-- , . . « », « ». , . 911 « » (« »). «» -- . gazzetta (). XVI ( , , ) , . (. gazza), . -- « , ». , , . Acta diurna populi romani (« ») . , . , , , , . « », VIII . . , , . , . : 1450- , , , ( ) . XVI . «» -- gazzetta, . , -- -- « ».
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draa...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole
EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed"
Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed olid üheks suureks inimeste mõjutajateks. Ajalehe abil kutsuti kaasmaalasi kaasa elama. 5.Miks võib väita, et 1905.aasta alguseks oli ühiskonnas kujunenud kriis? Kriis lõi kõik suhted sassi. Kriisi teket mõjutas Vene-Jaapani sõda, kus Venemaad häbistati. 6.Miks võib 1905.aastat nimetada üheks Eesti ajaloo pöördepunktiks? Sellel aastal oli Verine Pühapäev e rahumeelse demonstratsiooni tulistamine- see vallandas
Telekommunikatsioon ja meedia Sissejuhatus Küsitlesime 42. inimest Jaotasime inimesed 4 vanuserühma: 16-20, 21-40, 41- 55, 56- 70 Küsisime erinevaid küsimusi erinevatest meedia valdkondadest Eesmärgid Reklaami tähtsus inimestele Raadiojaamade kuulatus Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Telezanrite vaadatus Meedia roll elus 16-20 vanuserühm Reklaam on vajalik Lühike, konkreetne ja humoorikas reklaam Vähem kollast ajakirjandust, rohkem meelelahutust Meedia mängib suurt rolli 21-40 vanuserühm Reklaami tähtsus ei ole suur Tabav ja arusaadav reklaam Vähem rämpsu (vanad uudised, reklaame) Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam
..........................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte........
ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). 3.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul?-2p Venemaa oli nõrgenenud, maha jäänud. 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale *rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised- Poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud (Tallinna Teataja ja Speegi Uudised) 4.Too näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest.- 2p Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5
ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii
Barclayle ja Sir Frederick Barclayle), Financial Times (kuulub meediakonglomeraadile Pearson PLC). Tabloidid on formaadilt väiksemad, sisaldavad palju pilte ning on orienteeritud sensatsioonile ja „pehmematele“ uudistele. Näiteks The Daily Mail (kuulub Londoni börsil noteeritud ettevõttele Daily Mail and General Trust), The Daily Express (kuulub Richard Desmondile), The Sun. Auditooriumi hõlmatus ajalehtedega ( kõik ajalehtede ostjad) – kõikidest täiskasvanutest 32,7% loeb ajalehti, meestest 33,9% ja naistest 31,5% loeb ajalehti. Ajalehti loetakse tõesti igapäev ja igalpool. Eriti on selline harjumus nendel, kes hommikul või õhtul metrooga tööle sõidavad. Näha võib inimesi ajalehtede ja raamatutega. The Sun - omanikuks on News International ja hakkas ilmuma aastast 1963. The Sun igapäevane tiraaz on 2 806 746. See ajaleht on tuntud enda staaride kõmuga ja kolmanda lehega,
Pressisõber ja -vaenlane 2015 Pressisõber Pressisõber on aunimetus, millega Eesti Ajalehtede Liit tunnustab aasta avatuimat ajakirjandusega suhtlejat. Pressisõpra valitakse alates 1994. aastast. Pressisõber on avaliku elu tegelane, kes: - suhtleb ladusalt pressiga ja selle kaudu avalikkusega - annab vajalikus mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile operatiivselt kättesaadav - julgeb välja öelda seisukohta rasketes küsimustes Pressisõber saab auhinnaks nimelise messingist ruupori. Pressivaenlane
sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves • artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis • arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
kelle sõnul on ajalehefoto ja fine art photography külgnevad praktikad, mis moodustavad kokku puutudes hägusa ala, kus piire tõmmata ei ole nii lihtne. Ta lisab: ,,Mõlemal valdkonnal on omad eelised: meedial operatiivsus, levik ja tiraaz, kunstil kontseptsioon, eksklusiivsus ja positsioonivabadus." Näitus on koostatud konkursile laekunud 819 foto põhjal. Ehkki Eesti Ajalehtede Liit on preemiaid välja andnud 1997. aastast, püüab eelmisel aastal fotograafide ametiliiduna asutatud Eesti Pressifotograafide Liit oma valdkonda arendada ja tutvustada terviklikumalt. ,,Tahame tähtsustada pressifoto rolli üldises meediaruumis," ütleb EPFLi juht Erik Prozes. ,,Kaasame meediaeksperte, kultuuriteadlaseid ja haridusasutusi, et tekitada fotoajakirjanduse teemalist diskussiooni ning edendada oma eriala
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul.
