· väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) II. Hoiak (attitude) 2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi Mäluprotsesside osalus Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti 2.2 Hoiaku funktsioonid · Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust · Tagada teadmine keskkonnast · Väljendada indiviidi väärtusi ja identiteeti · Tagada mina-kontseptsiooni kohesiivsus 2.3 Hoiakud määravad ära sotsiaalse info töötluse iseärasused · Selektiivne tähelepanu · Selektiivne taju · Selektiivne mälu 2.4 Hoiak ja käitumine
Montessori lapse ja õppimise olemuse kohta laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas – ega isegi võimalik – eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari
hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse. 14. Sensoorne deprivatsioon • Seisund, mille korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud
kellega kohtusin eile jne). Mäluga on seotud erinevad ajukoore ja aju osad. Parema ajupoolkera kahjustumisel kahjustub ruumiline ja visuaalne mälu ja vasaku ajupoolkera kahjustumisel sõnaline mälu. Mäluga seotud häired Inimesel võib ununeda teatud asju vahest niisama ja see ei tähenda just kindlat häiret . Kui aga ununemised on ulatuslikud ja korduvad ,siis võib tegu olla amneesiaga. Eristatakse liiga ja vaegmälu , amneesiat ehk mälulünka ,hüsteerilist amneesiat , afektiivset amneesiat ja joobes oleku mälulünki. Seni pole aga leitud ravimeid ,et mälu või õppimisoskust parendada. Mäluhäirete suurus ühiskonnas areneb üha enam ,kuna suureneva inimkonna alusel tekkib rohkem liiklusõnnetusi ,mille tagajärjeks on pea põrutused või ajurabandused .Teiseks tähtsaks põhjuseks on ka inimeste suurenev joove aastate lõikes ,mis tekitab mälulünki ja muid ajukahjustusi kuni mälu taandarenguni. Kokkuvõte
juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine. Kaudsetest strateegiatest võiks nimetada kõiki kolme: metakognitiivset- põhineb eneseanalüüsil. Afektiivset ehk tundepuhangulist strateegiat.Sotsiaalset strateegiat minu puhul küll vähem, aga päris kõrvale seda siisi jätta ei saaks. Õpikäsitlusi on eristatud 5 erinevat suunda, mis võimaldavad selgitada ja mõista erinevaid tahke. End nende teooriate järgi lahates, arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem sotsiaalse õppimise teooria ehk üritan anda edasi enda ning vastu saan teiste teadmisi ja kogemusi.
Lapse loomust ja õppimise olemust on Maria Montessori kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari
Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Nimetatud teadmuslik komponent koosneb nii objektiivsest teadmisest kui ka isiku uskumustest enda omaduste kohta ("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun nedasse hästi"). Näiteks Campbelli (1990) määratluse kohaselt on enesehinnang "minakonseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflektiiv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab". Vastandus minakonseptsiooni kirjeldava ja hinnangulise osa vahel on pingestatud, kuivõrd hinnangul ei pruugi olla objektiivset alust
Poiste suhtes on tähtis pigem see, kui kaugele seksuaalses mõttes minna saab/võib. Kui naisel on suhe vanema mehega hilisemas noorukieas, siis ei ole see kooskõlas arenguvajadustega ja viitab isaeeskuju puudumisele. Neil tüdrukutel on suurem oht emotsionaalseteks kaotusteks ja soovimatuks rasestumiseks. Armastus. Erinevad lähenemised. 1. Filosoofid. Kästiledes armastust eeskätt kõlbelises plaanis, nägid filosoofid selles metafüüsilist jõudu või universaalset afektiivset alget, mis ühendab inimesi vastandina vihkamisele kui inimesi üksteisest lahutavale jõule. Selles mõttes seisab armastus väljaspool sooerinevusi ja nendest kõrgemal ning seksuaalne e erootiline tung on üksnes erijuht. 2. Naturalislik psühholoogia. Vastupidi talitleb naturalislik psühholoogia, mis püüab inimliku armastuse kõiki või peaaegu kõiki vorme sugutungist tuletada pidades neid libiido tuletisteks või selle muundunud vormideks.
