Armasta oma ligimest Kõige hirmsam vaesuse vorm on üksindus ja armastuse puudumine. Inimene sünnib siia ilma üksi, elab üksi ning sureb üksi. Ainult armastuse abil on võimalik luua illusioon, et me ei ole tegelikult üksinda. Parim, mida inimesele kinkida, on sõprus, selts, armastus. Sõbrad mängivad elus äärmiselt tähtsat rolli. Pärast õnnestunud päeva on tihtilugu tahtmine kellelegi sellest rääkida ning oma rõõmu jagada, probleemi korral oleks hea seda kellelegi kurta , sest jagatud mure on pool muret. Üksindus on hirmus, see sööb hinge seest, seepärast ongi sõprus niivõrd oluline. Sõbrad pakuvad raskel ajal tuge ning lohutust, rõõmsal perioodil saab aga koos tähistada. Tõeline sõprus ei tähenda seda, et ollakse seltsiks siis, kui moment on sobiv, vaid siis, kui ei ole - sõpra tunned hädas. Tõsi, kõik ei tahagi abi ega sõprust, mõni naudib iseenda seltskonda. Mingi piirini on see isegi tervislik, igaüks vajab natuke aega iseendale. Ent...
Aidata või mitte? Teiste inimeste abistamine on meil juba loomuses. See on nii tavaline, et vahel me isegi ei märka, kui palju me teisi aitame ja kui palju teised meile oma kätt ulatavad. Keda, miks ja kas üldse aidata, see jääb juba inimese enda otsustada. Tean inimesi, kellele ei meeldi aidata, mitmel erineval põhjusel. Üks asi võib olla see, et aitamisest on tulnud ainult kahju. Ka mina olen seda kogenud, et soovides head, tuleb välja ainult halb. Tihti peale on aga abikäsi suunatud valesse kohta. Mõningaid inimesi võib see hoopis solvata, kui teda abistama minna, sest ta võib tunda, et ta ei saagi üksinda hakkama. Minule tundub, et viimasel ajal jääb aitamist aina vähemaks. Sest elu on ju karm ja igaüks on ainult iseenda eest väljas. Keegi ei soovi teha midagi, mis endale kahju tooks. Inimesed
Elu vabatahtlikuna Maailmas on palju probleeme, mis ootavad lahendusi. Sama palju on ka häid ideid, mis ootavad ärategemist. Ent võib juhtuda, et mõni teema jääbki igavesti oma lahendust ootama, kui loodetakse vaid teistele inimestele. Ei tasu unustada iseennast, sest kõigi meie teod on tähtsad! Üks kõige kättesaadavam ja tihti ka tõhusam võimalus on hakata endale meeldivas valdkonnas vabatahtlikuks. Vabatahtlik tegevus on inimese vaba valik teha midagi ühiskonna heaks. See on võimalus anda oma panus just selles mahus ja vormis, mis tegijale sobib, muutes oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Inimene võib kokku puutuda vabatahtliku tegevusega tegeledes uute väljakutsetega, mis pakuvad väärtuslikke elukogemusi ning enesekindlust erinevates olukordades hakkama saamiseks. Vabatahtlikuna saab hõlpsalt proovida, kas sinus on juhiomadusi,...
ülejääke, et sellega võiks vabalt ära toita umbes terve Aafrika mandri. Tekib küsimus, miks ei ole siis midagi ette võetud. Vastus on tegelikult lihtne. Tänapäeva majandus on üles ehitatud ebavõrdsusele. See tähendab, et toodetakse seal, kus on odav, ja müüakse meile kes me oleme rikkad ja nõudlikud tarbijad. Selline süsteem ei saakski eksisteerida, kui kogu maailm oleks võrdne. Siit ka siis põhjus, miks tugeva majandusega riigid ei ole huvitatud teiste aitamisest. Niisiis leian, et selle sajandi väljakutseks on leida moodus, kuidas saaksid elada hästi kõik inimesed. Mitte ainult arenenud riikide rahvad, vaid ka need teised kellest räägitakse pidevalt välisuudistes.