tuua sellised uusi tooteid nagu uud info- ja online-teenused.(Ekspress Grupp IPO prospekt 2011) 6 5. Strateegia Grupi strateegiline eesmärk on kasvatada Balti riikide juhtivaks meediakontserniks ning jätkata olemas oleva tegevuse arendamist orgaaniliselt kasvades ning laienedes uutesse meediavormidesse ja uutele turgudele. Grupp plaanib strateegilisi eesmärke saavutada järgmiselt: Säilitades ja kasvatades ajalehtede ja ajakirjade tiraaze. Juhtkond on seisukohal, et stabiilne ajalehtede ja ajakirjade trükiarv on oluline aspekt reklaamitulu kasvatamisel. Laienemine teistes Balti riikides. Juhtkond kavatseb laiendada Grupi tegevust Leedus ja siseneda Läti meediaturule Kasvav online-tegevust. Internetipõhine meedia on Balti riikides kõige kiiremini arenev meediasektor, seda nii kasumlikkuse kui uute kasutajate hulga põhjal. Juhtkond planeerib kasvatada Grupi tegevust online-meedia vallas
FOTOGRAAF 9.a klass Sandra Siska Töö iseloom Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi. Fotograafide põhilisteks tööülesanneteks on fotode tegemine reklaami, kommerts-, tööstus- või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illustreerimiseks ning portreefotode tegemine. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse
Osapooled ei tea kas valetame, räägime tõtt, nutame või naerame. Seega on suhtlus poolik ning ei anna edasi kogu informatsiooni. Erandiks saab küll tuua näiteks Skypi, mille puhul saab kasutada nii veebikaamerat kui mikrofoni. Kuid vaatamata sellele ei saa seda nimetada täisväärtuslikuks suhtlusvormiks, sest puudub otsene kontakt ja silmside oma partneriga. Suhtlus läbi interneti käib ka foorumite ja kommentaaride abil. Väga populaarseks on saanud näiteks ajalehtede veebileheküljed, kus igal inimesel on võimalus anonüümselt mõnda uudist või artiklit kommenteerida. Sageli meelitabki just see inimesi internetti uudiseid lugema, et on võimalus oma arvamust avaldada ning teiste omasid lugeda. Uudiste lugemisel ja nende üle arutamisel veebikeskkonnas on ka positiivne külg loodusele vähenenud on ajalehtede tellimine ja tänu sellele ka paberi kasutamine. Internet võib olla väga tõhus abimees, juhul kui seda targalt kasutada. Kui ei arvesta
........................................................ 9 1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted .................................................................................... 9 2. TULEMUSED ........................................................................................................................... 11 2.1. Internetimeedia ................................................................................................................... 11 2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid ........................ 11 2.1.2. Küsimus 2. Blogid (internetipäevikud) ....................................................................... 11 2.2. Ajalehed.............................................................................................................................. 12 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 2.2.2. Küsimus 4.1
idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised, mis kinnitasid eestlaste rahvusliku enesetunnet. Neist tähtsaim oli I üldlaulupidu 1869.aastal Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise " selts. Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) tegutsesTartus aastail 18721893. Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Seltsi peamised tegevusalad olid eesti
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste ...
