Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AIN PADRIK". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
padrik, arhitekt, aprillil, 1971, erki, projektid, tigutorn, hotell, radisson, triumph, plaza, metodisti, kirik, büroohoonevõimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte esiletoomist ja samal ajal sundis see leima uusi väljendusvorme ja suunas nii tähelepanu moodsatele arhitekuurisuundadele, mis oma ekspressivse vormikeelega olid eelusseisundis varasemate stiilivooludega võrreldes. Hästi on ka märgata tellijate poolset aktiivsust (EÜSi
teda on nimetatud ka ,,Ruja" hingeks. Ta oli nagu Raimond Valgregi võõrvõimu vastu ning oma loominguga üritas ta väljendada eestlaste vastumeelsust okupatsiooni suhtes ning tahtmist saada vabaks. Oma esimese bändi ,,Varjud" lõi ta 7. klassis (nimi pandi Cliff Richardi bändi ,,Shadows" järgi). 1974. aastal astus ta lavakunstikateedrisse ning peale selle lõpetamist töötas ta Nukuteatris. 1981. aastal loobus ta näitlemisest ja keskendus 1971. aastal loodud bändile ,,Ruja". Ruja on andnud välja 6 plaati: ,,Ruja" (1979), ,,Ruja" (1982), ,,Kivi veereb" (1987), ,,Pust budet vsyo" (1989), ,,Must lind" (1994) ning viimane plaat ,,Need ei vaata tagasi" (1999) anti välja peale tema surma. Ansambel ,,Ruja" laulud on eestlaste seas väga tuntud ning populaarsed, laulu ,,Rahu" esitati isegi XI Noorte laulupeol. 1989. aastal lahkus Urmas Alender Rootsi, et leida paremaid muusika loomise tingimusi. 28. septembril 1994
Tema tuntumad tööd on: "Piia" (kips, 1958) "Lapsed" (keraamika, 1959) "Ema" (šamott, 1963) "Kolhoosineiu" ehk "Tütarlaps kausiga" (šamott, 1964, Tallinnas Kaarli puiestee ääres) Lydia Koidula bareljeef (pronks 1972) Maria Purpuri mälestusmärk (1999) ’’Kolhoosineiu’’ Albert ja Juta Eskel Arhitektuur EV ajal Karl Burman oli esimene Eesti kutseline arhitekt ning kunstnik. Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus - ema pani ta koos vennaga joonistama, et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Karl Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai ta K.A. von Winkleri juurest ning edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Peale seda jätkas ta ome õpinguid 1901.-02. Stiglitzi kunstikoolis ja 1902.-09
"Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (režissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971 valminud filmile "Don Juan Tallinnas" (näiteks "Vaid see on armastus") Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peaagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. 5 Bändid Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel
aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3 2. JAAN KRUUSVALL Jaan Kruusvall, õieti Jaan-Vahur on sündinud 7. detsember 1940 Palmse vallas. Ta on eesti kirjanik. Lõpetas 1971 Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. Töötanud Tallinnfilmis ning ajalehe Sirp ja Vasar toimetuses toimetajana. 1981-1987 töötas ajakirja Looming toimetuses. 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud · "Armastuse esimene pool" (1973) · "Ma tean mitut inimest" (1976) · "Katkendeid elust" (1983) 2.3 Näidendid · "Pilvede värvid", käsitleb Eesti maarahva II maailmasõja aegset saatust · "Vaikuse vallamaja", käsitleb Eesti maarahva sõjajärgset saatust.
