteesitakse inaktivaatne aktivaator, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei aktiveeri struktuurgeene
Fikseeritud mõõteprioodi kasutamine algkiiruse asemel Reaktsioonisegus esineb limiteeriv komponent Pöörduva inhibiitori esinemine ensüümpreparaadis [E]0 Mõõtmismeetodi piiratus Jooned on ülespoole kõverad: v Kõrvalekalle - üles Mittespetsiifiline seondumine Väikese koguse toksilise ühendi esinemine reaktsioonikeskkonnas Pöörduva aktivaatori esinemine ensüümpreparaadis (E+AEA Mida rohkem ens võtame, seda rohkem ensüümi kompleksis aktivaatoriga) [E]0 Ensüüm on aktiivne multimeersena E+EE2 Produkti moodustumine erinevatel ensüümi kontsidel võime mõõta keskmisi kiirusi ja paneme teljestikku ja näeme, et 1 min tagant võtud lineaarne ens kontentratsiooniga, aga 30 min läheb alla, st et peame lähtuma algkiirusest. Abireaktsioonide kasutamine Põhireakt on:
pH, sest piimhape seal. 17. I järku ensüümreaktsiooni kineetika, Michaelise konstant Reaktsioonikiirust väljendavad kas muundunud S hulk või tekkinud P hulk ajaühikus. Michaelis konstant = Km , määrates Km saab välja selgitada parima substraadi. Manipulatsioon, mis vähendaks Km, suurendaks kogu raja kiirust. Km = (k-1+k2)/k1 Reaktsioonikiirust mõjutavad: Ensüümi ja subs konts Keskkonna pH Kofaktori olemasolust ja konts Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja konts Kk ioontugevus 18. Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid, ensüümide lokalisatisoon rakus Aktivaatorid on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid ning nende hulka kuuluvad: Metalli-ioonid – tihti on raske eristada, kas metall-ioon on aktivaator v ensüümi ehituskomponent. Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid – toimivad allostreiilsete aktivaatoritena
17. I järku ensüümreaktsiooni kineetika, Michaelise konstant Reaktsioonikiirust väljendavad kas muundunud S hulk või tekkinud P hulk ajaühikus. Michaelis konstant = Km , määrates Km saab välja selgitada parima substraadi. Manipulatsioon, mis vähendaks Km, suurendaks kogu raja kiirust. Km = (k-1+k2)/k1 Reaktsioonikiirust mõjutavad: Ensüümi ja subs konts Keskkonna pH Kofaktori olemasolust ja konts Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja konts. KK ioontugevus 18. Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid, ensüümide lokalisatisoon rakus Aktivaatorid on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid ning nende hulka kuuluvad: Metalli-ioonid tihti on raske eristada, kas metall-ioon on aktivaator v ensüümi ehituskomponent. Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid toimivad allostreiilsete aktivaatoritena
· Soft Touch Nahaärritust leevendav vedelik Vähendab blondeerimisest värvimisest tulenevat ärritust Ei mõju värvimistulemusele Kanda vedelik aplikaatoriga peanahale enne või värvimise ajal · Hromoenergiline kompleks 10 ampulli x 5 ml Emulsioon juuste kaitsmiseks värvimise ja helendamise ajal, läike ja siidisuse andmiseks Sisaldab kaitsvaid ja hooldavaid ained Kasutatakse koos kerg ja püsivärvidega, koos helendava puudriga Ei nõua aktivaatori või oksigendi koguse suurendamist Ei muuda värvinüanssi Lisage 1-5 ml värvisegu hulka (1 ampull iga 60ml värvisegu või 30ml puudri peale). Ewald Vesinikud ja blondeerimine : · Peroxan Vesinikemulsioon kõikide värvimis- ja blondeerimisprotsesside jaoks Sisaldab polümeere, aineid, mis toidavad ja kaitsevad juukseid ja annavad neile siidise läike. 60ml ja 1000ml 1,9% 3% 6% 9% 12%
c) on reeglina multimeerne ensüüm d) sisaldab aktiivtsentrist eraldiseisvat efektormolekulide seostumiskohta e) on alati glükosüleeritud 84. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati positiivse kooperatiivsuse alusel. 85. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitori juuresolekul c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 86. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? Kopsudes on kõrge O2 kontsentratsioon ja kudedes madal. Kooperatiivse seostumise kaudu on võimalik hapnik üle anda. (Kooperatiivne seostumine võimaldab O2 efektiivselt hemoglobiinile nii peale kui maha ,,laadida".) 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis- Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale?
aktivaatorid võivad seonduda eri kohtadesse. Erinevate geenide puhul miks mitte. Näiteks erinevaid regulone kontrollivad regulaatorid võivad transkriptsiooni kas stimuleerida (näiteks PhoB), inhibeerida (näiteks LexA) või mõnede geenide puhul stimuleerida ja teiste puhul inhibeerida (näiteks Lrp leucine response protein). Repressor + korepressor= transkriptsioon Repressor + induktor= ei transkribeerita Aktivaator + induktor= transkriptsioon Aktivaatori represseerimine=ei transkribeerita 3. Transkriptsiooni regulatsioon DNA superspiralisatsiooni kaudu. Normaaltingimustel pöörab iga aluspaar kaksikheeliksi telge 34,5 kraadise nurga võrra. DNA heeliksi täispööre saavutatakse 10,4 aluspaariga. Promootorjärjestuse TTGACA N17 TATAAT puhul on -35 ja -10 heksameerid DNA heeliksis samasse suunda eksponeeritud. See võimaldab RNA polümeraasil kontakteeruda mõlema heksameeriga.