Väärtused ja kõlblus: väärtuste Suuline suhtlus võtted ja kõlbeliste normide kriitiline näiteartikli arutelu ja argumenteeritud analüüs 10. Visuaalne mõjutamine 1 visuaalne, kaad- Õ lk 52–55, fotouudised Suuline suhtlus Õpilane riplaan, kujun- ajalehtede veebiversioo- fototöötluse eetiliste aspektide aru- teab pildikeele mõistmise vajalik- LÕIMING duslik võttestik nides, kolme peale üks telu kust Teabekeskkond: refleksioon ajaleht eri kaadriplaanide sobilikkus eri sünd- tunneb kaadriplaane
* ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele.
Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast
repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku. See juhtul 1980 glastnosti ja perestroika ajastul. Ajakirjandusmajad said oma nime selle järgi, et seal asusid paljude ajakirjade ja lehtede toimetused. Eesti ajakirjandusmaja valmis 1972. Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti meedias kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus sai sõltumatuse riigist ning poliitikutest, mis tulenes ajalehtede ajakirjade erastamisest ja riiklikute toetuste kaotamisest perioodikale. Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti ka põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks läänelikuuudisteajakirjanduse põhimõtted ja pidasid meedia kommertsialiseerumist üsna loomulikuks protsessiks. Ajakirjandus püüdis olla vaba sotsiaalsetest kohustustest, kujutada endast avatud neutraalset ruumi, milles võis avalikult esitada erinevaid huvisid ja seisukohti.
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele.
Määrava artikli kasutamine Artiklit kasutatakse: 1) jõgede, merede ja ookeanide nimetused: the Thames the Pacific (Ocean) the Baltic (Sea) 2) mäeahelike nimetused: the Alps the Urals 3) ajalehtede nimetused: the Morning Post 4) teatrite ja kinode nimed: The Globe (Theatre) the Cosmos (Cinema) 5) hotellide nimed: the Ritz (Hotel) the Palace 6) laevade nimed: the Titanic 7) riikide ja maade nimed, mis koosnevad üldnimest (näit. state, republic, kingdom) ja seda laiendava(te)st sõna(de)st: the United States of America, the USA the United Kingdom, the UK the Estonian Republik 8) mitmuses olevad perekonnanimed: the Browns
Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool) Määr- ja kaassõna kirjutatakse eelneva või järgneva sõnaga kokku, kui need koos moodustavad omaette mõiste (aegamööda, pealekauba) JÄTA MEELDE JÄRGMISTE SÕNADE TÄHENDUS: Kindlalt tugevasti, vankumatult Kindlasti kahtlemata Järel taga, pärast Järele Mind saadeti ajalehtede järele Järgi abil, põhjal, eeskujul Vahel millegi vahel, mõnikord Vahest ehk, võib-olla Vast alles, äsja Enne varem Ennem pigem Kuna sest, samal ajal kui Kunas millal Pea varsti Peaaegu ligemale Parajalt mõõdukalt Parajasti praegu
· Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norra meediakontsernile Schibsted. Firma uueks
Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee Informatsiooni ühtivus Eestis on olemas eesti- ja venekeelsed ajalehed, raadio ja televisioonikanalid, millel on väga vähe ühist. Mitte-eestlaste huvi eesti meedia vastu 80% Ajalehtede ja ajakirjade lugevus Kasutatud allikad http://www.kavad.ee/raadio-online http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_meedia Täname kuulamast !