orkestri peadirigent. o 2010. aasta septembrist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. o 2012. aastal sai Neeme Järvist lisaks veel Orchestre de la Suisse Romande kunstiline ja muusikaline juht. o Neeme Järvi on juhatanud kõiki tuntumaid sünfooniaorkestreid Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Austraalias. Oma karjääri jooksul on ta juatanud kokku 157 orkestrit. SAAVUTUSED o 1971 võitis Järvi I preemia Roomas Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil. o Aastal 1978 sai ta Eesti NSV rahvakunstnikuks. o Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. o Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden (1990) . o 1996. aastal sai ta Riigivapi III klassi teenetemärgi. o 2012. aastal sai Eesti Muusikanõukogu poolt välja antud interpretatsiooni preemia. o Neeme Järvi kuulub ka 1999
Rüütlile lahkumisavalduse, põhjendades seda sooviga minna Res Publica liikmena poliitikasse. Partei esimesel korralisel kongressil 24. augustil valiti ta partei esimeheks. Kõik teised kandidaadid taandasid end. 2003. aasta Riigikogu valimistel kogus Res Publica Eesti Keskerakonna järel teise häälte arvu ning alustas läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliiduga. 27. märtsil allkirjastasid kolme erakonna juhid koalitsioonilepingu. 1. aprillil 2003 keeldus Keskerakonna juht Edgar Savisaar president Arnold Rüütli ettepanekust valitsust moodustada ning 2. aprillil tegi president selle ettepaneku Juhan Partsile. 7. aprillil sai Parts selleks Riigikogu mandaadi. 9. aprillil kiitis Rüütel heaks. Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mai 2004). Juhan Partsil on kass Miisu, kes kolis temaga peaministri aastatel Stenbocki majja. Haridus: Tallinna 1. Keskkool (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium)
1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla 1960 personaalnäitus Moskvas, Kiievis, 1968 joonistuste näitus kunstisalongis Odessas Tallinnas 1960"Kalevipoja" illustratsioonid, 1971 "Kalevipoja" illustratsioonide Tallinn näitus reisilaeval "Tallinn" 1961 personaalnäitus Haapsalus, Kohtla- 1974 eksliibriste näitus Tallinna Nõmmel Ajakirjanike majas 1962 ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis 1975 Tallinna Kunstihoones ja eksliibriste näitus (1932 1962) 1975 eksliibriste näitus Tartus Tallinnas 1977 Moskva Kunstnike Majas
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga s�
...........................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14 4.2. Erki Nool.......................................................................................................................15 4.2.1 Sportlikud saavutused .............................................................................................15 4.2.2 Poliitikukarjäär........................................................................................................15 4.2.3 Muu tegevus......................................................................................................
nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats). Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo Tallinna kehakultuuritehnikumis ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. 1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupi
Kihelkonna Kool Erki Nool Referaat Mar ek Udeküll 9.klass Kihelkonna 2011 Sisukord lk Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................3 1. Erki Noole elust..............................................................................4 1.1 Lapsepõlv..............................................................................4 1.2 1990. ja 1991. aasta..............................................................4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg.................................................................5 1.5 1995. aasta...
tõttu osa skulptoreid (näit. Anton Starkopf, esilekerkimist ka skulptuuris. Mis puutub Herman Halliste) isegi katkestas ajutiselt oma monumentaalkunsti, siis see sõltus endiselt loometegevuse. 1960. aastail tõusid Eesti otseselt riigi rahakotist ja riiklikest nõuetest. maalikunsti esirinda mõneks ajaks Tartu Matti Varikul valmis koostöös arhitekt Allan kunstnikud (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Murdmaaga hulk monumente kommunistliku Alfred Kongo), elavnemist oli tunda ka ideoloogia ja selle eestvõitlejate ülistuseks Tallinnas (Lepo Mikko, Olga Terri). See oli (markantseim näide Maarjamäe me ajastu, mil noor põlvkond pööras pilgu peatselt moriaalansambel, 1975). On paradoksaalne, et
Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005), "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (rezissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (rezissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971 valminud filmile "Don Juan Tallinnas" (näiteks "Vaid see on armastus"). Kiigelaulukuuik Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel aastatel on ansambel eriti rohkesti esitanud just Olav Ehala laule ja seadeid. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Ilmunud on CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino-Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Tunnustused · Suure Vankri preemia 1997
Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika telgitagustesse. Sportlikud saavutused Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Erki Nool Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ,. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sydney 2000: Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004: Sai 8. koha.
Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 19761980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Neeme Järvit tunti väljaspool Eestit hästi juba 1960ndatel, mil ta esines pidevalt Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja teiste vene orkestritega kõikjal endises Nõukogude Liidus ja Ida- Euroopa maades. Suurde rahvusvahelisse muusikaellu astus ta 1971. aastal, pärast võitu Accademia Nazionale di Santa Cecilia konkursil Roomas. Sellele sündmusele järgnesid kutsed paljude eliitorkestrite ette ning tuntud ooperimajadesse. 1980. aastal lahkus Neeme Järvi koos perega Eestist ning asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Alates 1982. aastast on ta Göteborgi Sümfoonikute peadirigent. Sel aastal tähistati tema kümnendat hooaega Detroidi Sümfooniaorkestri peadirigendina.
Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille liige oli aastatel 2005-2007. Alates 2007 aastast on Riigikogu liige. Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl
Kiisleriga ning mõne 20. Augusti Klubi kaaslasega Uurimustöö koosneb Uno Antoni lühikesest eluloost, sugulase ja sõprade meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi. Uno Anton. Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega.
