Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? Niikaua kui inimene elab, ...
mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi on leitav akadeemilisest väljaandest “Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole
Omavalitsuse tulude-kulude struktuur 2007 aastal Kodanik Voolaid 2011 Üldine info · Kohalike omavalitsuste tulud kasvasid 2007. aastal kokku 11,3% ehk 2,0 miljardit krooni · Omavalitsusüksuste tulud varade müügist liikusid 2007. aastal tavapärasemale tasemele ning vähenesid eelmise aastaga võrreldes 1,0 miljardit krooni. Üldine info · Omavalitsusüksuste tulud tulumaksu laekumisest kasvasid 2 miljardit krooni (+26%) ning tasandusfondist 0,3 miljardit krooni (+25%). Tulud
tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile- Optika" http://1baizhongyanse.files.wordpress.com/2008/10 http://www.hipusa.com/webmd/images/health_and_
MaiaLiisa Voolaid FT I Plaastribade asetamine spetsiaalse metoodikaga kehaosadele Piiratakse teatud kindlasuunalisi liikumisi, teistes suundades on liikumine vaba Moodustatakse kange, mitteliikuv side Kasutatakse erinevates piirkondades Suurendab paranemist Kaitse ja tugi vigastatud kehaosale Samal ajal lubades optimaalset funktsionaalset liikumist Limiteerib vigastavaid liigutusi Võimaldab varajast sportlike tegevuste jätkamist Protseduuri läbiviija hindab sporditeipimise eesmärke ja situatsioone, mida tuleb vältida Teipija teadmised ja teipimistehnika kvaliteet Enne teipimist arstlikkontroll ja arsti luba teipimiseks Terapeutiline hoolitsus enne teipimist elektrilised rakendused Paistetus peab olema alanenud Valu ja ebamugavustunne minimaliseeritud Parima keskkonna tagamine kudeme taastumiseks ja paranemiseks Ei tohi liialt vara alu...
Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tule...
Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald.
Maia-Liisa Voolaid FT I Võeti kasutusele 2002. aastal Loojateks Izabel ja Richard Koscienly Mõeldud neuroloogiliste häiretega inimestele Patsiendile koostatakse spetsiaalne programm Kasutatakse mitmeid vahendeid, peamine on dünaamiline propriotseptiivne ortoos TheraSuit Koosneb erinevatest osadest: müts, vets, püksid, põlve padjakased, käe- ja jalanõudekinnitused Ühendatud omavahel elastiksidemesüsteemiga Hingav ja vastupidav kangas Põhineb programmil, mis koosneb intensiivsetest ja konkreetsetest harjutustest Kasutusel mitmed abivahendid ja nende toel tehakse terapeutilisi harjutusi Füsioterapeudid spetsiaalselt koolitatud Üks seanss kestab kolm tundi, mis toimub viis korda nädalas, kolm nädalat järjest Soojendus, kudede massaaz Universaalsed harjutused Tasakaal, koordinatsioon Harjutused ämblikul Kõndimisharjutused Funktsionaalne treening Peaeesmä...
- , : , : - 2013 ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2 , , , 70% ...
või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Kasutatud kirjandus: 1. Henn Voolaid, Füüsika 11. klassile Optika, Tallinn: "Koolibri", 1999, lk 68- 69 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida ...
C konstant ( tavaliselt 0,61) poolnurk, millega objekt projekteerub objektiivläätsele (lambda) valguse lainepikkus (delta) - lahutusvõime (eeta) objekti ja läätse vahelise keskkonna murdumisnäitaja 5 Kasutatud materjal: Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile Optika" Tallinn ,,Koolibri" 1995 LK 50-51 http://www.novaator.ee/ET/tehnika/maailma_voimsaim_optiline_mikroskoop_suudab_piiluda _viirusi/ Väino Sammelselg ,, Eksperimentaalsed meetodid materjalifüüsikas", Optiline mikroskoopia I LK 9-10 O. Kabardin ,,Koolifüüsika käsiraamat" LK 237 http://www.fi.tartu.ee/labs/nfl/mtl/images/mikro1.jpg 6
html (21. veebrur 2008) Ronan, P. 2007 http://en.wikipedia.org/wiki/Image:EM_spectrum.svg (1. märts 2008) Sepp, S. 2007. Kuidas töötab mikrolaineahi. http://www.tarbijakaitse.ee/print.php?sid=5145 (21.veebruar 2008) Sepp, T. 2007. Mikrolaineahi. Horisont, nr 3. Shelley, T. 2007. Inside view on deep heat. http://www.eurekamagazine.co.uk/article/9659/Inside-view-on-deep-heat.aspx (5. märts 2008) Sääsk et al= Sääsk, A.; Voolaid, H. 2000. Võnkumised ja lained. Tartu, lk 21. Toastmaster...= Toastmaster Inc. 2003. Microwave owner's manual. http://www.yinyanghome.com/Products/Icebox/Microwave.pdf (5. märts 2008) Ugaste, Ü. 1998. Füüsika gümnaasiumile II. Tallinn: Avita Vollmer et al= Vollmer, M.; Möllmann, K.-P.; Karstädt, D. 2004 Physics Education 39(6). IOP Publishing Ltd Voolaid, H. 2005. Optika: Loengukursuse FKEF.06.039 konspekt loodusteaduste õpetaja eriala üliõpilastele
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks a...