(stress,ärevus) (stress, ärevus) 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 23 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 24 4 Õpitud abitus Õpitud abitus ebameeldivas olukorras enese aitamisest loobumine, isegi siis, kui sellest oleks abi, kuna ühes olukorras kogetud passiivse ohvri roll üldistatakse Enese kohta tehakse globaalne ja kestev negatiivne atributsioon 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 25 5
Küsitavaks on muutunud individuaalsel- ja ühiskonnatasandil hädas olevate inimeste aitamine. Miks on üksteise aitamist vähe? Kuidas panna inimesi rohkem aitama? Või parem küsimus oleks, et kuidas tekitada rohkem inimesi, kes aitaksid abivajajaid? “Ma ei pannud tähele.” Kõige üldisema põhjendusena, et miks ei aidata, võib olla mittemärkamine. Kui ei näe enda ümber toimuvat, siis ei tekigi mõtteid aitamisest. Esimene samm abistamiseks on vaja kõigepealt hädasolijat märgata. Tuleb tõsta enda pea nutitelefonist või silme eest kaugemale ja näha ümbritsevaid probleeme ja püüda neid lahendada. Kindlasti on meedia suuresti juba mõjutanud inimestel paremini märkata ja aidata, kuid üldist ühiskonna pilti vaadates, pole see olnud piisav. Näiteks telesaade “Kodutunne” või heategevusprograam “Märka ja aita”, ei ole see piisavalt
Nad otsivad seksuaalseid suhteid lastega, sest sellised suhted on rohkem nende kontrolli all kui suhted täiskasvanutega. 5 RAVI Praeguseks korraldadakse pedofiilide ravi USA osariikides seadustega vastavuses, kuid programmid ei ole kuigi populaarsed ega hästi rahastatud. Avalikkus on pigem huvitatud laste kaitsmisest ahistajate eest kui ahistajate aitamisest. Terapeudid on proovinud mitmesuguseid lähenemisviise: 1) pedofiilia käsitlemine posttraumaatilisee stressi vomina, mis on tekkinud laste väärkohtlemisest; 2) pedofiilia on sõltuvus ning pedofiilid jagatakse 12-astmelisse tugigruppi. Kumbki meetod pole korralikult kontrollitud ja need pole ka laialdaselt kasutusel. Valdav osa ravist on psühholoogilised mõjutamised. Näiteks: käitumisteraapia aidatakse
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab
funktsioneerimist ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning takistada ja leevendada integratsiooniprobleeme, tõrjutust ja muud viletsust. Põhiteemad: Inimese subjektsuse kujunemine ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Toimetulek ja selle tugevdamine elukaarel, laste ja noorte sotsiaalse invaliidistumise psühhosotsiaalsetest komponentidest ning nende aitamisest, inimese sotsiaalne tegevusvõime ja ühiskonda integreerumine, indiviidi elukäigu kujundamine ning mina- ja meieidentiteedi moodustamine. Subjektiks kasvamine oludes, mis ohustavad subjektsust Sotsiaalpedagoogika on huvitatud nendest õppimis- ja kasvuprotsessidest, mille kaudu moodustub ühiskondlik teovõime ja sotsiaalne identiteet ning saavutatakse iseseisvus ja piisav eluga toimetulek. Teadmiste hankimine juhtumiuuringutest ja kvalitatiivsete
,, Armastus ei otsi omakasu". Ülim hüve elus on õnn, õnn on sõpruse ja armastusega kaasnev. Niisiis peaks egoist langema madalamale tasemele, otsima õnne ühiskonnast, kus me kõik toimime õiglaselt ja armastavalt ning altruistlikult. Intuitsioonivastaste tagajärgede argument- argument ütleb, et iseenda arvelt teiste aitamine on mitte üksnes ebavajalik, vaid moraalselt väär. Alati kui mul puuduvad kaalukad argumendid selle kohta, et sinu aitamine toob mulle kasu, pean hoiduma sinu aitamisest. Kui mul on võimalus päästa Aafrika totaalsest hävingust vait nupuvajutusega, siis miks peaksin seda tegema kui see mulle endale mingit kasu ei too? Eetiline egoism ei saa ennast järje- kindlalt avalikult propageerida ega alati ennast kaitsta. Ta rikub ausamängu reegleid ning toob kaasa absoluutse keelu altruistlikule käitumisele, mida me intuitiivselt taijume moraalselt vajalikuna.
