Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtu...
Tasakaal ajakirjanduses Eesti näitel Minu silmis on tasakaal ajakirjanduses peamiselt see, kui kõikidele osapooltele, kes antud teemas käsitlust leiavad, võimaldatakse võrdselt sõna. See tähendab, et asjaga seotud osapooled saaksid meedias enda arvamust avaldada ja lugeja saaks neutraalselt ise otsustada, kuidas asi talle tundub. Ajakirjandus saab olla tasakaalus, kui see on erapooletu, tõele vastav ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see
Sexualisation of women in advertising Rationale of the Written Task (Part 2) The purpose of this written task is to provide a viewpoint concerning the sexualisation of women in Western media and to simultaneously inform the audience about the negative some of the negative aspects of sexist media. The opinion column evinces a critical view towards sexist media. The written task analyzes one Burger King’s advertisement and discusses in depth the reasons as to why the commercial is problematic and in specific sexist. The intended audience of the piece is teenagers and adults, as the purpose is to inform and provide an opinion on a troubling media phenomenon. However, the primary targeted demographic of the opinion column is women. The context of this written task is Western advertising and in genera...
internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel.
Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue
kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas. Igal,ka kõge väiksemal arvamusel,
teevad midagi valesti. Ajakirjanikud peavad jälgima, millal võib avaldada eraelulist informatskiooni. Seadusega võivad nad lausa pahuksisse minna kui laimavad või solvavad kedagi avalikult. Nad on kohustatud omama head keelekasutust ja väljendusoskust, sest ilma nendeta nad ajakirjanduse maailmas läbi ei löö. Ajakirjaniku kohustus on edastada infot, mida ta ise usub. Nad peavad tegema alati kõik endast oleneva, et uudis õnnestuks. Kaks kolm neli . Vastutus on ajakirjanduses alati väga suur. Kuna nende tööaeg on limiteerimata, peavad nad olema alati valmis, sest maailmas sünnid pidevalt midagi uut, millest neil tuleb inimestele infot edastada. Väga tähtis on ka töötempo, sest uudiste maht on suur. Et kirjutada korrektseid uudiseid, tuleb neil kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Väike viga ajakirjanduses võib valla päästa näljased hundid. Ajakirjanikud võivad isegi seetõttu araks lüüa.
on uurida ajakirjandust. Piia Tammpuu6 on analüüsinud sallivust ja rahvussuhteid eestikeelses ajakirjanduses (eriti seoses eestlaste ja venelaste vastuseisuga), kust tuleb välja, et palju on Eesti meedias artikleid, mis kutsuvad Eesti elanikke üles sallivusele ja sõbralikkusele (seega on eestlaste hulgas ka palju võõraste suhtes sõbralikke inimesi.) Tsitaat: „Üheltpoolt võis eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud tulemuslikult end Eesti ühiskonda intergreerida. Selles valguses võiks läheneda ka pagulaste 5 Teder, M. Ajaleht Postimees
ajaleheväljaanded sildistavad ameteid. Uurimuse koostaja on toonud väga hea näite selles, kuidas soo mainimisel naisi nagu sildistataks, mehi aga ülistataks ja selle näitega tuleks väga nõustuda. Nimelt ,,Soo mainimise põhjal otsustades eristub selgelt meeste valdkonnana autojuhtimine: naisjuhi sugu märgitakse ära nii liiklusõnnetusest teatava lühiuudise pealkirjas kui ka sisus, meesjuhi sugu ei mainita kummaski." Peab nõustuma, et tänapäeva ajakirjanduses see tõesti nii on ja üldiselt ebaõiglaselt, sest on levinud arusaam, et ,,naine roolis, auto kraavis", kuid tegelikult väga tihti satuvad raskematesse liiklusõnnetustesse just mehed. Rassism Uurimusest selgub, et rassismiga Eesti ajakirjanduses eriti probleeme ei ole. Ajakirjanduses on kasutusel sõna mustanahalised, mitte neegrid, viimast kasutatakse ainult intervjuude otsekõnedes. Kuid selgub ka see, et tegelikult tähtsustatakse rassi üle, rassiste on
jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja
..................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis
Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks. Inimesed ei osanutki tol ajal arvata, et kuskil võiks olla parem, kuid need, kes avastasid välismaailma mõjud, tagasi enam ei tulnud. Meedia avatus sõltubki
kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar päeva hiljem ilmunud väikese kirjaga tekst kahtlusaluse rehabiliteerimisest. Inimest süüdi olevaks kuulutav pealkiri on tavaliselt mitu korda silmatorkavam kui teda rehabiliteeriv tekst. See näide peegeldab kõige paremini tendentsi, mis valitseb ajakirjanduses, ka Eesti ajakirjanduses. Ajakirjanikud keelduvad võtmast omale vastutust oma kirjutatud lugudest ja võtavad sageli isegi õigusorganite tööülesandeidd enda peale ning loovad siis oma ,,uurimistest" artikleid. Taoline ,,uuriv" ajakirjandus on küll maailmas üsna laialt levinud, aga peab olema ka kvaliteetne. Jaotatakse ju igal aastal USAs parimatele artiklitele Pulitzeri auhindu, kus üks kategooria on ka ,,uuriv ajakirjandus". Ajakirjandus peaks hoiduma liigsest innukusest
ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii suuri privileege, valaksin enda viha välja enda uudiste ja poliitikute peale. Poliitikute vahel on alati olnud vihkamist ja armastamist. Ta leiab, et ajakirjanduses juhtub harva, kui ajakirjanik ütleb, et tal on hea meel kohtuda. Saatest kerkis üles ka probleem, kas ajakirjandus ei ole muutunud meelelahutuseks. Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti ka ajalehtede ülekolimisest internetti. Ta leiab, et see toimiks ainult siis, kui leiataks mudel, kuidas saada raha selle eest kätte, muidu see ei funktsioneeri. Näiteks võib tuua välismaa suurimad
meeletult kinni selles arvamuses, et kõik peab olema ideaalne. Meedia mõju inimestele ilmestab ka mõnda aega tagasi lahvatanud suur paanika seriaali „Kättemaksukontor“ ümber, kus sajad lapsed olid endast väljas lemmiktegelase surma tõttu. Hämmastunud olid nii saate tegijad kui ka osalejad, sest teadaolevalt ei ole seriaal lastele suunatud, üldsuse poolt pandi toimunut väga imeks ja arutati pikalt nii ajakirjanduses kui ka televisioonis olukorra üle. Televisioon viis lapsed teise maailma, kadus reaalsus ning võimust võttis filmimaailm. Meedia mõjust tänapäeval pääsu pole, ta mõjutab kõiki vähemal või rohkemal määral. Inimestel peab olema väga selge ettekujutus enda vajadustest, et mitte lasta püüda end reklaami võrku. Kuid infoajastul on vägagi palju positiivset, internet on avardanud kõiki võimalusi tohutult, tuleb olla iseendas kindel, teada, mida tahta ning leida infohulga seast
Küsisite, kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase ja tema perekonnaliikmete eraellu. Vastan seega Teie esimesele ja teisele küsimusele koos. Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel
Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles · 1880 - ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" · Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala
Bändi looming jõudis tegutsemisaastate jooksul singlimüügi edetabeli esimese neljakümne hulka umbes viiekümnel korral ning ainuüksi Ameerika Ühendriikides jõudsid nad kahekümnel korral singlimüügi edetabeli esikohale. EMI Recordsi andmetel on The Beatlesi plaate müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me" ning Suurbritannia ajakirjanduses ilmusid artiklid ansambli kontserdil kiljuvatest ja minestavatest teismelistest. 1964. aasta alguses levis "biitlimaania" (nagu seda ajakirjanduses nimetati) ka Põhja- Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nagu valdav enamik tolle ajastu Briti ansamblitest, alustas ka The Beatles Ameerika rock'n rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley,
1998. aastal esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistluse finaalkontserdil Birminghamis. 2013. aastal võttis Koit osa saatest "Su nägu kõlab tuttavalt" ning võitis. Paljud väiksed fännid teavad kindlasti ka seda, et Koit on dubleerinud mitmeid animafilme nagu : „Autod” ja „Autod 2” (Pikne McQueen), „Haikala lugu” (Oscar), „Lugu hiirest nimega Despereaux”. 8 Ajakirjanduses Ajakirjanduses on ilmunud väga palju artikleid selle teose kohta. Artiklid on peamiselt selle etenduse lavatagusest ja inimeste arvamusest „Ooperifantoomi“suhtes. Näiteks: Muusika pimeduse varjus Kui näis Fantoomist tähtsam muu … Robe Helps Unmask the Phantom Magic in Estonia Tehniline meistritöö, laulust rääkimata Vanemuises möllab fantoom “Ooperifantoom” – millest hävingud alguse saavad? “Ooperifantoom” on elamus
pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone. Siiani on illustratsioon viimases rohkem olnud, kuid ühiskonna postmoderniseerumise ja pildistumise tagajärjel võib näha ka esimeses aina rohkem ja suuremaid pilte. Põhiliselt pakub kvaliteetajakirjandus uudiseid ja arvamusi, eelistades nn kõvu artikleid. Kollane aga põhiliselt uudiseid ja meelelahutust ning pigem pehmete artiklite näol. Puhtas valges ajakirjanduses on tekstid üldiselt pikad, põhjalikud, hästi läbi analüüsitud ning väheselt liigendatud. Enamasti on võimalik pealkirja põhjal mõista loo teemat ja ka tuuma. Sopaajakirjanduses on aga sõnade osakaal ja analüüs palju tähtsusetumad ning tekstid koosnevad väikestest lõikudest. Tihti pole võimalik pealkirja põhjal aru saada, millest juttu tuleb. Vähe sellest, et massiajakirjandus on subjektiivne, pole seal alati võimalik eristada uudist, arvamust, hinnangut ega infot
Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt
suutnud oma sotsiaalset rolli piisavalt täita, ehkki ta ühiskonna valvekoerana on äge haukuja. Ajakirjandus on kultuurinähtusest muutunud professionaalseks uudiste ja meelelahutuse tootmiseks. Ajakirjandus tänases Eestis on meie iseloomu peegel. Need, kes panevad kirja, seda mida me loeme või näeme päevast päeva sõltuvad meie tahtest, sest kui meile ei meeldi mida me loeme siis müük või reiting langeb. Klient on isegi ajakirjanduses mingil määral kuningas. Eelnevalt nimetatu ning kiire töökohtade arvu kasvamise tõttu on meediasse tõmmatud hariduseta või poolikult haritud, kuid see-eest enesekindlaid ja edevaid noori, kellel puudub professionaalne enesekriitika ning eetiline nõudlikkus. Nii nimetatud mugavust tahetakse igast nurgast. Seda võib näha viimstest uuringutest, mille korraldas Eesti Päevaleht, et inimesed pigem vaatavad telekat kui võtavad kätte paberist uudisekandja
sõnast futurum tulevik. Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ja vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kirjeldamiseks. VÄLJAKUJUNEMINE: Futuristlik kunst sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt nagu teised kunstivoolud
3 1. Futurismi teke Futurism (ladina keeles futurum tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti
Selle vastu on aga veebiväljaannete loojad, sest nende arvates kaoks nii rahva ehe tagasiside. Inimeste arvamus on väljaannetele äärmiselt oluline, sest see lisab värvikust nii uudistele kui arvamuslugudele ning see omakorda parandab nende müüdavust. Omapoolse lahendusena on portaalid tööle võtnud spetsialistid, kes eemaldavad juba avaldatud kommentaaride hulgast kõige pahatahtlikumad. Samuti tegutseb Eestis Avaliku Sõna Nõukogu, kellele saab esitada kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni, solvamise või eraellu sekkumise kohta. Need kõik on võrdlemisi leebed lahendused. Oluliselt karmimaks võtteks on kommentaaride otsene tsenseerimine, see tähendaks kõige avaldatava ranget läbivaatamist enne selle avalikuse ette lubamist. Tsensuur kui selline ei ole eestlastele ka sugugi võõras vaid pigem vana hea tuttav meie lähiminevikust. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti NSV-s lubatud oma avalik arvamuse avaldamine vaid nõukogude
Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. "Olümpiavõit on maksimaalne tipp, kõrgemale pole sportlasel kuhugi püüelda," kinnitas Loor. Raamat "Viljar Loor" on müügil raamatukauplustes üle Eesti. 2004. aasta kevadel sündinud raamatusari vaatleb Eesti olümpiavõitjaid läbi ajakirjanduses ilmunud materjalide, olümpiakangelase enda ja tema tuttavate-sõprade kommentaaride. Sarjast "Olümpiavõitjad" on varem ilmunud raamatud Jaan Taltsist, Jaak Uudmäest, Aavo Pikkuusist, Johannes Kotkasest, Svetlana Tsirkovast (Lozovajast), Jüri Tarmakust, Mait Riismanist, Erika Salumäest, Voldemar Välist ja Alfred Neulandist. Järgmise raamatuna ilmub sarjast "Olümpiavõitjad" raamat Ivar Stukolkinist
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka tänapäeval
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma pe...
