Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk- Varustus-/
Sealt algas aga allakäik Harry elus. Kalad olid nii suuret, et varustus ei pidanud neile vastu. Järgmisel päeval läks Harry Johnsinsit otsima, et too rendi ja vrustuse eest maksaks, aga mees oli ära läinud, laevasõidu eest tasumata. Selline kaotus viis Harry nii endast välja, et ta oli nõus igasuguste illegaalsete töödega ja nii võttis vastu härra Singi pakkumise tosin hiinlast Tortuugadele toimetada. Südaööl võttiski mees hiinlased peale, Eddy juhatas nad ahtrisse. Kui sing raha andis pani Eddy paadile hääled sisse ja laev hakkas liikuma. Harry tappis Singi ja lükkas ta üle par, et teisi hiinlasi kaitsta. Kogu teekonnal andis mõlemale mehele julgust rumm. Nad viisid hiinlased Kuubale ning pöördusid koju tagasi. Mõni aeg hiljem sai Harry uue tööpakkumise, ta pidi pangaröövlid üle lahe transportima. Albert tahtis temaga kaasa minna, sest ka temal oli rahapuudus. Paadisadama vastas asuski pank mida rööviti
■Päramootori kinnitus trossiga Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. ■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. ■Murdunud laine ületamine on ohutum . ■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine. Risti laineharjaga Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge. Sõit ahtrilaines Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega. Randumine tormiga ■Triivankur ahtrist vette.
Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7-
06 1929.7 636.80 2,566.50 11043.6 3644.388 14687.988 Äärekivi tükihind 11 Tunnitasu 5.30 eetööliste tüki- ja tunnitasu kokku. Kasuta äärekivi tükihinna ja tunnitasu dresse K2 ja K3. otsiaalmaks. palgafondi kogukulu. "Kokku" rida. palgafondi kogukulu juhul, kui äärekivi tükkinind oleks 10 või 12 ning u 4,3 või 6,30 . ahtrisse A11 lahtris F8 olev väärtus. Sisesta võrdusmärk, seejärel klõpsa 8 ja vajuta Enter klahvi. a andmetabel (A11:C13). Vali Data menüüst käsud What-If Analysis- able. Sisesta Row input cell lahtrisse K2 ja Column input cell lahtrisse Äärekivi tükihind 11 Tunnitasu 5.30 Scenario Summary Current Values: 1 2 Changing Cells:
44 € 146.78 € 1,087.14 € 257.68 € 1,230.73 € 151.26 € 805.03 € 204.66 € 1,018.65 € 155.31 € 821.23 € 121.46 € 485.86 € 119.25 € 677.01 € 269.06 € 1,276.23 € 210.25 € 1,041.02 € 229.34 € 1,117.37 € 115.40 € 661.59 € arvestatud 48000 €, palka . Arvuta välja uus palk. nalysis-Goal Seek. Set ahtrisse 48000 ja By changing a töötaja uus palk? www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator Kontrollvastused enne sihiotsingut: Töötaja Brutopalk MaksuvabaTöötaja tö Töötaja ko Tulumaks Netopalk Töötaja1 1029 200 16.464 20.58 158.3912 833.5648 Töötaja2 2301 200 36.816 46.02 403.6328 1814.531 Töötaja3 1177 500 18.832 23.54 126.9256 1007.702 Töötaja4 540 0 8.64 10.8 104.112 416.448
Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2 Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all.
ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. (Vaata ka Joon. 3.9. ja Joon. 3.10.). Ekspluatatsioonilis-tehnilised andmed (ekspluatatsiooniomadused). (Tahvel 3.III). Puhas kandevõime (Tahvel 3.IV) See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks
Seda kõike muidugi suure laeva korral. Mida väiksem laev, seda väiksemad ka talgud. Laeva vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne, nn vaake. Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja, põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. Vaier veeti hobusega pingule, tagant anti hoogu ja laev libises jõnksu edasi. Nii jõuti lõpuks sügavuseni, kus laev pärast jää sulamist ujuma hakkas. 7 Laeva viimiseks vajalikule sügavusele kulus paar päeva, vahel isegi rohkem. 1898. aastal ei tahtnud Kablis ehitatud „Arcturus“ kuidagi vette minna. Kiilu hõõrumisest rennis tekkinud vinguv hääl olevat olnud kuulda 14 versta taha
1. Selgitav osa 1.1 Klassiühingute nõudmised rooliseadmetele 1) Rooliseade peab olema varustatud lisaks peajuhtimisseadmele ka abijuhtimisseadmega. 2) Rooliseade peab olema väikese gabariidiga ja massiga, ökonoomne ning arendama vastavat pöördemomenti, et pöörata roolilehte. 3) Roolileht peab olema kinnitatud korpuse alla nii, et laeva sõidul madalas farvaateris maksimaalse diferendiga ahtrisse ei kahjustaks roolilehte. 4) Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva täielikult vee all olevat roolilehte ühest pardast teise 28 s jooksul ( rooli pöörde suurim ulatus on valdavalt 35o diametraaltasandist kummalegi poole, mõningail laevadel ka üle 45o). 5) Abirooliseade peab laeva edasikäigul kiirusel pool maksimaalsest kiirusest, kuid mitte vähem kui 7 sõlme, roolilehe ümber paigutama 15o ulatuses kummalegi poole 60 s jooksul.
peaks tulema selline Kaup10 376.82 357.98 339.14 320.30 arv. 320.30 gas kuus sama allahindlusprotsent, uus hind arvutatakse eelmise kuu hinnast. Lahtrisse C9 tuleb kirjutada valem, mis on kopeeritav kõigisse teistesse tabeli lahtritesse. Viimasesse ahtrisse peaks tulema rinev selline arv. protsent, uus takse u hinnast. 24 tuleb alem, mis on kõigisse beli Viimasesse lahtrisse peaks tulema selline arv. rinev protsent, uus hind e alghinnast. 40 tuleb alem, mis on kõigisse teistesse rinev protsent, uus hind e alghinnast. 40 tuleb alem, mis on kõigisse teistesse tesse. Viimasesse lahtrisse peaks tulema selline arv. Sisestage lahtrisse kood (H3) oma üliõpilaskood.Siia sisestada oma
Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3.28. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2, vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal
Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära . Traalnooda ülemises paneelis asuvad ujukid ja traalinooda alumises osas asuvad raskusselis või grunttrop (raskused ) . Raskusselis või grunttrop oleneb sellest kas tegu on pelaagilise- või põhjatraaliga . Pelaagilisel on raskusselis ja põhjatraalil on grunttrop . Enne vettelaskmist laotakse traalnoot ahtrisse slipi ees tekile , kusjuures pära jääb slipi poole . Püünise veeskamist alustatakse vaiksel käigul , liikudes või triivides alla tuult . Püünis keritakse osaliselt traaltrumlilt maha , traali pära punt heidetakse vette ning vaiksel käigul edasi liikudes ( poorditraalimise puhul ringikujuliselt ) keritakse püünis trumlilt maha .Traalpüünise keskosa on valmistatud suure silmalisest noodalinast ja päraosa osa peenesilmalisest noodalinast millest kala läbi ei uju
väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele GHS (General Hydrostatics) . Laeva projekteerimisel tänapäeval CAD (computer-aided design) antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid, mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m. Järgnevad tabelid on erinevate trimmidega nii ahtrisse, kui ka vööri see võimalus klassikalisel elementide kõveratel puudus. Teades laeva keskmist süvist on õige GHS tabeli õigelt realt loetud teoreetilised andmed tõesed. Lisaks on eeltoodutele on laeva dokumentatsioonis ja reeglina laeva roolikambris lastiskaala. IMO soovitab näidisskaalat, millel on alljärgnevad veerud: T; ; W; TPC; MTC; KM; FW; W FW; T. Laeva küllalt suure trimmi korral on usaldusväärsete andmete saamiseks