tähtis ja soovitav. Sotsiaalpedagoogikas rõhutatakse kasvatuse ja inimese arengu ühiskondlikke ning kollektiivseid aspekte. Rõhuasetus ei ole indiviidi arengu seadsupärasuste uurimisel vaid kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Kasvatuse põhiküsimus on indiviidi arengu mõjutamine Sotsiaalpedagoogika enesemääratluse aluseks on idee viletsuse vähendamisest ja hädasolijate aitamisest pedagoogiliste vahenditega. 2) Millised olid sotsiaalajaloolised põhjused sotsiaalpedagoogika tekkeks iseseisva uurimisvaldkonna ja praktilise tegevusvaldkonnana? Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise, mis võeti mõistena esmakordselt kasutusele Saksamaal 1840 aastatel. Kuigi kasvatuse mõju ühiskonnale tõstsid esile juba ka Platon ja Aristoteles
seostada, sest töötegemisega seostatakse kõige enam just palka. See seos tõuseb esile Töölepingu seaduse §1 lg-s 1, kus on öeldud, et ,,töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu." Seega eelnevast lähtuvalt võib järeldada, et töö olemasoluks on vaja vähemalt kahte osapoolt töötegijat ning töö tellijat. Tavapärasest aitamisest erineb töötegemine selle poolest, et töötegija saab tööandjalt ka tasu. Seejuures ei ole tasu juures märgitud, kas see on üksnes rahaline või võib tasu ka kuidagi teisiti väljenduda (näiteks ametiauto andmises, spordiklubi pääsme lunastamises vms). Kui töö- ja palgakorraldus oleks minu teha, siis töö mõiste jätaksin kahtlemata selliseks nagu ta praegu seaduses sätestatud on. Ka palga puhul ei läheks
Hirm üksioleku ees ja kahtlus suutlikkuses üksi toime tulla. KARTUS JÄÄDA ABITA Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutustel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi. Miks on vaja aidata vägivallatsejat Perevägivallal pole õigustust. See purustab perekondi ja elusid. Vaja on rakendada kõiki meetmeid, et lõpetada vahetu vägivallaoht ja peatada vägivallatsükli toimimine. Selleks ei piisa ainult ohvri toetamisest ja aitamisest, vaid tööd tuleb teha ka vägivallatsejaga. See on eluliselt tähtis, sest vastasel juhul säilib oht, et ka siis, kui praegune ohver vägivaldsest lähisuhtest lahkub, leiab vägivallatseja peagi järgmise, kellega kõik kordub sama mudeli järgi. Abi vajavad mõlemad pooled. Miks kasutab vägivallatseja oma partneri vastu vägivalda? Vägivalda kasutab inimene, kellele on seda õpetatud. Suur osa vägivallatsejaid on oma käitumismallid omandanud otsese jälgimise kaudu oma perekonnas
kestis Maria ema surmani 1912. Maria lapsepõlvekodus ei olnud üksmeelt, isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsuti rahutoojaks. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Kui Maria oli väike, siis pidi ta iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, sest tundis suurt rõõmu vaeste aitamisest. Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus, mille osaliseks lapsed koolis said. Maria ei torganud küll silma eriliste võimetega, kuid ta jäi kõigile meelde oma väärika käitumisega ning sellega, et kohtles kõiki lugupidavalt ja ootas samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12-
· Kui me kukume eksamilt läbi eriti sellisel eksamil, millisesse kogu meie tutvusringkond näib kergesti läbi saavat. · Kui meid ei võeta tööle või kursusele eriti sellisele, mis oleks kenasti meie võimete piiresse jäänud. · Kui kaotame oma töö · Kui teeme vea · Kui teeme midagi väära (Lindenfield 2010: 29-30) 3. ENESEHINNANGU ÜLESEHITAMINE TEISTES INIMESTES Alan Loy Mcginns on öelnud: ,,Teistel inimestel kasvada aitamisest võib saada elu suurim rõõm". 3.1 Enesehinnangu ülesehitaja on: · Uhke omaenda enesehinnangu kõrge taseme üle, kuid ei too ennast esile kui täiuslikke olendeid, kes oma enesetäiustamisega finisipunkti on saabunud. · Õnnelikud, edukad ja tuleviku suhtes optimistlikud, kuid pole unustanud oma mineviku valu ja kasutavad seda avameelselt, et tunda kaasa teiste inimeste praegustele kannatustele ja depressioonile.
