3 Ohutegurid Ohutegur Ohu iseloom Tõenäosus Tõsidus Riskitase Füsioloogilised: Natuke kitsas, põrand pole libe; Vastuvõetav Liikumisteed Vähetõenäoline Väheohtlik Komistamisoht. risk Printer kõrvalruumis. Seadmete paigutus ruumis Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk Nõuab liikumist; Kukkumioht Helebeez, helehall. Mõjub
Põrandat katab terve ruumi ulatuses linoleum. Seinad on värvitud heleda mattvärviga. Peamiseks tööülesandeks on inimestele helistada ja erinevate toodete teenuste tutvustamine ning pakkumine. Pildid töölauast: Riskianalüüsiks kasutasin riskitasemete määramiseks Briti standardi BS 8800 riskimaatriksit: Tabel: Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Esinemine Tagajärjed Väheohtlik Keskmiselt ohtlik Eriti ohtlik Väga Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk ebatõenäone I II III Võrdlemisi Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk ebatõenäone; II III IV kuid võimalik Tõenäone Keskmine risk Suur risk Talumatu risk
tuleb. Tasemed 2 ja 3 on vajalikud vähendamise abinõud, töötaja on kohustatud arvestama ohutegureid ning täitma ohutustehnika eeskirju. Tase 4 suur risk, mis nõuab viivitamatuid abinõusid terviseriski vähendamiseks. Tase 5 talumatu risk, mille puhul töötamist peatatakse kuni ohu kõrvaldamiseni ja riski vähendamiseni vähemalt tasemele 3. Tagajärgede tõsidus Tõenäosus I. Väheohtlik II. Ohtlik III. Väga ohtlik I.Ebatõenäoline I.Tühine risk II.Vastuvõetav risk III.Talutav risk II. Võimalik, kuid II. Vastuvõetav risk III.Talutav risk IV.Oluline risk mitte päris tõenäoline III. Tõenäoline III.Talutav risk IV. Oluline risk V.Talumatu risk I Ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja I Väheohtlik: õnnetused ja haigused, mis ei
I vähene risk – lisameetmeid ei ole tarvis kasutusele võtta. II vastuvõetav risk – riskitaseme vähendamine pole kohustuslik, jälgida. III keskmine risk – riski vähendamiseks on vajalik meetmete kasutuselevõtt, majanduslike võimaluste olemasolul. IV suur risk – ohutusmeetmete kasutamine ja riski vähendamine on vajalik koheselt. V talumatu risk – töö tuleb koheselt lõpetada. 2 TAGAJÄRGEDE ISELOOMUSTUS Väheohtlik – kerged vigastused, mis põhjustavad ajutist ebamugavust. Ohtlik – vigastused ning haigused, mis võivad vajada pikemaajalist kodust või haiglaravi. Eriti ohtlik – rasked vigastused ja/või haigused, mis vajavad haiglaravi või võivad lõppeda surmaga. ESINEMISSAGEDUSE ISELOOMUSTUS Tõenäoline – esineb vähemalt kord poole aasta jooksul. Võrdlemisi ebatõenäoline – esineb vähemalt kord viie aasta jooksul. Väga ebatõenäoline – esineb kord tööstaaži jooksul.
Ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine. Ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. Bioloogilised ohutegurid Bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid jm. Need kõik põhjustavad nakkushaigusi, allergiat ja mürgistust. Haigusteks on: difteeria, salmonelloos, siberi katk, tuberkuloos, hepatiit, herpes, marutõbi, rõuged, mürgistused, allergiad. 4 Ohuklassi: 1. Väheohtlik bioloogilised ained, mis ei põhjusta inimestele nakkushaigusi kuid põhjustavad allergiat, nt parasiidid, hallitusseened. 2. Vähe ohtlik, risk väike võivad põhjustada haigestumist. 3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4. Väga ohtlik Suur oht töötajatele, põhjustavad tõsiseid haiguste tagajärgi, võivad lõppeda surmaga nt ebolaviirus,
ja konspektid, ei ole arvuti lähedal on vaja aeg-ajalt liikuda, et minna võtta või viia paberkandjal dokumente. 3 2 RISKIMAATRIKS Riskianalüüsie koostamisel on lähtuti töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse viie astme riskihindamise maatriksit. Tabel 1. Riskitasemete määramine Tagajärjed Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Tõenäosus Väga ebatõenäoline I II III Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk Tõenäoline II III IV Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk Väga tõenäoline III IV V
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 ÕPPIJA TÖÖKOHA RISKITEGURITE HINDAMINE Riskianalüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Töötaja on 26 aastane üliõpilane, kelle töökohas on laud, sülearvuti, piisavalt valgust, kõva reguleerimata ja seljatoeta tool ning töökeskkonda ümbritseb värvikad seinad ja ruum. Peamisteks tööülesanneteks on lugemine nii arvutist kui ka paberkandjal olev materjal, kirjutamine ning väga tihti ka mahuka info otsimine internetist. Töökeskkond võib ohustada õppija tervist. Välja on toodud ergonoomilised, psühholoogilised, füüsikalised, füsioloogilised ohutegurid. Keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid sellel töökohal ei esine. RISKITASEME ISELOOMUSTUS OLEMATU RISK lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei...