8 interneti teel. URRAM annab ülevaate, milliseid teavikuid leidub kooli-, muuseumi- ja erialaraamatukogudes (Talihärm, 2013). 4.5 ELLU ELLU on Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu, mille kaudu on kättesaadav eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus (Talihärm, 2013). 4.6 ISE Index Scriptorum Estoniae ehk ISE on avalik ja internetis tasuta kättesaadav Eesti artiklite andmebaas, kust leiab Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklid. Andmebaasi täiendatakse igapäevaselt ning seda koostavad 12 Eesti raamatukogu. Haldus- ja arendusküsimustega tegeleb ELNET Konsortsiumi andmebass ISE töörühm (Talihärm, 2013). 4.7 DEA (digiteeritud ajalehed) DEA ehk Digiteeritud Eesti ajalehed on avalik ning internetis kättesaadav vanade eestikeelsete ajalehtede andmebaas. DEAst leiab valiku eestikeelseid ajalehti aastatest 1821-
Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist
1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel“. 2013. aastal ilmus romaanile "Suvi sulab talvel" Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. 2014. aastal avaldas Kadastik romaani „Paarismäng“, (kaasautor Katariina Tammert). TUNNUSTUSED: 1) 1989 ENSV teeneline ajakirjanik
Pärast Stalini surma Eesti olukord mõnevõrra paranes, Siberisse saadetud inimestel lubati kodumaale tagasi pöörduda. Inimestele anti rohkem vabadust, mis aitas kaasa majanduse arengule. Polnud suured palgad, aga toiduained olid odavad. Ei eksisteerinud tööpuudust, kõigile leidus töökoht. Inimesi hoiti teadmatuses elust mujal maailmas ja rahvale valetati, et lääne riikide töölised elavad vaesuses. NLKP kontrollis kõikide ajalehtede artikleid. Inimesi ei lubatud välismaale sõita. Kultuuriüritused olid tugeva kotrolli all. Naised hakkasid rohkem tööl käima. Maainimesed vaesusid ja kolisid linnadesse, kus oli ülerahvastatus. Puudus sõnavabadus.
Sel aastal ilmusid suurtes tiraažides ka Eesti Naine(223 000), Noorus (123 000), Vikerkaar(53 000) ja Looming(35 000). Juba 1991. aastast hakkasid tiraažid tugevasti langema, Vikerkaare puhul langes isegi see 30 korda, Eesti Naine, Eesti Looduse, Horisondi ja Looming puhul 10-12 korda. Mõned 5 nõukogudeaegsed ajakirjad lõpetasid üldse ilmumise, näiteks Aja Pulss, Noorus ja Pikker (Kõuts ja Vihalemm, 2003). 2014. aastal oli Eesti Ajalehtede Liidu andmetel septembris kõige suuremate tiraažidega väljaanded Teleleht (38 500) ja seltskonnaajakiri Kroonika (36 400). Suurte tiraažidega olid veel Naisteleht (27 400), Imeline Ajalugu ( 26 200), Tiiu (24 000), Imeline Teadus (23 800) ja Naistelehe nipiraamat (23 000). Ülejäänud suuremate tiraažidega ajakirjad on toodud allolevas tabelis. Võrreldes 2014. aasta jaanuariga suuri muutuseid ei ole.
Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe
ka õiget ettekujutust. Kindlasti tasub vaadata taimemäärajat, milliseid tunnuseid seal kasutatakse: kergesti võib juhtuda, et taimeliigi kindlakstegemiseks on vaja just juurmisi lehti, mis jäid aga tähelepanuta. Õppeherbaariumi lehele võib panna ka eri aegadel kogutud taimeosi: õisi ja vilju, mis teaduslikus kogus on eri leiuaegade tõttu kindlasti eri herbaarlehtedel. Taimi on kõige lihtsam kuivatada vettimavate ajalehtede vahel. Botaanikutel on erilised taimeraamid, mis on traadist või võrgust külgedega ja meenutavad natuke küülikupuuri uksi. Aga edukalt saab taimi kuivatada ka näiteks põrandal või kirjutuslaual hunnikus: sel juhul on vaja ajalehtedele peale A3 suuruses puust või papist plaati ning raskuseks kas pakse raamatuid või telliskive. Hunniku alla pannakse tabloidlehe mõõtu ajaleht (umbes A3 formaat), sellele ühekordne samasuur leht, mille vahele asetatakse taimed koos leiuandmete etiketiga
majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine. Kõigist neist on selles referaadis ka juttu. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus