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid
Samuti hindavat Ann oma töötajaid peamiselt vaid müügitulemuste järgi ja lisaks oli ta ähvardanud ka töölt vallandamisega, kui keegi ei suuda täita oma töökohustust eesmärgipäraselt. Töötajad olid pandud võistlema kõrgemate müügitulemuste nimel. Pidevast üksteise ületrumpamisest ja palkade erinevusest kasvas välja suur konflikt. Kui varem olid inimesed avatud ja usaldasid teineteist, siis enam ei tahetud oma tegemistest kellelegi teada anda, rääkimata üksteise aitamisest. Headest kolleegidest olid saanud vaenlased. 4 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 1. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE Kuidas taastada hea õhkkond? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud? Tegemist on juhtimisprobleemiga, kuna on sisekliima halvenenud/töösuhted. Töötajate ja klientide rahulolu langus. Esineb infotõrkeid ja töötajate töötahe on vähenenud. Samuti ka töösuhted halvenenud.
pärast metamorfoosi. Mehe soov on täita õe unistus ning saata ta konservatooriumisse õppima. Gregor vihkab oma töökohta, kuid ta jätkab antud kohas isetult töötamist, et isa saaks võlad tasutud. Peale metamorfoosi, lepib mees rahulikult oma vangistusega toas, kuna „perekonnale on see ju raske“. Nemad seevastu hoolitsevad Gregori eest niikaua, kuni see hädavajalik on. Õde algul tegutses heatahtlikult, kuid hiljem oli tegevus vaid selleks, et tunda, et ta polnud venna aitamisest keeldunud. Kui Grete arvab, et ta on teinud piisavalt ,ütleb ta:“Ma arvan, et et keegi ei saaks meid süüdistada.“. Soovitades kahjuri hävitamist. Võõrandumine Ennem metamorfoosi, on Gregor võõrandunud oma töökohast, inimlikusest ja ehk isegi oma kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor
kui ka pärast metamorfoosi. Mehe soov on täita õe unistus ning saata ta konservatooriumisse õppima. Gregor vihkab oma töökohta, kuid ta jätkab antud kohas isetult töötamist, et isa saaks võlad tasutud. Peale metamorfoosi, lepib mees rahulikult oma vangistusega toas, kuna ,,perekonnale on see ju raske". Nemad seevastu hoolitsevad Gregori eest niikaua, kuni see hädavajalik on. Õde algul tegutses heatahtlikult, kuid hiljem oli tegevus vaid selleks, et tunda, et ta polnud venna aitamisest keeldunud. Kui Grete arvab, et ta on teinud piisavalt ,ütleb ta:"Ma arvan, et et keegi ei saaks meid süüdistada.". Soovitades kahjuri hävitamist. Võõrandumine Ennem metamorfoosi, on Gregor võõrandunud oma töökohast, inimlikusest ja ehk isegi oma kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor tunneb end eemaldatuna toast,
