tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei!" vastas ta hirmunult. "Aga, kas ta sai nii vihaseks, et tuli sulle noaga kallale?" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me jooksime üles vaatama, kas see on tõsi ja oligi, John lamas liikumatult põrandal. Kui politsei hakkas ära minema, siis ütles üks inspektoreid, et see mees suri infarkti. "Ma ei suuda seda uskuda!" ütlesin oma mehele. "Jah, seda tõesti!" ütles ta. "Aga kes ta nii kaugele viis?" küsis Helen. "Mina", vastasin talle. Ma läksin kirikusse pihile. "Mis su südant vaevab, mu laps?" küsis preester. "Ma tapsin ühe hinge oma sõnadega!" vastasin talle meeleheitlikult nuttes. "Kuidas sa võisid seda teha. Räpane hing!!!" karjus preester.
See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku..
ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus sellega ja läksin tema järel söögituppa ja istusin Katri ja ta venna vahele. Ma tõstsin omale salatit ainult, sest mul ei olnud kõht tühi. Olin salati otsa söönud, tuli äkki meelde, et mul on palju õppida. ,,Kuule, ma lähen koju. Homme ajaloos suur kontrolltöö, ma loen selle läbi. Ma
positiivne! Emal oli hea meel. Palus mul ta enda juurde külla kutsuda. ''Tahan ka seda imetüdrukut näha!'' ütles ta. Õhtu oli olnud pikk ja Unemati ei viivitanud enda tulekuga just kaua. Hoolimata imetoredast päevast ei saanud ma öösel rahu. Ma nägin veidrat unenägu. Ma tülitsesin enda uue sõbrannaga. Ja see ei olnud mingi pisike tüli tühise asja üle, vaid ma nägin pisaraid ja tundsin end ka hommikul halvasti. Kui ärgates unenäole mõtlesin, ei suutnud ma enam tüli põhjust meenutada. Hoolimata sellest ei lasknud ma tujul langeda. Panin riidesse, sõin hommikus ja asutasin end kooli poole teele. Klassi astudes olid kõik kuidagi kahtlase näoga. Mõned näitasid minu peale näpuga, teised naersid. Ma ei saanud midagi aru. Kuniks ma vaatasin enda armsa klassiõe hallidesse silmadesse, mis põlesid vaenust. Ma olin segaduses ega mõistnud midagi. Pärisin temalt, et mis lahti?
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud
See ei saanud lihtne olla. Nad arvatavasti pidid mind ära suruma vahel. Seal ma olin, tulnud mittekusagilt ja sain rohkem tähelepanu nädalaga kui nemad oma terves karjääris. Peale selle kõige, mõned tüübid järskudes kostüümides ja suurte kelladega ilmusid välja ja seisid stendidel, maakohtades kus me mängisime sellel hooajal, mehed, kes nägid välja nagu nad ei kuuluks sinna. Ja nad kõik jälgisid mind. Pärastpoole, ma isegi ei tea millal ma aru sain või mõtlesin sellele. Aga inimesed hakkasid rääkima nendest kuttidest ning ütlesid, et nad olid talendiotsijad Euroopa klubidest ja nad olid seal, et mind jälgida. Mees Trinidad Tobagost oli tõepoolest valmistanud mind selleks aga see tundus ikka ebareaalne ja ma üritasin sellest rääkida Hasse Borgiga. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Tundus. et talle ei meeldi see teema. "Kas see on tõsi, Hasse ? Välismaa klubid hubituvad minust?" "Võta vabalt, poiss." "Aga kes nad on?"
» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv
olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsin ust enda taga sulgumas ja enam ma välja ei saanud. Tuled läksid põlema. Enda ees nägin ma kuju, kelle käes oli riie mille peale oli kirjutatud: ''Pole jumalaid ega kuningaid. Ainult inimene.'' See loss oi üsnagi väike. Ma astusin edasi ja tuled läksid põlema. Koht sarnanes natuke muuseumiga. Igasugu graveeringuid oli seina peal ja mingi klassikaline muusika töötas. Ma läksin trepist alla ja see oligi kõik. Mitte midagi rohkem ei olnud välja arvatud mingi kuppli sarnane asi toa keskel. See sarnanes kuidagi allveelaevaga. Seal sees oli üks kang, raadio ja istekohad ning väike aken ukse juures. Läksin sisse ja tõmbasin kangist. Uksed sulgusid ja kõik hakkas liikuma. Aknast välja vaadatas oli näha, et ma suundun vee alla. Paari sekundi pärast tuli akna ette üks ekraan mis hakkas rääkima. ''Mina olen Andreas Raik ja ma olen siin, et teilt küsida ühe küsimuse
ma palun, et sa ütleksid mulle „sina“. See Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht „teie“ kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui avastas, et tal olid kõik load ja muud hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid dokumendid koju jäänud, ja keeras otsa hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda 5 6 väikest teed pidi minema, kuskile ikka LAURA (pisut elavnedes): Kuidas te teate, jõuame. see on tõesti huvitav. OSVALD: Sobib. See sobib. OSVALD: Esimene pool sellest loost on LAURA: Mis asju te ajate?
Mind huvitab üks asi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Aga täpsemalt? LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, et siis ei saa napsu võtta ja hakkasime häälega tulema, nagu vanasti, tudengipõlves, tundus väga romantiline. Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht avastas, et tal olid kõik load ja muud dokumendid koju jäänud ja keeras otsa ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda väikest teed pidi minema, kuskile ikka jõuame. OSVALD: Sobib. See sobib. LAURA: Mis asju te ajate! See hakkab lõpuks ära tüütama. OSVALD: Sa oled vapustav naine, Ma kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma olen olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, naist, kelle juures mulle kõik nii väga meeldiks. Aga ma olen rahulik
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse süvenenud Kersti pobises vastuseks midagi umbmäärast, mis kõlas nagu ,,Mhm, tsauki
Ühesõnaga, orjuse osa oli väga kurb ja mõtlema panev, kuid samas ülimalt huvitav. Ma ei pannud raamatut käest enne kui selle lõpetasin, sest ma tahtsin kogu aeg teada, mis edasi saab. Ma märkan praegu, et kirjutan suhteliselt segaselt. See on seepärast, et ma olengi segaduses. Mulle ei jõua endiselt kohale, et see kõik on reaalselt juhtunud ja mitte üldse kaua aega tagasi ja ilmselt juhtub tänapäevani.. Eriti pingeliseks läksid minu jaoks asjad kui Mende Londonisse saadeti. Mõtlesin kogu aeg, et huvitav kas ta nüüd sattuski hea perekonna juurde kes ta päästab lõpuks või kas ta nüüd teebki päriselt omale lõpu peale või kas see pere on parem kui eelmine jne. Londonis tundusid asjad juba siiski veidike paremad, kuid see õnn ei kestnud ka kaua. Teda koheldi algul küll paremini kui Sudaanis, kuid kui saadi teada telefoninumbrist, mis talle Kumal andis, pöördusid asjalood pea peale
Ka peale sissepääsemist polnud soojast tervitusest haisugi. 2. Teine külastus- Pärnu kandekeskus (Lao 10): Avamiskellaaeg taaskord 9.00, kuid kuna hakkaisn asutuse poole liikuma jällegi peale lapse ära viimist lasteaeda, jõudsin juba varem kohale- kl 8.45. Lihtsalt teadsin, et kesklinnas ma 4 pean asjatult seisma ja külmetama, võtsin teekonna kaugemale, et viita aega. Mõtlesin, et ehk lastakse siinses kontoris klienti nähes ta kohe sisse. Olin esimene ning võtsin koha sisse kohe ukse juures, teenindajad olid jällegi omadel kohtadel. Saabus veel kaks naisterahvast- vanem naisterahvas (ema) koos oma täiskasvanud tütrega, suured kotid käekõrval, umbes nagu minulgi (2 suurt kotti). Neid nähes tõttas üks teenindaja kohe ust avama. Kui hakkasin neile
Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka. Me vabastame teid kõigest, mis võib olla ühele eksistentsile koormaks. Me vabastame teid asjadest. Me vabastame teid riigijuhtimisest, võimust, perekonnast, pangalaenudest, naisest, lastest, elamise koormast, haigustest, surmast. Me vabastame teid elust! Vabastajad on ju head inimesed. Te ei pea enam muretsema tuleviku pärast. Me vabastame teid tulevikust.