vähenemisele. Paberi tootmine on keskkonnale pigem halvemapoolne, kuna tehastest väljuvad gaasid kahjustavad samuti osoonikihti. Natuke parem mõju on see, et paber on kõdunev materjal. Paberi kasutusalad. Paberi rakendused võivad varieeruda kirjutusmaterjalidest ja kommipaberitest kuni tugevate pakkematerjalide või disainelementideni. Peamised kasutusalad on siiski ajalehtede, ajakirjade ja raamatute trükimaterjali, majapidamispaberite, vihikulehtede, ümbrikute, postkaartide ja muu sellisena (katmata ja kaetud paberid). Katmata paberid on enamasti 100% tselluloosist valmistatud, eripaberite puhul kasutatakse ka lisaaineid. Loetavuse poolest on katmata paberid parimaks valikuks, kuid fotodes võimaldavad edasi anda vaid üsna väikese osa nende algsest värviküllasusest. Katmata pabereid kasutatakse
· Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine 1933 · Juutidele keelati maa omamine · Vallandati ajalehtede peatoimetajad 1934 · Juudid heideti ametiühingutest välja · Neile ei laienenud enam tervisekindlustus 1935 · Juudid ei tohtinud enam sõjaväes teenida · Nürnbergi seadustega jäeti juudid ilma kodanikuõigustest 1938 · Juudid pidid registreerima oma varandused ja ärid · Naised pidid lisama oma nimele "Sara", mehed "Israel" · "Kristalliöö"
arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on ... Vaatamata tugevale põlvkondade vahele me ikka leiame teemad rääkimiseks ja ilusti same sellega hakkama. Noored saavad õppida midagi vanemast põlvkonnast ja ka vastupidi, vahepeal ka vanem põlvkond õppib nooremast.
Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine, Eesti eepose ,,Kalevipoeg" ilmumine ja esimene üldlaulupidu. Võib öelda, et ärkamisajal olid koostöö tulemused tähtsamad kui erimeelsuste. Mõisteti, et millegi saavutamiseks peab koos tegutsema ning koonduti organisatsioonidesse ja seltsidesse. Läbi
....................15 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1 EESTI EKSPRESSI JA ÕHTULEHE REISIREKLAAMID 4 1.1 Ajalehtede pakkumised 4 1.2 Kolme väljavalitud toote erinevused 5 2 REISIKORRALDAJA KORRALDAB REISI GALAPAGOSELE 7 2
meest. Kaaperdatud laevade ja pantvangide eest nõutakse lunaraha. Selle olukorra parandamiseks ja nooside röövimise lõpetamiseks pooldavad mõned neist mõõdukamat taandumist, samas kui radikaalsemalt meelestatud röövlid ei taha kedagi kuulata. Majandus ehk Finantskriis - Rahaturgude kriis, kõrged kütuse- ja toiduhinnad ning suurenev inflatsioon on viimasel ajal pidevalt maailma juhtivate ajalehtede esikülgedel st. kogu maailmas on võimu võtmas majanduskriis. Üha rohkem vabastatakse inimesi töökohtadest, hinnad alanevad ja elu tingimused halvenevad. Venemaa presidendi valimised - Uute presidendi valimiste käigus selgus, vastupidiselt nii mitmetegi inimeste arvamusele, et presidendiks sai Dmitry Nikolaevich Medvedev võttes koha Vladimir Putinilt. Putin võttis see-eest koha sisse peaministrina ,
1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 14, elas algul ema ja kasuisaga hiljem elas üksi Võsul, sõbranna vanaisa vanas majas ehk suvilas. 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. Ta õppis hästi, vihkas valesid ja valetamist, hoolis oma sõpradest ja solvus kergesti. 3. Mis muutis Anni elu? Anni elu muutis see, kui ta leidis keldrist oma ema päeviku ja nägi mida ta minevikus tegi ja milline ta oli. 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? Keldrist, vanade ajalehtede pealt. 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? Kärtsu ? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? Ei, ta lihtsalt ei pidanud vajalikuks sellest oma tütrele rääkida. 7. Kirjelda Anni ema olemust. Ta valetas Annile. Ta oli lapsepõlves kaak, kuid täiskasvanuna oli korralik ja luges raamatuid ja käis tööl. Ta ei rääkinud oma lapsele sellest midagi kuna ema ei tahtnud et Ann ise ka selliseks muutuks. 8. Kes oli Anni isa? Kristjan, kes oli varem kunstnik. Nüüdseks on ta vist joodik
Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a....
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4
oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