esmaabikarp kuna puhke tuba päris kaugel KOKKUVÕTE Riskianalüüs sai tehtud kõikidele klienditeenindajatele ja siia alla kuulub ka meie poe juhataja. Võttes arvesse ohud ja tuues ka mõnele neile välja ka ettepanekud ja soovitused. Riskisuuruse hindamiseks on kasutusel riskimaatriks . Selleks on lisa 1 olemas ka riskitasemete hindamiseks olev tabel. Riskianalüüs on esitatud tabel kujul põhiliselt. Lisa 1 Riskitaseme määramine Tagajärg Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Riskiesinemine (vigastusi ei esine) (Kerge vigastus) (raske vigastus) I II III Ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk II III IV Vähe tõenäoline Vastuvõetav Keskmine risk Suur risk
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse-ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marilis-Marjette Jõgi RISKIANALÜÜS Kodutöö nr 2 Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökohaks on õppija töökoht. Töökoht asub kodustes tingimustes. Enamus õppimisega seonduvat leiab aset kuvari taga, mis võib võtta ajaliselt kuni 8 tundi päevas. Töökoht on eramajas, magamistoas. Lauaarvuti kuvar asetseb laua peal, arvuti aju laua all. Laud on kõige lihtsam- ühetasandiline, ilma sahtlite ja riiuliteta. Klaviatuur ja hiir asuvad kuvari ees vahetus läheduses. Laua küljes on selle külge kinnituv lamp, mille valgustusnurka saab kasutaja soovi kohaselt muuta. Laua ees on reguleeritav arvutitool. Laua ja arvuti taga on aken, mis on ainus loomulik valgusallikas toas. Tehislikuks valgusallikaks peale laualambi on veel l...
Näiteks emased jaanimardikad, virmalised, teleriekraan jne. Valgust, mida inimesed näevad, nimetatakse nähtavaks valguseks, kuid lisaks sellele on olemas valgus, mida ei ole silmaga näha ja seda kutsutakse infravalguseks (lühend IV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Ultravalgus (UV) kutsub nahas esile punetust ja põletikku (pikemaajalisel päevitamisel). See on samuti nähtamatu ning seda liigitatakse kahte rühma ohtlik ja väheohtlik. Ohtlik võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele mõjub surmavalt. Seetõttu kasutatakse seda haiglates mikroorganismide hävitamiseks. Maad katseb selle eest osoonikiht. Päevitami- sel tekkiv pruun pigment nahas kaitseb ultravalguse eest. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgusvihud: 1. Hajuv valgusvihk moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest. 2
-stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad:
11.2012.) 1.1.3. Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi Rahvusvaheliselt kasutatakse äikeste klassifikatsiooni, mis põhineb rünksajupilvede organiseeritusel. Rünksajupilvedele on tüüpiline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks. Organiseerumine saab toimuda siis, kui olemas on tuulenihe ja seotud on need tihti frontide ja tsüklonitega. Olenevalt organiseerumise astmest võib-olla äike lühi- või pikaealine, ohtlik või väheohtlik. Üldiselt organiseerumise astme suurenemisega muutub äike pikaealisemaks ja ohtlikumaks. (Wikipedia…22.11.2012.) Üheelemendiline äike ei ole organiseerunud. See koosneb üksikust ja suhteliselt väikesest rünksajupilvest. Mitmeelemendiline äike on juba mõningal määral organiseerunud, st koosneb mitmest rünksajupilvest. Seetõttu katab selline äike palju suuremat ala ja on pikema elueaga.
