kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks
See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Guez de Balzac oli radikaalse kuningavõimu propageeria, kes uskus, et kuningas võib ühistele huvidele apelleerides teha põhimõtteliselt kõike. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus. 3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus. 7) Seati esile inimese vajadused ja kired. Voltaire arvates peab inimene lähtuma loodusseadusest. Ühiskonna korra aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isiku-, sõna- ja trükkivabadust. Riigikorra ideaal oli valgustatud absolutism. Montesque pidas riigikorra ideaaliks konstitutsioonilist monarhiat. Seaduslik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rousseau pidas ideaaliks seda, et võim lähtub rahvast. Riigi ideaal oli vabariik. Saksa valgustuse eripära seisnes selles, et valgustajad polnud vaenulikud kiriku suhtes. J. G. Herder arvas, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimistavalda. Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka
Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga. Puritanismi ühiskondlik kandepind Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis viis kokku kapitalisti juhtimise ja professionaalsete oskustega töötajate töö. See ühendus võis olla nii tsentraliseeritud manufaktuur või hajamanufaktuur
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
...................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22 Absolutism Prantsusmaal............................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine................................................................................................
Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Füsiokraatide majandusõpetus. tagada üksikisikute vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatud. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Laisser faire, laisser passer! Laske minna! KÕIK TULEB LASTA VABAKS
19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal
John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks
Pompeius vallutused Väike-Aasias ja Süürias Caesar alistas Gallia Crassus langes Aasias sõjakäigul, teiste vahel puhkes sõda, Caesar hõivas Rooma, purustas Pompeiuse väe, Pompeius üritas põgeneda, tema toetajad tapsid ta. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja, laskis end nimetada diktaatoriks, suur osa nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega, senaatoritest vandenõulased tapsid ta 44 eKr. Antonius ja Octavianus Caesari pooldajad, läksid tülli. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka lähedal Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse, kus tappis end koos Kleopatraga. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse, liitis selle Roomaga Rooma vabariigi lõpp. Octavianus võttis endale uue nime Augustus (30 eKr 14 pKr), pikk rahuperiood, arenes majandus. Hoidis häid suhteid kõigiga. Pax Romana Rooma rahu: Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek
suhtuksid inimestesse soodsalt. Usuti, et surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu. Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede
Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti
Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted
sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Colbert'i ajal ( Prantsusmaa) ehitatud 240 km pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Kommunikatsioon Varauusaeg tõi kaasa maailma senisest märgatavama avanemise: maadeavastused muutsid oluliselt maailmapilti; liiklemisolude paranemine, postiteenistuse rajamine ning meedia teke suurendas informatsiooni edastamist ja tarbimist. Enamusele eurooplastest jäid kõik need muutused siiski tarbetuks või kasutamatuks
Sõlmis rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu 1805. a hakkas Hispaania ühiskond aru saama, et liit Napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui Prmaga liidus olla. Väejuht Murat tungis Madriidi Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania ühiskonnast aadel ja kirik olid täielikult vastu reformimisele. Hispaania dos de Mayo 2. mail 1808 tõusis Madridi rahvas üles prantsuse sõjaväe vastu seda tuntakse Hispaania Iseseisvussõja nime all, britid nimetavad seda Poolsaare sõjaks.
teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. Keskaeg Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Kuigi Inglise parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aastal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga Inglismaal kehtestada püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament on riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise aga tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus aga veel üle saja aasta. Demokraatia idee taaselustus alles 18. sajandi valgustusfilosoofias (peamiselt Rousseau’ga). Sinnani eksisteeris ainult otsene demokraatia
Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks nõukogumees üheksast mitteametisolevast suguharust. See juht omas tegelikku kontrolli ning toimis kogu nõukogu nimel, ta valiti liisuga üheks päevaks ning ateenlane sai seda ametit pidada vaid päev elus. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud, sõjaväegi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. 2 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti 6000 kodanikku, kellest seejärel valiti liisuga teatud kohtutesse ja teatud juhtumite üle otsustama. Selleks pidi kodanik olema vähemalt 30- aastane
religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
