ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama, magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased, need karjuvad nagu laps ja pavad neid ratada. "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." miseb Varka ja neb end juba pimedas umbse huga tares. Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud misasse, hrrastele tlema, et Jefim on suremas. Ta lks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi juda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste lginat. Viimaks on kuulda, et keegi sidab tare ette
Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille vitja sai MM-tiitlimatile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zrichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud vistlusel 2. ja 1962. aastal Curaaol 2. (Keres vitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamati, mis selgitas vlja, kumb neist pseb vahetult jrgmise tskli kaheksa pretendendi hulka.) 1939. aastal vitis Eesti vistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolmpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu vistkonda, mis vitis maleolmpia. Kerese mngustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus
väga huvitavalt. Kogu ooperi teema käis pildiraami sees. Lavastaja, Walter Sutcliffe, oli kasutanud William Hogarti stiili - mitmedimensiooniline kujundus, moraliseerivad vinjetid ja pilt-jutustused. Esietendus toimus 17. oktoobril 2009.a. `'Cosi fan tutte'' on Estonias ka varem olnud. Esimest korda oli ooper laval 1980, siis toimus see Õpetajate Majas. Lavastajaks oli Ivo Kuusk. 9 aastat hiljem oli ooper teist korda esituses nüüd juba Estonia laval. Siis oli lavastajaks Jefim Maizel. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on ka praegugi tegev dirigent Estonias. Soovitan minna seda vaatama, kuna saab natuke ikka nalja ka. Armastuse teema on ju alati huvitav. Kuigi seal tehakse naisi maha, et naised ei ole truud, siis kõik naised teavad, et ega mehed ka nii truud ei ole.
Rasputin saavutas kuulsuse ja temast hakati rääkima kui jumala saadikust. Rasputin töötas tsaariperekonnas ravides hemofiiliat põdevat Tsaari poega Alekseid. Pärast Aleksei imekombel terveks ravimist teenis ta suure tunnustuse, ning jäi Tsaari perega tihedalt suhtlema. Rasputin on maailmas tuntud ka oma müsteerilise surma tõttu. Tema surmast on olemas ainult erinevad teooriad aga tundub, et keegi tegelikult ei tea kuidas Rasputini elu lõppes. Rasputin sündis talupojana, tema isa oli Jefim Jakovlevitš Rasputin, ema aga Anna Vassiljevna. Ta elas oma nooruses joodiku ja patuelu. Ta otsustas oma elu muuta ja hakkas vaimulikuks. 1905. aastal kohtas Rasputin, kelle ravitsejavõimed olid juba avaldunud, Kiievi kloostris suurvürstinna Anastassiat. Anastassia kutsus Rasputin Peterburgi nende poega, tsreevitš Alekseid ravima. Rasputin suutis kõigi imestuseks Alekseid ravida, ja sai peale seda tsaariperekonna täieliku usalduse.
kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.) Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal
Rasputini täpset sünniaega polnud kaua aega täpselt teada, kuna ta isegi esitas oma vanuse kohta vastukäivaid andmeid. Selleks pakuti erinevaid kuupäevi ja aastaid vahemikus 18641872, kuid Edvard Radzinski leidis teate rahvaloendusest, millest ilmneb, et talupoeg Grigori Jefimovits Rasputin sündis 10. jaanuaril 1869. Selle aasta kirikumeetrikat säilinud pole, kuid see on siiski kõige tõenäolisem Rasputini sünniaeg. Rasputini isa oli Jefim Jakovlevits Rasputin (18421916), ema aga Anna Vassiljevna. Mõlemad pärinesid tavalistest taluperedest. Ka Rasputin oli oma elu seimesed 25 aastat tavaline talupoeg, ehkki paistis silma joomise ja vargustega. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. Ta hakkas mööda Venemaa pühapaiku ringi rändama ning palvetas mitu korda päevas.
sünniaja kohta on palju vaieldud. Põhjuseks on see, et Rasputin on oma süniaja kohta valesid andmeid andnud.Tema sünniajaks pakuti erinevaid kuupäevi ja aastaid vahemikus 18641872, kuid Edvard Radzinski leidis teate rahvaloendusest, millest ilmneb, et talupoeg Grigori Jefimovits Rasputin sündis 22. jaanuaril 1869. Selle aasta kirikumeetrikat säilinud pole, kuid see on siiski kõige tõenäolisem Rasputini sünniaeg. [2] Rasputini lapsepõlvest on väga vähe teada. Teada on tema isast Jefim Jakovlevits Rasputinist ja tema emast Anna Vassiljevnast, kes mõlemad on pärit tavalistest taluperedest. Samuti on teada näiteks, et Grigori Rasputinil oli õde Maria ja vanem vend Dmitri. Tema õde uppus järve ja tema vend suri kopsupõletikku. Needki sündmused olid Rasputinit mõjutanud. Hiljem nimetas Rasputin oma kaks last Mariaks ja Dmitriks. [3] Rasputin elas oma elu esimesed 25 aastat Siberis ilma erilise kuulsuseta ning tegeles joomise ja patueluga
Hakkasid tulema aurulaevad ja auruvedurid. Kuid selle peale, et nii levinud sõidukile korralik pidur teha, polnud keegi tulnud! Lõpuks siiski- vastavalt 1853. ja 1855. aastal-sakslane Philipp Moritz Fischer ning prantslased Pierre ja Ernest Michaux oma pedaalesiveoga ratastele pidurid, millele inimkond võlgneb tänu lugematute lõhkilöömata peade ja murdmata kontide eest. Nüüd olgu aga öeldud, et jalgratas hakkas naljanumbrist muutuma päris tõsiseks asjaks. Lukksepp Jefim Artamonovit ja vabahärrast metsaülemat von Draisi omal ajal auavalduste ja kuldtükkidega just üle ei külvatud. Esimesel küll vedanud alguses keisriga, sest sattunud sobival hetkel tolle silma alla. Aga isegi professoriks saanud vabahärral tuli vanaduspäevil vaesuses virelda. Kui pärast surma ta vähene vara enampakkumisel maha müüdi, saadi kokku kõigest 53 marka. Kuulus sõiduriist oli arvatud kõigest viie marga vääriliseks.
Igal aastal hakkasid toimuma koolinoorte esivõistlused ning malematsid Tallinna ja Helsingi vahel. 1920. aastatel olid parimad mängijad Mikenas, Herbert Virkus ja Johannes Türn. 1930. aasta koolinoorte meistrivõistlustel tuli esikohale tulevane Eesti parim mängija Paul Keres (teiseks tuli võitja vanem vend, tulevane füüsik Harald Keres). 1930 toimus Tallinnas paremate Eesti maletajate turniir, millest võttis osa tolleaegne maailmameistrikandidaat Jefim Bogoljubov, kes üllatuslikult jäi Mikenase järel teiseks. 15. jaanuaril 1931 asutas Johannes Raad pärast kahte ebaõnnestunud katset (1923 ja 1927) Eesti Maleliidu. Sama aasta augustis astus Eesti Maleliit FIDE liikmeks. 13 Päevakorda tõusis osalemine 1931. aasta maleolümpial, kuid rahaliste raskuste tõttu ei osaletud sellel ja ka järgmisel olümpial
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