Muusikakooli läksin mu üsna hilja, alles neljanda klassi poisina, kuid seal õnnestus teha 2 aastat korraga. Vahest oli päris raske vaadata aknast välja ja näha teisi poisse palli mängimas samas kui ise pidin klaverit hajutama ja siis veel sõitma Nõmme lastemuusikakooli, kust tagasi tulles oli juba pime ja teised olid oma pallimängu juba lõpetamas. Pillimängu mulle peale ei sunnitud, aga kuna ma sain kiirelt otsapeale, siis hakkasin juba 1415 aastaselt bändis mängima ja raha teenima. Muusikakooli ajal hakkasid ka lindistused Eesti Televisioonis ja see kõik oli jube põnev. Lindistused toimusid öösiti, sest telesaated olid otseülekannetega ja päeval stuudiot kasutada ei saadnud, vahepeal tuli ka koolis käia ja nii magasimegi üle öö. Lastemuusikakooli ma lõpetada ei saanud, sest pärast põhikooli läksin proovima Otsa muusikakooli.
Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40
KIOKO Ei. Seekord ma suren päriselt. S2 Ike võtab üleriided seljast ja istub voodi äärele, vaatab Kiokot pimeduses. 12 KIOKO Kas sa armastad mind ikka veel? IKE Ei. KIOKO Väga hea. Kus sa olid? IKE Huvitab see sind? KIOKO Muidugi mind huvitab. IKE Ma sõitsin rongiga nii kaugele ära, kui raha viis ja hakkasin tänava peal elava kujuna leiba teenima. Üks vana üksik mees ostis mu ära, ta oli rikas. Ostis mulle korteri ja maksis kuupalka. Mina pidin iga päev kuuest hommikul keskpäevani tal elutoas seisma, seljas tema hukkunud elukaaslase rõivad. KIOKO Naise riided? IKE Mehe. Ma meenutasin talle tema noorpõlvearmastust, kes hukkus kuidagi, ammu. Tihti ta vaatas mind ja hakkas nutma. Enamus päevadest ta jõi. Ma käisin ta kodus seismas, kuni mu mõistus
Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha. Heaks küljeks loen ma ka seda, et kui ma midagi ei tea siis ma alati küsin, kuigi võis tunduda juhendajatele tüütu. Olen ka hea kaasamõtleja ja vajadusel pakun ise ideid välja kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes. Kiirus toiduvalmistamisel Algselt kui kööki läksin siis mõtlesin ,et kõik asjad on minu nõrgad küljed, kuid harjudes see enam nii ei olnud. Alguses (paar päeva) arvati et ma olen arg ja äpu, kes ei saa hakkama aga mul oli vaid harjumisaega vaja, sest enda arust olin vaid ettevaatlik. Minu kõige nõrgem lüli oli tükeldamine ja arvan et see on siiani nii, sest tegin neid asju mida ma kiirelt tegin. Mina loen oma praktika väga õnnestunuks, sest kui ma sinna kööki läksin oli minu praktiline
vajaliku riiuli poole ise samal ajal silmadega erinevaid pakkumisi riivates. Poes mängis selline mahe jõulumuusika ning oli ka veidike jõulukulinaid üles riputatud, mõte iseenesest pole paha kuna arvestades, et meil olid tulemas mustad jõulud siis andis see mingisugustki jõulumeeleolu. Olles jõudnud riiuli juurde lasin silmal kiirelt üle riiulites olevate raamatute vilada, lootes, et ehk jääb kohe miskit head silma, kuid seda ei juhtunud. Niisiis hakkasin riiulis sügavuti kaevama ja lugema raamatute kokkuvõtteid nende tagaküljelt. Klienditeenindusele loota ei saanud kuna neil oli kliente keda teenindada külluses mis oli ka arusaadav arvestades rahva rohkust kaupluses. Olles mõnda aega erinevaid raamatuid põrnitsenud otsustasin minna ka Rahva Raamatusse kätt proovima. Viimane ja viies külaskäik Apollo raamatukauplusesse toimus jõulude ja uusaasta vahel.