kinnituslintidesse võivad takerduda lasti kinnitust kontrollivate ja pingutavate meremeeste jalad. Reeglina asetatakse paketid tekile paralleelselt kiilusihiga. Poortide äärde tuleb paketid tingimata stoovida piki laeva. Äärmiste pakettide peale stoovitakse teise kihi paketid, lasti paremaks sidumiseks paigutatakse osa pakette põiki laeva. Samal eesmärgil paigutatakse paketid põiki laeva luukide peale. Kui pakettide pikkus on väga erinev, stoovitakse pikemad paketid vööri ja ahtrisse poortide äärde. Põiki laeva on lubatud stoovida ainult tasaste otstega pakette. Iga kihi pind peab olema tasane ja rimud peavad nende kindlamaks sidumiseks ulatuma vähemalt üle kolme kõrvutise paketi. Pakettide vahele jäävad tühikud tuleb täita lahtise puiduga selleks, et vältida pakettide "mängimist". Lahtine puit tühikute täitmiseks peab alati olema saadaval. Kui koos pakettidega stoovitakse tekile ka plangud ja
Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga)
I andmete GM 0,15m Max. GZ 0,2m VASTAB õigsust ja teha uus IMO weather criterion 1,000 arvutus. Kreen 0 deg. NÕUETELE Trimm 0 15 cm ahtrisse Kauba laadimine Andmed väljumisel Kauba lõppmanifest LOAD TANKS Tankide update, heeling tankide seis vastavalt Püstuvuse arvutamine LOAD STORES ilmastikule LOAD CARGO väljumisel prog-s. NAPA Reisijate ja meesk
ahter vasakule. Kui vööri pikiots ja spring on antud ning masinaga tagasi töötamine lõpetatud, hakkab ahter tuule suunas kaist eemalduma. Siis tuleb panna vendrid, rool keerata paremasse pardasse, masinatele anda kõige väiksem käik edasi ning ankru ketti hoida pingul. Kui vöör on vastu kaid ,tuleb tasapisi anda käiku edasi. Juhul kui masinatega ei ole võimalik ahtrit kai ligi suruda, tuleb anda vöörist viskeliin, viia see ahtrisse ja anda ahtri otsad, millega tõmmatata laev kai ligi. Laevadel, mis lähenevad kaile parema pardaga töötades masinaga tagasi, läheb vöör paremale. Seetõttu tuleb enne tagasikäigu andmist keerata rool vasakusse pardasse ja pidurdada vasaku ankru ketiga, pöörates nii vöör vasakule. Seejärel tuleb kiiresti kaile kinnitada vööri haalamisotsad ja suruda ahter samamoodi nagu vasaku pardaga sildumiselgi masina ja haalamisotste abil vastu kaid.
vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi. • Ankrus seisva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Ankrumärgi tõstmine ja langetamine. Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või päeval kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks. Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi. • Rooliseade
kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. vähendab masinaruumi kubatuuri, lühendab sõuvõlli vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 1. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures.
kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. vähendab masinaruumi kubatuuri, lühendab sõuvõlli vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 1. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures.
kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. vähendab masinaruumi kubatuuri, lühendab sõuvõlli vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 1. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures.
erandjuhtudel. SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja kütusetankide süsteemist ning mida kasutatakse vaid ballasti jaoks. Eraldatud ballastitankidel on oma pumbad ja torujuhtmete süsteem. Nende mahutavus peab olema selline, et reisi jooksul: - süvis keskkaarel on vähemalt 2,0 + 0,02 L meetrit, kus L on püstjoontevaheline kaugus - trimm ahtrisse ei ületa 0,015 L - sõukruvi on alati üleni vees. 14 Lisaks nõutud süvise ja trimmi tagamisele peavad eraldatud ballastitankid olema paigutatud selliselt, et välditaks lasti väljavalgumist tankeri sattumisel madalikule või kokkupõrke tagajärjel. Ideaalsel juhul peaksid eraldatud ballastitankid moodustama topeltpõhja ja topeltpoordid. Praktikas see siiski vajalik pole, kaitstud poordid ja põhi peavad moodustama teatud protsendi laeva vastavatest pindaladst. Külgtanki minimaalne