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20
Esimest korda oli noortel eesti kuntnikel näha ilminguid moodsast kunstist tegevuses. Action painting ja sealt edasi maalikunsti iseloomustav dekoratiivismi ilmingud pärinevad just sealt. Viimase peamiseks informatiivseks allikaks oli Saksa DV "Bildende Kunst", milles viidati kaudselt ja vihjamisi maailmas toimuvale. Eesti maalikunstnikele jäi oluliseks vastanduda ja mitte omaks võtta liidus peasunnitud suundi. Sel perioodil suurenes lõhe Tallinna ja Tartu koolkondade vahel. Uus lipulaev ERKI Eesti Riiklik Kunsti Instituut, katkestati vanade tradistisoonide edasikandmine. Teadlikult püüdes lõhkuda Tartu kui Eesti kultuuri keskuse olemust.Mis vastupidieslt ootustele lõi vanast "Pallasest" omamoodu jumalikkustamise objekti. Uus algus taaselustas eestiaegset kultuuri ja uus põlvkond otsis uusi suundi ja uut moodi eneseväljendus võimalusi. 1960. aasta teist poolt on Ene Lamp kirjeldanud kui dekoratismi ,järelimpressionismi segunemisest
aastate lõpul taas kosuma ning võib rääkida ka ameerika vaimus modernismi või niinimetatud rahvusvahelise stiili tulekust. Seda esindavad sellised ehitised nagu Tallinna laululava (Alar Kodi ja Henno Sepmann), mis valmis 1960. aastal. Ka kino Kosmos (1964) ja isegi 1968. aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) peegeldavad ameerika ekspressiivse arhitektuuri mõjusid, nagu ka 1972. aastal pealinnas valminud hotell Viru. Uusfunktsionalism, mille põhiline esindaja oli Eesti kõige "aiva raal tol ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette
eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm esimest liiget olid Rein rannap, Urmas alender ja andrus vaht. 28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte kunagi `ruja' nime all esineda. Bändi nime kaks teooriat Populaarsem arvamus on , et Kuid osad inimesed arvavad, Ansambli nimeks võeti et nimi koostati bändi kõige uudissõna "ruja", mis oli tähtsamate liikmete eesnime mõeldud asendama väljendit esimestest tähtedest. (R "teaduslik fantastika"
Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005. Aastal 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi ning 5. aprillil 2007 astus ametisse Andrus Ansipi teine valitsus. Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliiga ning esimees. Andrus Ansip lõpetas Tartu 5. Keskkooli ja Tartu Ülikooli orgaanilise keemia alal 1979. 1987-1989 täiendas ta ennast Eesti Põllumajanduse Ülikoolis agronoomia erialal. Yorki Ülikoolis Torontos õppis ta ärijuhtimist. Aastal 2000 käis ta Briti Nõukogu koolitusel Brüsselis, Dublinis ja Edinburgis. Ta oskab rääkida ladusalt vene keelt, inglise
august Karjala. 1730. Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), aastad kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest. 1775, 25. Tartu suurpõleng. juuni 1782 Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir. 1783 Paldiski sai linna õigused. 1784, 16. Võru linna asutamine. oktoober 1788–90 Rootsi-Vene sõda. 1792 Rõika-Meleski peeglivabriku asutamine. 21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja 1802 eestlased”. 1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale. 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad. 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi.
· 1917 septembrist alates organiseeris Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit · 1918 novembrist alates organiseeris soomusrongide ja -autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist. Oli Eesti Kaitse Liidu (Kaitseliidu) asutaja ja organiseerija koos kindral Ernst Põdder' iga peale EKL ametlikku asutamist Ajutise Valitsuse esimesel istungil 11. novembril 1918. · 17. detsembril 1918 määrati merejõudude juhatajaks. · 22. aprillil 1919 ülendati mereväekapteniks · 21. septembril 1919 ülendati aseadmiraliks (kontradmiraliks) · 1920-1922 Valve Liidu asutaja ja juht · 1923 Asutas Rahvuslik-Vabameelse partei · 1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse · 1929 naasis Eestisse · 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansa
7 1500m jooks............................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID......................................................8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD..................................................................................................9 Aleksander Kolmpere...........................................................................................................10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui
1500m jooks ...........................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID...................................................... 8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD.................................................................................................. 9 Aleksander Kolmpere........................................................................................................... 10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt.
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
tähetornist. Hiljem tegutses tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaal ning pärast selle sulgemist teaduskeskus Ahhaa. 1963. aastast tänaseni tegutseb tähetorni juures astronoomiaring. 2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel tähetorni restaureerimist. 27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200. aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina. Tartu Tähetorni meridiaanringi täpsed koordinaadid: idapikkus Greenwichist 1t 46m 53s.18 ehk 26° 43' 17''.7; põhjalaius 58° 22' 47''.2 Aadress: Tartu Tähetorn, Lossi 40 Tartu 51003 E-mail: [email protected] Eesti tuntumad astronoomiad on:
annaabi.ee 