igaüks oli asjatundja hobuste alal, äratas umbes veerand tunni eest Beaugency värava kaudu sisse sõitnud setuka ilmumine Meung'i linna üldist tähelepanu, mille halb mõju isegi ratsanikuni ulatus. See tähelepanu oli noorele d'Artagnanile (nõnda oli selle teise Rocinante rüütli Don Quijote nimi) seda talumatum, et ta ka ise taipas, kuivõrd naeruväärsena näib ta selle setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda
See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4. klassi, siis nad kolisid Jõhvi, seega ta pidi kooli vahetama. Uueks kooliks sai Jõhvi Keskkool. Ta lõpetas seal 4. klassi neljade ja viitega. Hoolsus ja käitumine olid eeskujulikud. Vanaemal on üks hea seik meeles sellest ajast. Natuke aega enne nääripidu, tahtis muusikaõpetaja kaks tüdrukut laulma panna. Üheks tüdrukuks oli rikka talu tütarlaps ja teine tüdruk pidi sobima tema häälega kokku. Seega teiseks solistiks sai minu vanaema, kuna tema hääl klappis ideaalselt rikka tüdruku häälega. Peol nad saidki koos esineda. Sellest ajast algas nende suur sõprus, aga samas see oli ka halb. Kuna minu vanaema käis tihti rikka tütarlapse talus, hakkas ta tundma puudust nendest asjadest, mis olid rikkal tütarlapsel. Foto 3. 5. klassi pilt. Teises reas keskel on emakeele õpetaja Ene Saar. Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Pean hoogu maha võtma. Mida sa mulle tavaliselt ütledki? Rahusta oma keha , Bee. Ma tõesti püüan, kuid mu jalad liiguvad iseenesest. Ma lähen jooksma. Koos Ericuga. Ma TAHAN teda. Kas ma mainisin seda? Ma tean, et sina seisad hormoonidest kõrgemal , aga mõned meist ei saa nende vastu. Kallis sulle, jalgpallihull Bee Tibby kuulis kuidas Bailey ennast Lorettale tutvustas ja varsti oligi ta juba toas. Ta tahtis Tibbyt filmi juures aidata. Tibby keeldus. Bailey uuris Mimit ja palus teda endale sülle võtta, Tib lubas. Bailey tundis endiselt huvi filmi kohta, lõpuks Tibby nõustus sellega ,et Bailey teda aitab. Nad rääkisid paljudest asjadest, Bailey oli alati õigus. Lõpuks palus ta tal lahkuda. Tibby Ma olen omadega läbi. Kostos tabas mind näkki ujumas ja ma läksin totaalselt endast välja. Sa ju tead , kuidas mul privaatsusega lood on. Niisiis tõmbasin riided kõik
Minu arvates ta pole meie lähissugulane." "Tead ta pole küll meie sugulane ent on väga Michell Wolfwood'i moodi, aga minu teada tal pole ei tütart ega ka õde." "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole. Kooli aktusel oli oli igav nagu alati. Dire rääkis midagi kooli uuest häire signaalist ja varuväljapääsust. Kui direktoril sai kõik räägitud, luges ta ette millisesse klassiruumi milline klass peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka.
Otsimisel olid aluseks vilistlaste nimekirjad. Saadud andmed töötasin ise läbi. 14 Kokkuvõte Inimesi on alati välismaale läinud ja läheb ka tulevikus. Osad neist jääb välismaale, osa tuleb aga tagasi. Ka Lustivere kooli vilistlastest, kes on läinud välismaale, on paljud sinna jäänud, kuid mõned siiski tagasi tulnud. Minu töö pealkirjaks on „Meie vilistlased laias maailmas“. Hakkasin uurima kes, mis põhjustel ja millal on mujale elama läinud. Kõigepealt uurisin klassidest, kes teavad midagi inimeste kohta, kes mujal elavad. Teavet sain ka õpetajatelt ja Facebooki kaudu. Algul tundus ülesanne väga raske olevat, aga kui sain juba kümnekonna vilistlase nimed, siis nende abiga jõudsin edasi. Kasutasin oma töös Ülle Andi käest saadud vilistlaste nimekirju, see aitas palju. Lõpuks leidsin võõrsilt 36 vilistlast
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aasta
Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on üks, mis alatiseks jääb – see on minu armastus sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule! Mu süda teeb ületunde ja armastab vaid üht! :) I close my eyes, and all i see is you . (L) Sa oled õhk , mida hingan . Sa oled vesi , mida joon . Sa oled elu , mida elan . :) (L) Kas tead , mis vahe on sinul ja langeval tähel ? Sind nähes on mu soov juba täitunud . :) Tüdruk istus pingil ja küsis poisilt : " No millist armastust on sulle vaja ? " Poiss sosistas : " Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur..