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja
Stu Sutcliffe, olles kihlunud Astrid Kirchherriga ja ansamblist lahkunud, suri peagi ajukasvaja tagajärjel. Basskitarri hakkas mängima Paul McCartney. Kuna trummar Pete Best oli sageli haige, siis juhtus nii, et teda tuli asendama Ringo Starr. Kui Starr 1962. aastal lõplikult Pete Besti asemele astus, oli selge, et just niisugust karakterit oligi sellesse gruppi vaja. The Beatles'i läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma esikalbumi ,,Please Please Me" ning Suurbritannia ajakirjanduses ilmusid artiklid ansambli kontserdil kiljuvatest ja minestavatest teismelistest. 1964. aasta alguses levis ,,biitlimaania" (nagu seda ajakirjanduses nimetati) ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nagu valdav enamik tolle ajastu briti ansamblitest, alustas ka The Beatles Ameerika rock'n rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka
aastal 1891. See on samuti ettevõte, kes jätkab turul liidrite seas ja kindlate eesmärkide nimel. ,,Karuna" on aga suhteliselt uus tootja ning nende turupositsiooni on raske määratleda. Loodame, et nende tooted leiavad ikka tee tarbijate ostukorvi ja me saame maitsta ,,Karuna" sokolaade ka aastate pärast. Analüüsitud toodete maine on hetkel kindlasti kõige parem ,,Kalevi" maiustustel. Kindlasti seetõttu, et Eesti toode Eesti turul, hea reklaam telekommunikatsioonides ja ajakirjanduses, vanade traditsioonidega firma ning suurepärase maitsega maiustused, eriti sokolaadid. Hea maine ja tuntus on loomulikult ka ,,Fazeril". Jälle aitavad kaasa vanad traditsioonid, laialdane 2 valik erinevaid tooteid (komme, sokolaade, küpsiseid, pagaritooteid jne), sage reklaam ajakirjanduses ning pikka aega Eesti turul püsimine. ,,Karuna" kahjuks ei ole sedavõrd tuntud nimi nagu kaks eelnevat
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920
Marie Under Sündis 27.märtsil 1883.a Tallinnas. Vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Luuletusi kirjutas saksa keeles. 1901-1902 töötas ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944.a põgenes ta Rootsi ja kirjutas koduigatsusest. Tähtsamad kogud ● “Hääl varjust” ● “Rõõm ühest ilusast päevast” ● “Õnnevarjutus” ● “Mu süda laulab”
Kirjanduse funktsioonid Kirjandusel on palju erinevaid väärtusi ja funktsioone, mis omavad erinevate inimeste jaoks erinevaid väärtusi. Kui ma olin noorem, oli raamat minu jaoks hea ajaviitmise viis. Sealt sain palju uut sõnavara, laienes ka mu silmaring maailmas toimuva suhtes. Tänu inglisekeelsetele raamatutele on suurenenud ka minu võõrkeele sõnavara ning paranenud lauseehitus. Hetkel on kirjanduse puhul minu jaoks oluliseim, et raamat mind kõnetaks ning minu mõtetele ja küsimustele vastaks, et ta aitaks mul leppida tegelikkusega ja pakuks lohutust, kui olukord tundub lootusetu. Paljude teoste abil olen õppinud märkama ja vaatama ka asjade teist poolt. Kirjandusel on ka oluline roll kultuuri säilitamise ja edendamise suhtes. Selle abil on võimalik ka kritiseerida aktuaalseid teemasid ning riigikorda, mis tihti rahva halvakspanu osaks satuvad. Loomulikult on võimalik ridade vahele kirjutada ka üleskutseid, m...
Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka ning tal on huvitav riietus ja välimuslik stiil. Koostaja nimi: Klass/õppegrupp Kuupäev
I kontrolltöö Naturalisatsioon mittesünnijärgse kodakondsuse omandamine vastava protseduuri alusel Plagiaat loomevargus, teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes
Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist. ● iseloomustab lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud Tuntumad teosed ● 1885 – esimene luuletus "Maikuu öö" ● 1894 – jutustus "Vari" ● 1895 – jutustus "Nõia tütar" Maailmavaade Juhan Liiv: "Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on elukiik
Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda NL-i meele järgi Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine Hirm NSV Liidu ees Välispoliitika muutumine Sidemed lääneriikidega paranesid 1995. liitus Soome Euroopa Liiduga Euro vastu võtmine Urho Kaleva Kekkonen Soome ja muu maailm Koostöö tugevdamine teiste põhjamaadega 1956. aastal liitus Põhjamaade Nõukoguga ja ÜRO-ga
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, p...
Herpetoloogia- zooloogia haru, mis tegeleb roomajatega. Zooloogiaga tegelevaid teadlasi kutsutakse zooloogideks. Osad zooloogid teevad tööd vaid laua taga, kirjutades teaduslikke töid ja raamatuid. Teised lähenevad praktilisemalt, tehes katseid. Zooloogid töötavad nii muuseumides, loomaaedades, loodusparkides ning mõned ka vabas looduses, vaadeldes seal loomi ja tehes nende kohta märkmeid. Paljud zooloogid teevad pidevalt tööd ka ajakirjanduses, et inimesi harida ja kursis hoida zooloogia vallas toimuvaga . Korraldatakse ka kampaaniaid ohustatud loomaliikide kaitseks või antakse nõu, kuidas hooldada koduloomi. Eestis on ka Zooloogia ja Botaanika Instituut. Eesti suurim putukate kollektsioon on just nende koostatud.
Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920)
Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990
veebruar 1935) oli prantsuse kokk, restorani ja maitsetaimed kirjanik, kes populariseeris ja ajakohastatud traditsioonilises Prantsuse toiduvalmistamise meetodid. Ta on legendaarne näitaja seas kokkade ja Gurmaanidele, ja oli üks tähtsamaid juhte nüüdisaegsesse prantsuse kööki. Palju Escoffier tehnikat põhines see, Antoine Carême üks codifiers prantsuse haute cuisine, kuid Escoffier saavutus oli lihtsustada ja ajakohastada ja töötada välja ja ehitud stiilis. Millele Prantsuse ajakirjanduses ("kuningas kokad ja koka kuningad") kuigi see on olnud ka varem öelnud Carême. Escoffier oli Prantsusmaa kaalukas kokk algul 20. sajandil. Kõrvuti retseptid ta registreeritakse ja leiutati, teise Escoffier sissemaksete kokakunst oli tõsta selle staatuse lugupeetud amet kasutusele organiseeritud distsipliini oma köökides. Ta korraldas oma köögid poolt brigaad de cuisine süsteem, kus iga lõik juhivad partei liider.
ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus. Luuletuses positiivne, seal ei esine kurbust ja süngust. Luuletuse sisu on edasiandev.
Itaalia Futurism Nimetus tuleb ladinakeelsest sõnast futurum-tulevik. Futurism on 20.saj esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920.aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