– kaks aastat tagasi oli viljakoristusmasin kuulutuse kleepija vasakust käest ilma jätnud. “Lähme kõik!” sõnas ta edasi liikudes, just nagu oleksid ratsutajad ja hobused täitnud ta lapseliku rõõmujoovastusega, mis laskis kaastundelgi uinuda. Sest kuigi nad olid linna jõudnud ja kõndisid peatänaval, kus vankrid munakividel mööda põrasid, rääkis ta endiselt kohalemääramistest ja õpetamisest ja tööinimestest ja oma klassi aitamisest ja loengutest, kuni mrs. Ramsay taipas, et Tansley on enesekindluse täielikult tagasi saanud, tsirkusest toibunud, ning kavatseb just (ja jälle tundis ta noormehe vastu sooja sümpaatiat) rääkida talle – kui siinkohal lõppesid majad kummalgi küljel, nad jõudsid kaldapealsele, ning kogu laht laotus nende ees, ja mrs. Ramsay pidi tahtmatult hüüatama: “Oh kui ilus!” Silmis tähekiirgus ja peas loor, juustes aasa- ja alpikannid – mis totrust ta küll mõtleb? Naine on
ainult siis, kui ta lubab tagasi maksta. Aga ta teab juba ette, et ta ei saa seda raha tagasi maksta. Kas ta peaks siiski lubama raha tagasi maksta, teades, et ta ei saa oma lubadust pidada? ·Kas inimene saab soovida, et tema maksiim muutuks üldiseks seaduseks? ·Ükskõik kunas Sul on vaja laenata raha, luba tagasi maksta, isegi kui Sa tead, et ei saa oma lubadust pidada. ·Kujutlege, et üks inimene keeldub teise aitamisest, kes on hädas. Ta ütleb endale: "Mis see minu asi on? Las iga inimene hoolitseb enda eest ise ja elab nagu talle on antud. Mina ei võta talt midagi ära, ma isegi ei kadesta teda; aga mul pole mingit tahtmist aidata kaasa tema heaolu parandamisele."·Heategevuse näite puhul ei saa inimene soovida, et selline toimimismaksiim muutuks universaalseks seaduseks, sest keegi ei saa tahta, et teised oleksid ükskõiksed ka siis, kui temal läheb abi vaja.
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks.
Hunt ja talleke- Hunt hakkas tallega riidlema, sest tal oli kõht tühi ja ta tahtis teda ära süüa.Tall aga ei jäänud ühtegi vastust võlgu hja hunt vihastas, et ma söön su ikkagi ära, kuigi sul on igale küsimusele vastus. Varja ja Siisike. Varjal oli lind, kes ei laulnud kuna ei saanud vabaduses olla vaid pidi puuris elama. Õpetatud poeg- Isa palus pojal reha võtta ja tulla appi heina koristama. Poeg aga õtles, et ta on linnas õppides ära unustanud, mis reha on ja viilis aitamisest kõrvale. Läks õue, astus reha peale ja sai varrega vastu pead. 59 Isa ja pojad- Isa käskis poegi sõbralikult elada ja tõi näitena luuu. Andis poegadele luua pooleks murda, aga see ei õnnestunud. Nüüd päästis vitsa luua ümbert ja siis pudenes luud laiali. Nii on ka sõpruses-kui hoiad kokku, siis olete koos tugevamad! Taat ja õunapuu- Taat istutas õunapuu, vaatamata sellele, et teised
* KURNATUS. "Ma ei olnud mõelnud lahkumisele, sest pinge, mida selline elu tekitas, võttis ära kogu energia, mis mul üldse oli." * ARMASTUS. "Aga ma sellegipoolest armastan teda." Miks on vaja aidata vägivallatsejat Perevägivallal pole õigustust. See purustab perekondi ja elusid. Vaja on rakendada kõiki meetmeid, et lõpetada vahetu vägivallaoht ja peatada vägivallatsükli toimimine. Selleks ei piisa ainult ohvri toetamisest ja aitamisest, vaid tööd tuleb teha ka vägivallatsejaga. See on eluliselt tähtis, sest vastasel juhul säilib oht, et ka siis, kui praegune ohver vägivaldsest lähisuhtest lahkub, leiab vägivallatseja peagi järgmise, kellega kõik kordub sama mudeli järgi. Abi vajavad mõlemad pooled. Mida Sa saad enda heaks teha? * Usu endasse. Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga
ligikaudu sama palju (43%) on neid, kelle hinnangul pole teavitus piisav (Lastekaitse korralduse… 2013). Olukorra paremaks muutmisel on oluline arusaam praegusest seisukorrast, mis omakorda eeldab kvaliteetsete andmete olemasolu, mille põhjal teha analüüse. Üle-eestiliste andmebaaside ja andmete kogumise mittetoimimise tõttu pole võimalik saada terviklikku ülevaadet abivajavatest lastest ja nende aitamisest ega teostada tõenduspõhist otsustust toetavaid analüüse. Riigil puudub ülevaade, mille jaoks kuluvad lastekaitsesse suunatavad ressursid (Lastekaitse korralduse… 2013). Kõige suuremad infolüngad on seotud kõige haavatavamasse rühma kuuluvate lastega (Lapse õigusi 2011). Teada ei ole põhjused, miks lapsed satuvad lastekaitsesüsteemi (kuna sellist infot ei koguta) ega ka selliste laste arv
Eesti pool pidi lepingust saama: lubadus tasuda kõigi kantud kahjude eest, lepingus kirjas ka enam- vähem tulevane Eesti-Läti piir (eesti jkaoks soodsalt). Eestile pidi minema ka Valga linn (raudteeühendus). Et eesti rahvavägi saaks Petseri-Pihkva suunas edukalt tegutseda, oli vaja Valga raudteesõlme. Pärast Ulmanise valitsuse kukutamist ei võinud keegi uskuda, kuidas uus AV sellesse piirilepingusse suhtus. Seepärast oli Eesti huvitatud Ulmanise valitsuse aitamisest. Sellised suhtumised valitsesid ka vaherahuperioodil. Baltisakslasi ja riigisakslasi süüdistati, et nad soovivad riiki ära hävitada. Relvarahu oli küll 10.06 kehtestatud, kuid see oli esialgne, sest pooled pidi kokkuleppeni jõudma. 10.06 tuldi kokku Valga linnas, vahendajaks Antanti esindajad (USA kolonel W.Greene, kes pidas Laidoneri nõudmisi liialdatuks ning pigem toetas sakslasi). Sakslaste jaoks pidi vaieldamatult Läti poolele jääma Valga linn. Eestlasi esindas Jaan Krink (
jaoks välja uued märksõnad- hakati rääkima, et peamiseks ülesandeks on vältida NL majanduslikku sõltuvusse langemine kapitalistlikest riikidest tulevikus, peab saama maj mõttes nii tugevaks, et konkurents välismaailmaga teda enam ei morjenda. Pandi rõhku tootmise moderniseerimisele, oskustööliste välja õpetamisele. Pandi uuesti rõhku ka kergetööstusele, räägiti ka kergetööstuse järele aitamisest. Tegelikkuses kujunes kergetööstusega sama olukord mis rasketööstusega- omistati suuremat tähelepanu, ei jõutud viisaastaku lõpuks selle arendamisele eriti kuskile välja. II viisaastakul oli aastaseks tööstustoodangu juurdekasvuks ette nähtud 15,5%. Kuna see lähtus valedest algandmetest, isegi kõrgem partei juhtkond sai sedapuhku aru, et II viisaastaku ülesandeid sel moel täita pole võimalik, 1934 korrigeeriti ametlikke eesmärke, vähendati
annaabi.ee 