-Laeva vettelaskmine oli suursündmus (pidu,toit,) -Vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne nn. vaake. -Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. -Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja ,põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. -Enne vettelaskmist pandi laevale nimi .Keskmiselt kolmandikule laevadest pandi naise nimi (Anna,Maria,) Kohanimesid kandvaid laevu oli suhteliselt vähe. Oli väga mitmesuguseid nimesid, olgu siis planeetide, tähtede ,lindude või uhkeldavaid nagu Tugev,Võitja,Vanaema,Mulk, Teiste poiss ja Spekulant. -Nüüd vaier veeti hobusega pingule, tagant anti hoogu ja laev libises jõnksu edasi. Nii jõuti lõpuks sügavuseni, kus laev pärast sulamist ujuma hakkas
749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada
kuuleks ja et õige kurss vastu võetaks. Vahti astuv madrus peab võrdlema gürokompassi näitu ja magnetkompassinäitu, et nende vahel poleks liiga suurt erinvust. Kui on, siis teavitab vahitüürimeest. 3. Laeva ankrutuled sõltuvalt laeva pikkusest, päevamärgid Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks. 4. Laevades kasutatavad kraanad Viimasel ajal ehitatakse enamik universaalseid laevu hoopis ilma lastimisseadmeteta või kui siiski
lastud, lüüakse laevakella, kui kaks seeklit märgi. mennikuga immutatud takku. 8 Pilet vees siis kaks korda. ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja Lastiruumides on kauba niiskumise madalamale vööris paiknevast ringtulest. ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise
Igal juhul peab kapten enne reisi, mille käigus võidakse sattuda jääoludesse, koos tüürimeestega läbi töötama vahtide skeemid jääs sõiduks, tuletama meelde rahvusvahelisi reegleid ja signaale koostööks jäämurdjaga, valmistama ette side- ja signaalvahendid. Kogu reisi vältel tuleb püüda hoida sellist trimmi, et sõukruvi ja rool oleksid alati vee all ja enam-vähem jää eest kaitstud. Trimm ahtrisse parandab laeva jäädläbivust ja tema manööverdavust jääs. 3. Laeva iseseisev liikumine jääs. Iseseisev liikumine jääs on lubatud vaid neile laevadele, kelle klassifikatsiooniühingu poolt omistatud klass sellist tegevust ette näeb. Kui laev jõuab võimaliku jääga kohtumise rajooni, tuleb kanda hoolt, et jää oleks õigeaegselt märgatud. Öisel ajal ja viletsa nähtavuse korral tuleb vähendada kiirust.
Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. 2.Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. JOONISED Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne
suunatakse seejärel Doppleri nihke määramise plokki, kuhu antakse ka generaatori sagedus. Doppleri sagedus muundatakse elektripingeks, mis on võrdeline laeva liikumise piki- ja põikikomponendiga. Akustilised Kommuteeriv seade Impulsi generaator Mälu- seade antennid lülitatakse generaatori väljundisse kommuteeriva seadme abil Vektormoodustajas toimub kiiruse komponentide summeerimine. Kui hüdroakustilised antennid paigutada laeva vööri ja ahtrisse on võimalik mõõta manöövritel vööri ja ahtri liikumiskiirus ja –suund. Kiiruse piki- ja põikikomponendid laeva pöördumisel paremale Kiiruse mõõtmise täpsus Dopplerlogiga fd c v 2 f 0 cos Dopplerlogi mõõdab kiirust kas vee suhtes või merepõhja suhtes (absoluutne kiirus), sõltuvalt kiilu alusest sügavusest. Kuni 50...300 m sügavusteni, sõltuvalt kandevsagedusest, mõõdetakse kiirust põhja suhtes, suuremates sügavustes vee suhtes.
Mõlemad momendid püüavad Diagrammilt on näha, et liikumapanev jõud, mis põhiliselt kujutab rõhujõud silindris, mis väntvõlli pöörlemisel on pidevalt muutuv raskuskeskme suhtes endast paisuvate gaaside rõhujõu ja üles-alla liikuvate inertsjõudude suurus ja sõltub väntvõlli pöördenurgast. väänata mootorit pikki vertikaaltasapinda vööri poolt ahtrisse ja summat (vahet) langeb kokku kolvi liikumise suunaga või on Pg = f ( ) , võib määrata analüütiliselt või graafiliselt arvestusliku vastupidi. suunatud kolviliikumisele vastassuunas (aeglustab kolvi liikumist), või tegeliku indikaatordiagrammi järgi. olenevalt väntvõlli pöördenurgast.
annaabi.ee 