geenide ja geneetiliste protsesside aktivatsioonil. Bakteritel üksteise informeerimine enda olemasolust. 8. Operon, struktuur operon (ingl. Operon)- Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele. 9. Positiivne geneetiline regulatsioon 1. Promootori tasemel (ees) Süsteemi algolek suletud Regulaatorgeen aktivaatori 2. Pidurdatud süsteemid Suletud süsteemis = regulaatorgeeni produkt on aktiivne aktivaator, seondub regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, aktiveerib struktuurgeenid Aktiivne aktivaator + korepressor (efektormolekul) = represseerib struktuurgeenid 3. Indutseeritud süsteemid Sünteesitakse inaktiivne aktivaator, ei seondu regulaatorvalgu
ning efektormolekuli induktoriks. Näiteks LacI seondumine lacZYA operonile pärsib RNAP seondumise promootoralale. LacI seondumine allolaktoosiga muudab LacI konformatsiooni sedasi, et LacI vabastab promootorala ning RNAP alustab transkriptsiooni. DNA piirkonda, millele seonduvad transkriptsiooni negatiivselt reguleerivad regulaatorvalgud, nimetatakse operaatoralaks ehk operaatoriks. DNA piirkonda, millele seonduvad transkriptsiooni positiivselt reguleerivad regulaatorid, nimetatakse aktivaatori seondumisalaks. Transkriptsiooni reguleerimine transkriptsiooniregulaatoritega. Repressioon. Kõige lihtsam viis transkriptsiooni reguleerimiseks on repressioon. Transkriptsiooni uurimise alguspäevil oli repressiooniga reguleerimine nii domineeriv, et esimesed teated transkriptsiooni aktiveerimisest leidsid ägedat vastuseisu. Repressioon võib toimuda kõigil etappidel, mida on vajalik transkriptsiooni initsiatsiooniks: 1. RNAP seondumise takistamine 2
lisaks joonis 14,4 93. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati kooperatiivselt. Regulatsiooni konspektis joonisel 14.2 lk.11 on see joonis olemas. 94. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: 050100150200250300350020406080100120[S] (mM)V (nM/min) a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitori juuresolekul c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 95. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? Hapniku kooperatiivse seostumise mõte hemoglobiinile seisneb selles, et kui kopsudes (kõrge O2 kontsentratsioon) on hemoglobiini afiinsus hapniku suhtes suur ja ta on hapnikuga küllastatav, siis kudedes (madal O2 kontsentratsioon) on hemoglobiini afiinsus hapniku suhtes madala ja see võimaldab hemoglobiinil hapniku müoglobiinile üle anda. Seega võimaldab kooperatiivne seostumine O2 efektiivselt
lisaks joonis 14,4 93. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati kooperatiivselt. Regulatsiooni konspektis joonisel 14.2 lk.11 on see joonis olemas. 94. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: 050100150200250300350020406080100120[S] (mM)V (nM/min) a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitori juuresolekul c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 95. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? Hapniku kooperatiivse seostumise mõte hemoglobiinile seisneb selles, et kui kopsudes (kõrge O2 kontsentratsioon) on hemoglobiini afiinsus hapniku suhtes suur ja ta on hapnikuga küllastatav, siis kudedes (madal O2 kontsentratsioon) on hemoglobiini afiinsus hapniku suhtes madala ja see võimaldab hemoglobiinil hapniku müoglobiinile üle anda
reaktsioonidest, suureneb reaktsiooni esmalt mõõdetav kiirus ehk algkiirus (v või vo) substraadi kontsentratsiooni suurenedes, saavutades ensüümi küllastumisel substraadiga maksimaalse väärtuse (Vmax). Ensüümireaktsiooni kiirus sõltub väga paljudest teguritest, nagu: · ensüümi E kontsentratsioon, · substraadi S kontsentratsioon, · kofaktori juuresolek ja kontsentratsioon, · inhibiitori või aktivaatori olemasolu ja kontsentratsioon, · keskkonna temperatuur, · keskkonna pH, · keskkonna ioonjõud. 68 Reaktsiooni kiirus avaldub reageerivate ainete (=substraatide) kontsentratsioonide [S] ja reaktsiooni kiiruskonstandi (k) korrutisena. Monomolekulaarse reaktsiooni (ühest molekulist substraadist tekib üks molekul produkti) S P
aatomist või molekulist, muutudes vabalt liikuvaks osakeseks. Taasühinemisel oma või mõne teise iooniga vabanenud energia tekitabki kiirguse. See luminestsentsiliik esineb peamiselt tahkistes. Seal on luminestsents määratud väga väikeste lisandihulkadega (aktivaatoriga), mis asendavad mõnedes võresõlmedes põhiaine aatomeid. tavaliselt piisab 0,01....1 mg lisandist 1 g põhiaine kohta. Luminestsents tekib vaba elektroni ühinemisel ioniseeritud aktivaatori aatomiga. Seda protsessi nimetatakse rekombinatsiooniks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et luminestentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu. Luminestsentsi kasutatakse telerite, arvutite jms. ekraanides; päevavalguslampides; luminestsentsanalüüsis (ka AIDSi diagnoos, merevee saaste hindamine); dosimeetria; aine ehituse uurimine, jne. 11.6.3. Laserkiirgus