oskuste arendamist, viha kontrollimise treeningut ja moraali arutlemise väljaõpet. Oskuste omandamist aitab suurendada täiendav õpe, tugevdavad tehnikad ja suunatud grupiarutelud. Uuringud on näidanud, et õpilastel, kes arendavad neid valdkondi, on märgatavalt vähem tõenäoline agressiivne ja kõrge riskiga käitumine. ARK-i õppetundides käsitletaksegi agressiivse ja vägivaldse käitumise kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku poolt. Sotsiaalsete oskuste arendamine õpetab noorukitele, mida teha ähvardavas ja stressiolukorras. Siia alla kuulub ka mudelõpe, rollimängud ja õpilasele antav tagasiside tema saavutuste kohta. 7 Viha kontrollimise treeningus räägitakse ja arutletakse üle neid olukordi, mis olid möödunud nädalal ja ajasid noorukeid vihale. Rühma juhendaja kasutab siin struktureeritud
tööalast rahulolu. Päris kindlasti on seos juhtimise ja kompetentse suhtlemise vahel saanud liiga vähe tähelepanu äri ja kommunikatsiooni õpetlaste poolt. Vastavalt Holladay ja Coombs'ile, on juhtimine käitumine, mis toimub läbi kommunikatsiooni, sellest oleneb liidri karisma tajumine. Kommunikatsiooni võib jagada kaheks liidri sõnumite sisu ja nende sõnumite esitamine. Liidrite poolt saadetud sõnumid sisaldavad nii afektiivset kui kognitiivset infot. Kui juhid edastavad efektiivselt enda visiooni, võidavad nad järgijate usalduse, mis aitab omakorda kaasa suhtlemisalasele rahulolule juhi ja järgija vahel. Castaneda ja Nahavandi Juhi mõju alluvate tööga rahulolule väidavad, et alluvad, kes tajuvad juhtide käitumist nii suhetele kui ülesandele orienteeritult, on kõige kõrgema rahuloluga. 3.3 Rahulolu tööga
Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil, lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust, laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest, lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'.
tingimustega, milles käitumine aset leiab. Sotsiaalne Kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnangut (Gresham, 1989, viidatud Sheridan & Walker 1999 järgi, rõhutatakse käitumise mõju teistele. Sotsiaalse kompetentsuse määravad tavaliselt lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb. Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus).
saavat. Seejärel paluti oletada, kuidas saavad ülesandega hakkama erineva õppeedukusega klassikaaslased. Enesehinnangut seostati selles katses kahe tunnustuserühmaga korraga: ülesande raskusega ning enda ja oma klassikaaslaste võimete võrdlemisega. (Kon, 1987/1981: 38) 1.2. Enesehinnangu määratlemine ja sellega seostuvad probleemid Enesehinnangut määratletakse traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni, milles võib eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse (viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja
Kuid inimese siht peaks olema tunnetada tde. Kunsti sellest seisukohast hinnates tuleb telda, et kunst ei vii mitte te poole, vaid test kaugemale ning on seega inimese tunnetusliku sihi saavutamisele pigem takistuseks. Kujutades jljendatavaid asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama niliku jljendust telisuseks. Siit Platoni tuntud tlus, et palju ekslikku on knelenud poeedid ja neile ei ole kohta hveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mjutab kunst eelkige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi prdeid, mida jlgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges lbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid lbielamisi, mis tragdiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks on Platoni jrgi aga mdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt: phjustab hingeliste lbielamiste paisutamist, selle asemel et
Üldistamine: inimesed tavatsevad hoiakuid üldistada. Näiteks hästi teenindava kelneri suhtes kujunenud positiivne hoiak kantakse üle kogu restoranile. Hoiakud on üks olulisemaid tarbijakäitumise valdkondi, kuna nad ei suuna mitte üksnes indiviidi, vaid ka lähikondlaste käitumist. Turundajate ülesandeks on välja selgitada olemasolevaid hoiakuid ja vajadusel neid korrigeerida turunduskomplekside abil. Hoiakus eristatakse kognitiivset, afektiivset ja konatiivset komponenti (Boveé et al, 1992: 158). Kognitiivne komponent lähtub ratsionaalsest tunnetusest, sisaldades teadmisi, tõekspidamisi, informatsiooni ja uskumusi mingi nähtuse kohta. Ta põhineb õppimisel, seetõttu võib konatiivset komponenti iseloomustada märksõnaga õpin. Toote puhul väljendub see kindlates teadmistes või uskumustes toote omaduste kohta. Näiteks
