Töö nr. 8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O
T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, L - lahjendusmäär Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena, kus ühes on ajaks 10 min = 600 s ja teises 20 min =1200 s. Kui töö on läbi viidud korrektselt, peaksid tulemused kokku langema või erinema teineteisest maksimaalselt 20% võrra. Kui aktiivsuste erinevus on oluliselt suurem, siis tuleb kindlasti analüüsida, kus võis töös viga tekkida. Tulemused Tiitrimiseks kulunud Cu2SO4 Taandavate suhkrute mahl (ml) sisaldus (mg/ml) 0 proov 1,6 1,4 10. minuti proov 7,2 6,2 20. minuti proov 14,5 12,8
ainete aktiivsused on võrdsed ühega. 2. Difusioonipotentsiaaliks nim kahe eri lahuse piirpinnal esinevat potentsiaali hüpet, mille põhjustab eri ioonide isesugune liikuvus. 3. EMJ on mõõtmisel saadud maksimaalne elektroodide vaheline pinge. Galvaanielemendi emj E võrdub üldjuhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega. E=pos- neg. 4. Lahustuvuskorrutis on ioonide molaarsete kontsentratsioonide (täpsemalt jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhiomeetriliselekoefitsendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antud temperatuuril.
1-proov 7,8 6,95 723 kat/g 2-proov 13,8 11,4 609 kat/g A1 = (6,95 0,45)*25*1000*5 / 600*180*1*0,5*0,0208 = 723 kat/g A2 = (11,4 0,45)*25*1000*5 / 1200*180*1*0,5*0,0208 = 609 kat/g Järeldus. Tulemus näitab, et katse oli tehtud mitte päris täpselt, mille tõttu sain suurt erinevust aktiivsuste vahel. Võib olla viga oli tehtud kas invertaasi lahuse tegemise käigus või tiitrimise käigus või reagentide kogused ei olnud eriti täpsed. Nii kui nii saadud tulemus tähendab,et 1 g invertaasi kutsub esile 609-723 mikromooli sahharoosi hüdrolüüsi 1 sekundi jooksul.
· 3 proov, C=26 mg/ml 11.Arvutan aktiivsusi ja : taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml reaktsioonisegu üldmaht, ml ensüümi töölahuse üldmaht, ml proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml hüdrolüüsi kestus, s =26ml, =5ml, =1 ml; 10 min =600 s. Järeldus Töö on läbiviidud korrektselt, kuna saadud aktiivsuste väärtused langevad kooku. Antud töös uuritava invertaasi aktiivsus on . Nii täpne kokkulangevus võib olla põhjustatud sellest, et aeg ei olnud mõõdetud sekundi täpsusega.
määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Katb41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12.02 ja 26.02.14 Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest. Katalüsaatorina kasutan HCl, mille kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid
määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest. Katalüsaatorina kasutan HCl, mille kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid
keemilistele ühenditele, üks elektrokeemia rajajaid. Avastas ja eraldas elektrolüütiliselt Na, K,Mg,Ca, Ba, Sr. Üks element boori avastajaid, tõestas, et kloor on element. N2O koostis ja valuvaigistav toime, esitas hapete vesinikteooria, konstrueeris ohutu kaevanduslambi, avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. 6. ph valem v: Vesinikeksponent ehk pH = - log [aH ] Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste (kontsentratsioonide) negatiivne kümnendlogaritm. 7. 3 kristallivõre tüüpi v: a) aatomvõre: kristallivõre sõlmpunktides aatomid, mis on seotud tugeva kovalentse sidemega. Lihtained nagu Ge, Si, C (teemant). Tugeva kovalentse sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. b) molekulvõre: sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi
TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 5,03 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O