» Inglanna: «Mina pidasin niisama kaua vastu, siis oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et enam ei jaksa. Kolm päeva meest ei näinud, siis ta tuli koos kahe naisega ja ütles: Ann ja Susie hakkavad sind abistama. Ann teeb süüa ja hoolitseb maja eest, Susie teeb kõik aiatööd.» Venelanna: «Minuga läks niisamuti. Neli kuud pärast pulmi oli jõud otsas. Ütlesin mehele, et rohkem ei jaksa. Kolm päeva ma meest ei näinud. Neljandal päeval hakkasin vasaku silmaga juba natuke nägema.» 2. «Erakõrgkoolis käib kirjalik eksam, kus küsimustele tuleb vastata «Jah» või «Ei.» Õppejõud märkab, kuidas üks blondiin viskab kulli ja kirja ning seejärel paneb tulemuse paberile ja muigab endamisi: «Noh, too saab küll esimesena valmis.» Aeg läheb, õppurid annavad lehed ära ja lahkuvad, kuid blondiin viskab ikka kulli ja kirja. Õppejõul saab lõpuks hing täis: «Kas vastasite ära?»
ei pea. Minu üllatuseks aga oli taaskord pubi rahvast täis ning enamus kliente tulid hommikusöögi pakkumist nautima. Kõndisin otse leti äärde, et kohv ära tellida ning nagu juba ootasingi, tervitati mind jällegi rõõmsa näo ja hääletooniga, kusjuures see oli juba kolmas erinev klienditeenindajaga, kellega olin kokkupuutunud. Kiirelt sain oma kohvi kätte ning istusin lauda, avasin oma sülearvuti ning mõtlesin kiirelt e-mailid üle vaadata. Eelnevalt olin silti näinud, et pubis on traadita internet täiesti olemas, kuid ma ei saanud selle ühendamisega hakkama. Pöördusin abi saamiseks teenindaja poole, kes tuli mulle appi. Pärast viieminutilist vaeva nägemist oligi interneti ühendus olemas. Seekord istusin ma letile üsna lähedal ning kuulsin kuidas teenindajad omavahel suhtlesid, järsku kostis kiljatus ning nende poole vaadates selgus, et naissoost teenindaja
Ma armastan sind ja jään armastama igaveseks, aga täna sa lahkusid minu juurest igaveseks. Ainuke inimene kes mu pisaraid väärib , ei aja mind iialgi nutma Ma tahan lihtsalt olla, olla selline nagu ma olen, mitte selline, nagu sina tahaksid, et ma oleks. Mulle ei tee haiget see, et sa mind reetsid, vaid see, et sa seda eitasid. Viimaks tundus mulle, et nüüd on kõik perfektne, kuid alati leiab asja mis su tuju perse keerab. Tuleb aeg mil mõeldes sulle mõtlen et ehk oligi nii parem? MÄLESTUSED: Kunagi olid Sa minu jaoks tulevik, aga nüüd on Sinust saanud minevik! Ja kahjuks või õnneks, mulle ei meeldi minevikus sorida. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Aeg kaob - kõik saab mullaks, ainult mälestus jääb kullaks. Klaas puruneb, nagu purunevad nii paljud mälestused. Aga need päevad on teemandid ja säravad igavesti. Aeg tekitab mälestusi, nii häid, kui ka halbu,. Vahel ongi hea, et on halvad mälestused, siis teame teinekord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