Seljatugi reguleeritav ei ole. Töötooli istmematerjaliks on kunstnahk. Töötool on põranda suhtes püsikindel. 1. Pilt 1. RISKIHINDAMINE Riskianalüüsi koostamisel lähtuti Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisjuhendi soovitustest ning koostati riskihindamise maatriks (vt tabel 1). Tabel 1. Tagajärjed Esinemine Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik (tervisehäireid ei (kerge (tõsine esine) tervisehäire) tervisehäire) Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk Väga ebatõenäoline I II III
Bioloogilised tegurid – mikroorganismid, hallitused RISKIANALÜÜSI MEETODIKA JA RISKITASEMETE KINDLAKS MÄÄRAMINE Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. I tase näitab vähest riski, mille puhul üldiselt pole vaja meetmeid rakendada, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0-riski ei ole praktiliselt olemas. Riski hindamise maatriks BS 8800. Tagajärjed Esinemine Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik (tervishäireid ei esine) (kerge tervisehäire) (tõsine tervisehäire) Väga ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk I II III Võrdlemisi Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk ebatõenäoline, kuidII III IV
pehmeröntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru, kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke. Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vastupidi - seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineeritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet. Töökeskkonda arvutitega ruumis iseloomustavad: füüsikalised parameetrid - õhu temperatuur, niiskus, müra; · füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid - ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimalikuohu tervisele
erinevate riikide rahvuslikud standardid. Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vatupidi- seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineerritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet. Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda Töökeskkonda ruumis iseloomustavad: · füüsikalised parameetrid (õhu temperatuur, niiskus, müra); · füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid (ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus). Mitmed kaebused on sagedasemad inimestel, kes töötavad madala õhiniiskusega ruumis. Arvuti ja selle lisaseadmete tööga kaasneb müra
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
Riskianalüüsi käigus vesteldi töötajatega, vaadeldi ja pildistati töökeskkonda. Tegevuste eesmärgiks oli personaalne lähenemine töötajatele ning selle käigus ohutegurite väljaselgitamine töökeskkonnas. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse Briti Sstandard 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus (tase) = tõenäosus ja tagajärg kombinatsioon TÕENÄOSUS TAGAJÄRG Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Väga Vähene risk I Vastuvõetav Keskmine ebatõenäoline risk II risk III Võimalik Vastuvõetav Keskmine risk Suur risk Page 6 of 25
Seepärast hoolitsegem selle eest, et lapsevankril või lapse välisriietel ja jalanõudel, aga samuti teda saatva täiskasvanu riietel oleksid reflektorid või reflekteeriva materjali ribad! Lapse riietamisel jalutuskäiguks või lasteaeda või mujale minekuks eelistada erksavärvilist riietust. Õpetatud ja harjutatudning erksalt riietatud väikelast võib lubada päevasel ajal iseseisvalt minna lasteaeda, mänguväljakule või sõbrale külla, kui vahemaa on lühike ning väheohtlik. 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis Kui last sõidutatakse jalgrattal, siis vajab ta samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lapseiste ja kaitsekiiver. Soovitav on lisada veel ka jalgrattalipp. Kui laps on autos, siis kasutage alati temale eakohast turvavarustust - turvahälli või -istet. Turvavarustuse kasutamine mootorsõidukis seadustati Eestis 1997. aastal. 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine
juhtida võlgu ja maksekohustusi. maksekohustusi 3. Kui laienemine jätkub, võib firma rohkem laenata ja suurendada finantsvõimendust. 4. Kui teised firmad mõistavad,, et enamik kasudega g töötavatest firmadest kasutavad finantsvõimendust edu saavutamiseks, siis võib majanduses suureneda spekulatiivne rahandus. 5. Majandusbuumi jätkudes, on selline spekulatsioon väheohtlik. 6. Juhul kui firmad suurendavad finantsvõimendust, suurendavad nad ka oma tulevasi kohustusi ning protsendimäärade kasv suurendab neid veelgi kiiremini. 7 Kui majanduslik kasv ükskord aeglustub 7. aeglustub, siis saadavad tulud ei kata kohustusi (raha enam ei jätku) ja firmad peavad tegema uusi laene, et tasuda varasemaid. 8. Buum lõpeb, kui protsendimäärad tõusevad liiga kõrgele ja lisakrediidi allikad ammenduvad. d d
Tulenevalt beetaosakeste väiksemale massile, suuremale kiirusele ja väiksemale laengule, suudavad beetaosakesed tungida sügavamale ioniseeritava aine sisse. Suure energiaga beetaosakesed tekitavad oma teel samuti terve kaskaadi vabu elektrone, mis võivad samuti olla ioniseeriva toimega. Beetakiirgus on alfakiirgusest ohtlikum (sada korda suurem läbimisvõime), kuid võrreldes gammakiirgusega siiski väheohtlik. Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metalllehest või paarikümnesentimeetrisest õhukihist kiirgava objekti ja inimese vahel. Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beetaosakesed). Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Mõõtmisvõimalused sõltuvad osakeste energiast. 30
Tartu Kutsehariduskeskus Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad:
jõudude ja vahenditega kohapeal Keskkond Puudub või Lühiajalised Täielikult taastuvad Elukeskkonna Taastumatu kahju. tähtsusetu kahjustused, lühiajalised pikaajaline mille mõju kahjustused, mille kahjustus, mis kaob kohe väheohtlik mõju jätkub pärast esmaste pärast teatud aja vältel ka päästetööde päästetööde pärast päästeööde tegemist nõuavad lõpetamist. lõpetamist. pikaajalisi Sündmuskoha Sündmuskoha osaline sündmuskoha
annaabi.ee 