sellest tingituna on tabelis B elektroodi potentsiaali avaldis mõõdet = Ag/AgCl/KCl ± Emõõdet Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed ja arvutused: Element: Zn|ZnSO4||KCl||CuCl2|Cu 0,2 m 0,1m Ioonide keskmise molaalsuse arvutus aktiivsuste arvutamiseks: v+ ja v- on katioonide ja anioonide arv Ioonide üldine valem v=v++v- Ioonide molaarsused m+=mv+ ja m-=mv2 Keskmine ioonne aktiivsus Ioonide aktiivsused ja m m C: Leian Zn ja Cu aktiivsused ja seejärel teoreetilised potentsiaalid elektroodidele Nernsti võrrandi järgi. *Aktiivsustegurid ja standartpotentsiaalid on võetud käsiraamatust. V V B: Leian elektroodidele mõõdetud potentsiaalid (+)mõõdet ja (-)mõõdet
Teiseks näiteks II liiki elektroodist on kalomelelektrood KCl||Hg2Cl2|Hg Kalomelelektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Hg2Cl2 + 2e-= 2Hg + 2Cl- Kalomelelektroodi potentsiaal sõltub Cl-- ioonide aktiivsusest lahuses: kal=0kal + RT/F ln acl-Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega E=RT/zF lna2/a1 või E= RT/zF ln P2/P1 kusjuures a2 > a1 ja P2>P1 I. Kineetika põhipostulaatLihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika
Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.02 ja 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu:
2-proov 17,9 15,8 A1 = (8,6mg/ml 2,6mg/ml) × 26ml × 5ml × 103 / 910s × 180 × 1ml ×1ml × 0,025g = 190,48 kat/g A2 = (15,8mg/ml 2,6mg/ml) × 26ml × 5ml × 103 / 1510s × 180 × 1ml ×1ml × 0,025g = 252,54kat/g A = A1 + A2 / 2 = 190,48 + 252,54 / 2 = 221,51 kat/g Järeldus Tulemus näitab, et töö ei olnud läbi viidud korrektselt, mille tõttu sain suured erinevused aktiivsuste vahel. Viga tuli sisse 0-proovi võtmise käigus, kui ajasin segamini magnetpipetid ning võtsin 1ml asemel 0,5ml magnetpipeti. Sobiliku pipeti leidmisele ning lõpuks proovi võtmisele kulus palju aega ning 0-proov, mida oli rõhutatud, et tuleb võtta võimalikult kiiresti, võtsin mina 5 min 10s hiljem reaktsiooni toimumise ajast. Sellega seoses tuli viga sisse ka edasistes proovides, kus 10min ja 20min proovidele tuli samuti otsa arvestada kulunud aeg
arvestatud: Kalju Lott 1.04.2014 ja 15.04.2014 8.04.2014 Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu:
Bürett keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat (etüül % etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik. Kahte 250-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vasta korraldusele üks järgmistest segudest (kaheks paralleelkatseks): 4) 5 m1 3M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli,
Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised). Happe dissotsiatsioon: Hapete dissotsiatsioonil eralduvad (hüdraatunud) vesinikioonid. Mitmeprotoonse happe korral on dissotsiatsioon astmeline (vesinikioonid eralduvad ükshaaval). Aluse dissotsiatsioon: Mitmealuselised alused dissotsieeruvad mitmes järgus ja nendele tuuakse dissotsiatsioonikonstant igale astmele eraldi lahustuvuskorrutis : ioonide molaarsete kontsentratsioonide (täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antud temperatuuril. Lahuste elektrijuhtivus: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega 1 ja pindalaga s, väljendub valemiga , kus on eritakistus. Takistuse pöördväärtus
Üheks näiteks on hõbe-hõbekloriidelektrood Teiseks näiteks II liiki elektroodist on kalomelelektrood Kalomelelektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Kalomelelektroodi potentsiaal sõltub Cl--ioonide aktiivsusest lahuses: VIII. Kontsentratsioonielemendid Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega või kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:
V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, mL L lahjendusmäär, mida kasutatai vedelast ensüümipreparaadist töölahuse valmistamisel Kahe aktiivsuse aritmeetiline keskmine kui invertaasi preparaadi aktiivsus: Järeldus A10 ja A19 peaksid kokku langema või üksteisest erinema maksimaalselt 20 % võrra. Minu tulemuste erinevus on: A19 A10-st 66,36 68,00-st (66,36/68)*100 % = 97,59 %. Erinevus: 100 %-97,59 % = 2,41 %. Aktiivsuste erinevus minu poolt sooritatud töös ei ole suur, seega võib katse selles mõttes lugeda õnnestunuks. Samuti langeb aktiivsus samasse suurusjärku, mille ütles õppejõud. Kuna katset sooritasid ka 2 teist üliõpilast samadel tingimustel valmistatud lahustega, siis oleks pidanud tulemused olema ühesugused, mida nad aga ei olnud. See erinevus võib olla tingitud näiteks üle- või alatiitrimisest (värvuse muutumist märgati liiga hilja või just ei tiitritud lõpuni)
TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O
8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O
molekui poolt ühes ajaühikus produktiks, tingimusel, et ensüüm on ainega küllastatud (arvutatakse Vmax jagamisel ensüümi ja substraatide komplekside arvuga (mis peab olema täielik, ehk kõik ensüümi molekulid on seotud substraadiga) Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud. Ensüümi aktiivsus näitab kui palju ja kui kiiresti substraadi molekule ta on võimeline produktiks muutma. Kui ensüümi molekulaarsete kontsentratsiooni pole teada, väljendatakse tema kogust aktiivsuste kaudu. ühikud: rahvusvaheline ühik ehk IU see on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 min jooksul katal 1 kat on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mol substraati reaktsiooniproduktiks 1 sek jooksul 1 katal = 6*107 IU eriaktiivsus ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümvalgu kohta 3. Michaelis-Menteni kineetiline võrrand matemaatiline ja graafiline väljendus ja teisendused. [S] substraadi kontsentratsioon, mis iseloomustab siduvust
Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O
......................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O
8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Aleksandra Lunina Kood 120484KATB47 2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O
Järeldused Oma katse tulemusel leidsin, et invertaasi aktiivsus on 694,755 kat/g. See tähendab, et üks gramm invertaasi produtseerib 694,755 mikromooli taandavat suhkrut 1 sekundi jooksul 30 °C juures. Kahjuks ei leidnud kirjandusest invertaasi aktiivsuse kohta sobilikke materjale, seega ei saa oma tulemust millegagi võrrelda. Tegelikkuses oleks võinud kahe aktiivsuse vahe olla väiksem, mistõttu ei saa oma katset täiesti õnnestunuks lugeda. Sellegi poolest oli aktiivsuste vahe piisavalt väike, et arvutada nende keskmist. Kasutatud kirjandus Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla ,,Biokeemia laboratoorsed tööd" , Tallinn 2010
seni kaua, kuni teatud tingimustes tekib sellele ühendile soodne olukord, rohkem pole vaja lahusesse ioone anda. [AgI3] sisesfääri dissotsiatsioon: [Ag(SO4)2]3 dissotsiatsioon: [Ag(SO4)2]3 Ag(SO4) + SO42 Ag(SO4) Ag+ + SO42 LAHUSES ON NII DISSOTSEERNUD KUI KA SISSOTSEERUMATA OSAKESI TEATUD TASAKAALUSLISES KOGUSES. Mingi järgu dissotsiatsiooni tasakaalukonstant on dissotseerunud ioonide kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutise jagatis dissotseerumata ioonide kontsentratsiooniga (aktiivsustega). Seejuures igas järgus võrreldakse SELLE JÄRGU SISEST dissotseerunud vormi ja dissotseerumata vormi. Üldine dissotsiatsiooni konstant iseloomustab aga kompleksi üldist püsivust või tegelikult ebapüsivust ja seetõttu nimetatakse seda ka kompleksühendi ebapüsivuskontsandiks. See leitakse siis, kui korrutatakse kõikide järkude dissotsaitsiooni saaduste (molekulide või
Pipett lastakse tühjaks voolata ots või etanooli, kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks ja kaalutakse reaktsioonisegu valmistamiseks . Katalüsaatori (HCl) moolide arvu täpseks määramiseks lahustes pipeteeritak praktikumi lõpus 0,5 M NAOH lahusega. fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 konstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste OC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O OH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH ohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K' x, mis avaldatakse moolimurdude xi xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH 3COOH xC2 H 2OH ahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O
................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1