põhimõtteid on välja toonud ka Johannes Käis: laps loob end oma sisemiste jõudude abil; lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma; lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust; laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge; last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest; lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. (Metoodikast...). Üks Johannes Käisi meetodite kasutaja on Võrus Järve Kool. Võru Järve Koolis arendati välja
Kunsti sellest seisukohast hinnates tuli tunnistada, et kunst ei vii mitte tõe poole, vaid tõest kaugemale, ning on seega inimese tunnetusliku sihi saavutamisele pigem takistuseks. Kujutades jäljendatavaid asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama näiliku jäljendust tõelisuseks. Siit Platoni tuntud ütlus, et palju ekslikku on kõnelenud poeedid ja neile ei ole kohta hüveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mõjutab kunst eelkõige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkõige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi pöördeid, mida jälgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges läbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid läbielamisi, mis tragöödiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks oli Platoni järgi aga mõõdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt – põhjustab hingeliste
neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF)
or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne
realistlikult oma võimeid. Peavad end teistest halvemaks. Usk võimetesse; eneseaktsepteerimine. Mitte ..................? muretsemine sellepärast, mida teised minust mõtlevad; optimism. Enesehinnangut käsitletakse mina- kontseptsiooni raamistikus. Kui mina käsitlus võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti, siis enesehinnang puudutab mina hinnangulist osa. Enesehinnangut on määratletud kui mina kontseptsiooni afektiivset osa ehk tundmuslikku avaldust, mis valdavad inimese enesekohast suhtumist. Enesehinnangu hierarhiline struktuur: mina kontseptsiooni uurijad on inimese mina käsitlenud kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Mina kontseptsiooni hierarhilise mudeli alusel on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang. Sellele allutatud kaks spetsiifilist enesehinnangut- positiivne ja negatiivne
Näiteks seisukohta, et salatid sisaldavad vähe kaloreid, võib käsitleda kui kindlat teadmist või uskumust (sõltuvalt kogutud informatsiooni hulgast). Teadmised ja uskumused võivad aga olla kas õiged või valed, positiivsed või negatiivsed. Kognitiivne tegevus toimub inimese vasakus ajupoolkeras, kus toimub informatsiooni analüüsimine. Afektiivne komponent seondub tunnete tekkimisega. Siin otsustatakse nähtuse üle selle poolt loodud emotsioonide, suhtumiste ja meeleolude järgi. Afektiivset komponenti võib tähistada märksõnaga arvan. Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kohnitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse poitiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen
Seda ei tohi ära segada vihaga, mis on olemuselt emotsioon · Emotsioonina võib viha toimida koos instrumentaalse agressiivsusega ja tegelikkuses nii ka sagedasti juhtub · Muude mõjude seas alandab viha agressiivse käitumise vallandumise lävesid. Kuigi viha ja agressiivsus omavahel korreleeruvad, võivad mõlemad esineda ka sõltumatult · Seega on põhjust eristada (1) vihaga mitteseonduvat sihipärast instrumentaalset agressiivsust ja (2) afektiivset agressiivsust ehk viha- agressiivsust Agressiivsuse mõõtmine · Inimesed erinevad oma agressiivse käitumise tendentsidelt. Buss & Perry (1992) leidsid, et agressiivsusel on 4 tahku: füüsiline agressiivsus, sõnaline agressiivsus, viha j vaenulikkus · Neist füüsiline ja sõnaline agressiivsus kujutavad endast teiste kahjustamist ehk
mittemingisuguseid patoloogiaid ja seetõttu hakkas ta teemat veelgi põhjalikumalt uurima. Inimeste kohtumised tulnukatega on tohutul määral mõjutanud inimeste maailmavaadet. Inimeste vaimne tunnestuslikkus on seejärel suurenenud ja muretsetakse palju rohkem keskkonna pärast. Mack uuris inimeste kui psühhiaatrina subjektiivseid lugusid tulnukate inimröövidest, kasutades psühhoanalüüsi peamiseid uurimismeetodeid: hinnata inimeste lugude autentsust ja afektiivset intensiivsust, tuleb olla järjepidev erinevate lugude võrdlemisel, uurida inimeste motivatsiooni, kriitilisust, tõsiseltvõetavust, ausust jne. Erilise tähelepanu all oli kindlasti uurida tulnukate inimröövide seotust inimese enda kogemustega ja kuidas see kogemus suhestub inimese enda varasema elu suhtes ehk uurida lugude üldist konteksti. Kriitikud aga leiavad, et uuritavaid isikuid on võimalik uurimise käigus mõjutada ja seeläbi inimesed loovad endale kogemusi, mis vastavad
annaabi.ee 