elektromotoorjõuks E0 0 0 0 E = 2 1 . (9) E0 on seotud reaktsiooni tasakaalukonstandiga RT ln K a E0 = zF (10) ja temperatuuril 298 K zE 0 log Ka = 0,059 (11) Aktiivsuste arvutamine Kui + ja on katioonide ja anioonide arv elektrolüüdi valemis, siis on ioonide üldine arv = + + ioonide molaalsused m+ = m+; m = m ioonide aktiivsused a+ = +m+; a = m Keskmine molaalsus ja keskmine aktiivsustegur 1 m = m ( + + - - ) 1 = ( +
õppejõu allkiri Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH D CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = aCH 3COOH a C2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1
FK laboratoorne töö nr.8 (lahus nr.5) ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu:
Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 24.Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk. Keemia põhiseadus, mis määrab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsentratsioonide (üldujuhul aktiivsuste) vahekorra keemilise tasakaalu korral; selle alusel arvutatakse reaktsiooni teoreetilist saagist. Massitoimeseadus: Kc= k1 [C]c[D]d k2[A]a[B]b Kc tasakaalukonstant k1 ja k2 temeperatuurist olenevad, kuid kontsentratsioonist sõltumatud kiiruskonstandid A ja B lähteainete ning C ja D reaktsioonisaaduste kontsentratsioonid tasakaaluolekus a,b,c,d reageerivate ainete stöhhiomeetriategurid reaktsioonivõrrandis
tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH 3 2 2 3 3 2 5 2 5 kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi1
substraadi suhtes 30. Mida tehakse preRNAga? Modifikatsioon, intronite väljalõikamine 31. Kuidas toimub kontroll G2 faasist mitoosifaasi minekul? Tsükliinist sõltuva kinassi aktiveerimisel reguleeritud fosforüülumise vahendusel (aktiivne ensüüm paneb valgule fosforhappejäägi juurde kompleks siis inaktiivne) 32. Mis määrab ära rakkude suuruse rakutsükli tasandil? Suurus sõltub Wee1 ja CDC25 kinaaside aktiivsuste omavahelisest proportsioonist 33. Mida kontrollitakse kõikides rakutsükli ülemineku faasides? DNA kahjustusi 34. Millised on kaks enamlevinud transkriptsioonifaktorid tüübi järgi? Zn-sõrmed, p53 (muidu veel nt beeta-lehed jne) (transkriptsioonifaktorid geeniekspressiooni tasandilist kontrolli omades kas aktiveerivad või inaktiveerivad geeniekspressiooni) 35. p53 valgu omadused · oluline raku elutegevuse jaoks
kontsentratsioonist. Kp- osarõhkude kaudu avaldatud ; kui osalevad gaasilised ained. Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalu segus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale - saaduste tekke suunas. 12. Mida näitab tasakaalukonstandi väärtus? Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti K. Reaktsioonisegu tasakaalulist koostist kirjeldab tasakaalukonstant, mis võrdub saaduste aktiivsuste korrutise ja lähteainete aktiivsuste korrutise jagatisega, kusjuures iga aktiivsus on astendatud vastava aine stöhhiomeetrilise kordajaga tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis. 13. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) Kc=[COCl][Cl]/[CO][Cl₂] b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) Kc= [SO₂]2[H2O]2 /[H2S]2[O2]3 14. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) Q= [Bi2O3]2 / [Bi ]4 [O2]3
2 1 E0 = – . (9) E0 on seotud reaktsiooni tasakaalukonstandiga RT ln K a zF E0 = (10) ja temperatuuril 298 K zE 0 0,059 log Ka = (11) Aktiivsuste arvutamine Kui + ja on katioonide ja anioonide arv elektrolüüdi valemis, siis on ioonide üldine arv = + + ioonide molaalsused m+ = m+; m = m ioonide aktiivsused a+ = +m+; a = m Keskmine molaalsus ja keskmine aktiivsustegur 1 m = m
ning transudaadiks, kui ta sisaldab valku vähem kui 30 g/l. 10 Kliinilises praktikas kasutatakse täpsemaks eristamiseks Light kriteeriumi, mis on hetkel standardmeetodiks transudaadi ja eksudaadi eristamiseks. Light kriteeriumi kohaselt on pleuravedelik eksudaaat, kui esineb üks järgnevatest kriteeriumitest: pleuravedeliku ja seerumi valgusisalduse suhe on suurem kui 0,5 ; pleuravedeliku ja seerumi laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuste suhe on suurem kui 0,6; pleuravedeliku LDH aktiivsus tase on kõrgem kui kaks kolmandiku seerumi laktaadi dehüdrogenaasi referentsväärtuse ülempiirist (200 U/l). Light kriteerium ei võimalda alati eristada transudaati ja eksudaati, seda juhul kui südamepuudulikkusega haige on saanud eelnevalt diureetikume. Näiteks võib südamepuudulikkusega patsiendil transudatsiooni käigus kogunenud pleuravedeliku proteiinisisaldus diureetilise ravi foonil tõusta eksudaadile sobivate väärtusteni
3. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni tasakaal. 4. Aktiivsustegur. Ioontugevus. Aktiivsustegur- arv, millega tuleb korrutada kontsentratsiooni et saada aine aktiivsust. Aktiivsus- aine efektiivne (näiv kontsentratsioon). Väga lahjades lahustes on aktiivsus võrdne kontsentratsiooniga. 5. Lahustuvuskorrutis- Tahke soola dissotseerumise konstant lahuses. on ioonide molaarsete kontsentratsioonide(täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril. Ca3(PO4)2(s) ---- 3Ca2´+(aq) + 2PO43-(aq) . Vee dissotsiatsioon ja . pH on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses.
molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Järelikult: esinevad nii molekulaarsed kui ioonilised happed ja alused ; happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S.Sorensen (1909): vesinikeksponent pH = - log aH Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni moodustumine: Vähe dissotsieeruva ühendi teke: (neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) või nõrga happe väljatõrjumine tugeva happega) Redoksreaktsioonid - Keemil. reaktsioonid on vahetus- või redoksreaktsioonid. RR : elementide oksüd.-aste muutub reakts. käigus :
Cl Ag 6,6110 5 1,8 10 10 sade peab tekkima c) Korrata arvutust kolmanda katseklaasi jaoks, kasutades kontsentratsioonide asemel K s aCl a Ag aktiivsusi ( ). Hinnata, milline viga tekib aktiivsuste asendamisel kontsentratsioonidega (aktiivsustegurid on toodud tabelis 4.1). I 1 2 C1 z12 C 2 z 22 .... C n z n2 1 1 I 3,63 10 2 4 3,63 10 2 1 1,82 10 3 1 1,82 10 3 1 0,06
6. Imidasoolkarboksülaadi fosforüleerimine ja väljatõrjumine aminorühma poolt Purimidiinnukleotiidi biosüntees Pürimidiintuuma C2 ja N3 aatomid tulevad karbamoüülfosfaadist, ülejäänud aspartaadist · Erinevalt puriinnukleotiidide de novo sünteesist sünteesitakse eraldi terviklik pürimidiintuum ja seejärel kantakse PRPP-le: · Tekib vaheühend orotidiinmonofosfaat 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. V: Organite metaboolsete aktiivsuste erinevused tulenevad nende poolt kasutatava energiaallika erinevusest. Aju glükoos; Skeletlihas glükoos, rasvhapped, ketokehad; Südamelihas rasvhapped. Maks varustab kogu keha energiaga pm. Enamus imendunud ühendeid satuvad sinna. Vastavalt signaalidele kehast, reguleerib maks veresuhkru taset jmt. AJUKUDE · Ajukoe sisuliselt ainus energia allikas, välja arvatud pikakajalise nälgimise korral, on glükoos
küllastamata, üleküllastunud, kontsentreeritud ja lahja lahus. Täpselt väljendatakse kontsentratsioone molaarsusega ( M, mol/L), molaalsusega (mol/kg lahusti), normaalsusega (N, ekv./L), moolosaga, kaalu-ja mahu protsendiga (või osaga), osakeste arvuga miljoni osakese kohta (ppm). Lahuse lahjendamine allub seosele Ca Va= Cl Vl , kus Ca ja Cl on alg – ja lõppkontsentratsioonid ning Va ja Vl vastavad mahud. Ained toimivad reaalseis lahuseis mitte oma kontsentratsioonide (C) vaid aktiivsuste (a) kaudu, kusjuures kehtib seos C = a , kus on nn. aktiivsusetegur. Lahjendatud lahuseis see tegur võrdub ühega ja allpool me kasutame seetõttu kõikjal aktiivsuste asemel kontsentratsioone.Taolisis lahuseis olevad osakesed ei mõjuta üksteist, need on nn. ideaallahused. Reaallahuseis tuleb lahustunud osakeste kontsentratsiooni asemel kasutada vastavaid aktiivsusi, nagu ülalt näha viimaste väärtused sõltuvad lineaarselt lahuse kontsentratsioonist.
võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus
on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid
aineid = TASAKAAL
38. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid.
Kui Q=K, siis susteem on tasakaalus
Kui Q
elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka 9 ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ),
-K on väike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained
*Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes
*Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus
Reaktsiooni vabaenergia
Reaktsiooni aA + bB = cC + dD
Gr= Gr° + RT ln Q
Q= [C]c [D]d / [A]a [B]b - Ei ole tasakaalu !
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
-K on väike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained
*Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes
*Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus
Reaktsiooni vabaenergia
Reaktsiooni aA + bB = cC + dD
Gr= Gr° + RT ln Q
Q= [C]c [D]d / [A]a [B]b - Ei ole tasakaalu !
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
nulliga.
Reaktsioon toimub, kui
H <0, S >0, suvaline T
H <0, S <0, madal T
H <0, S >0, kõrge T
37. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid.
Kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
Kui Q
VIROLOOGIA Seega paiknevad orbiviirustel (erinevalt reoviirustest) kõik cap-sünteesiks vajalikud aktiivused ühes ja samas valgus. VP6 (36 kDa) on väga aluseline virioni sub-core valk (60-72 koopiat virioni kohta), mis seondab nii ss- kui ka dsRNAd. Pealse selle omab VP6 ka: - RNAst sõltuvat ATP-aaset aktiivsust; - RNA-helikaaset aktiivsust (heksameerne VP6). Nende aktiivsuste olemasolu lubab arvata, et VP6 osaleb nii orbiviiruse transkriptsioonis kui ka genoomi segmentide selektsioonil ja pakkimisel. NS1 (64 kDa) on väga mazoorne valk, moodustab nakatatud raku tsütoplasmas tubulaarseid struktuure (kujutavad endast NS1 multimeere). Need struktuurid (diameeter 52 nm, pikkus ca 1000 nm) võivad olla seotud virionide moodustumisega (teadmata mehhanism). NS2 (41 kDa) on ainus orbiviiruse fosfoproteiin (seriin-jääkide fosforüleerimine); NS2 sisaldab
edasiandmine, suuline ja kirjalik keel) · Mida uurisid strukturalistid? Nimeta üks strukturalist. Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal esimese psühholoogialaboratooriumi, kuna teda huvitasid psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie teadvustatuse maailmast, kasutasid Wundt ja teised strukturalistid teadvuse sisu uurimisel protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega kirjeldada nii detailselt kui vähegi võimalik, mida nad selle stiimuli eksponeerimisel kogesid.
mineviku kogemustele ja neile toetudes, loome uusi eesmärke oma elus; V Sotsialiseerumine toimub läbi sotsiaalsete suhete, millega kaasneb omakorda spordis osalemine kui ka mitte osalemine; see tähendab, et spordiga tegelemine on vähem olulisem, kui spordi kaudu kujundatud suhted; 64 VI Inimesed võivad omandada oma kogemusi nii spordi kui ka teiste kehaliste ja vaimsete aktiivsuste kaudu, kes ei ole atleedid või ei võta osa regulaarsest kehalisest tegevusest; see tähendab, et teadmised võivad olla kogutud selliste aktiivsuste kaudu nagu tantsimine, osalemine teaduslikus tegevuses või isegi videomängude mängimisel. Ülevaate artiklites ei ole piisavalt andmeid nende puudulike oletuste kinnitusteks või ümberlükkamiseks, kus on võrreldud omavahel atleete ja mitteatleete
annaabi.ee 