Kuigi Rabanne on moeloomisest tänaseks juba tagasi tõmbunud on ta arengutega täiesti kursis. Samuti meeldib see, tema tänapäeva kollektsioonides on disainerid, säilitanud temale iseloomulikke metalldetaile, karusnahka ja holograafilisi kangaid. Kindlasti on Paco Rabanne looming mõeldud neile naistele, kes ei karda erineda, kuna selliste riietega ruumi astudes pälvid sa hetkega kõigi tähelepanu. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Voolaid, T. (2002) . Mõistatuslik Paco Rabanne. Avenüü, suvi, lk 70-71 2. Tamming, K. (2005). Paco Rabanne moemaja muutuste lainel. Avenüü, sügis, lk 146-147 3. Karik, K. (2011). Paco Rabanne`i teine tulemine Mood, aprill, lk 52-53 4. Pärn-Valdoja, K (2008). Paco Rabanne`i kuldne maailm Stiil, oktoober, lk 138-139
wdIX Kvantoptika Valguse neeldumisel või kiirgumisel käitub valgus osakeste voona. Valguse lainelisi ja 34 osakese omadusi seob Plancki valem: E=h·f ,kus h=6,63·10 Js on Plancki konstant ja f c on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsuse...
Nüüdseks on turistidele uudistamiseks päevavalgele toodud see vähene, mis kunagiste suurte mängude kohast on säilinud. Prantsuse pedagoog ja sporditegelane Pierre de Coubertin taastas olümpiamängude idee ja pani aluse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele. 1896. aastast korraldatakse iga nelja aasta järel nüüdisaegseid, kogu maailma haaravaid olümpiamänge. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kuningas, T., Voolaid, K. Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997, 192 lk. 2. Köthe, R. Ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2005, 127 lk. 3. Palamets, H. Vaatemängud läbi aegade. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2006, 159 lk. 4. Perrudin, F. Tsivilisatsioonid. Tallinn: Sinisukk, 2004, 122 lk. 8
fotoelemendi spektraalne tundlikkus ei lange kokku). Kaliibrimis- ehk dispersioonikõvera koostamisel tuleb lähtuda asjaolust, et see kõver on alati sujuv ja kõverus ühemärgiline. See asjaolu võimaldabki ära tunda kõik elavhõbeda spektri jooned. Kaliibrimise õigsuse tunnuseks ongi kõvera sujuvus ja kõigi punktide paiknemine kõveral. Põhimõtteline dispersioonkõvera kuju on toodud joonisel Kasutatud kirjandus Raamatud: · Voolaid, Enn. Füüsika XI klassile ,,Optika", Tallinn ,,Koolibri", 1995. Internet: · http://et.wikipedia.org/wiki/Spekter · http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:y8VEfeBvGBYJ:parsek.yf.ttu.ee/inst/materjalid%3Fmis %3DPraktikumid%252FKaasaegne%252F19.pdf+spektraalanal%C3%BC %C3%BCs&hl=en&pid=bl&srcid=ADGEESh9XqIdDojasXWjfO8ShhZLoMm pkn52iBrRQ2GHfAYrhqYjrCehUj5yx5z1HamW287O75tq5Wc_EuRhAwjPbV F6eZ8H6u8dlj1uP8p0Huiaky_r6KSG0pSGMXl-
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Maia-Liisa Voolaid KUIDAS LUGEDA MÕTTEID ZESTIDE JÄRGI Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................
Tallinna 37. Keskkool 12.klass Getter Voolaid Jooga Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis see jooga siis õieti on? 4 Jooga liigid 5 Kokkuvõte 9 Pildid 10 Kasutatud kirjandus 11
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 ...
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo-
38. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Vaata punkt 37 39. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljana koomikaelement. ''Mida tähendab optimist?'' ''Optimist on see kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe maja ehitama.'' 40. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Piret Voolaid ''Täägin, järelikult olen olemas'' 41. Missugused rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? 1. Kommunikatiivne kui teaduslikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti 2. Mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti 42. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Rahvalulu variant ja tüüp. 43
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3
Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8
Usundilised muistendid Üleloomulikud olendid - Kurat 1. Kurat metsateel 2. Kurat kaardimängiate seas - Võõra kuju 3. Kurat viib tüdrukuid Traditsioonilised süžeed Kohtumine heinasaoga / autoga Kurat tantsupeol / kurat diskol Muistendižanri ümbermõtestamine Valguslik võitlus ebausuga Rahvaluuleteaduse professionaliseerumine Terminoloogia väljakujunemine Rahvaluule lühivormid. Aines ja uurimine Piret Voolaid Rahvaluule vorme näeme kogu aeg igal pool. Ka uuendatud kujul. Ka ajakirjanduses kasutatakse palju vanasõnu. Kolm folkloori põhivormi: Vanasõnad Kõnekäänud Mõistatused. Distsipliin, mis tegeleb: Vanasõnade uurimisega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändude), on parömioloogia (ütlus, vanasõna, õpetussõna). Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna lühivormide töörühm
näitel. Tsentris asuvad nö tavalised mõistatused, mis annavad lahendist peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, keskendudes enamasti füüsilistele omadustele, oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on konkreetsemad kuid ei pruugi alati teenida mõistatamise vaid vahel ka nalja viskamise eesmärki. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997) Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata.
Keerdküsimused (naljaküsimused) vs anekdoodid. Nt: ,,-Kes on optimist? See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: ,,Siiski läheb kõik hästi!""; ,,Juku küsib isalt: ,,Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse
Keerdküsimused (naljaküsimused) vs anekdoodid. Nt: ,,-Kes on optimist? See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: ,,Siiski läheb kõik hästi!""; ,,Juku küsib isalt: ,,Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse
,,Koit ja hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta". Friedrich Reinhoold Kreutzwalt (1803-1882) o Saksakeelsed artiklid 1836-1863; o eestikeelsed kirjutises väljaandes ,,Sipelgas" 1843-1861; o Koostöös A. H. Neusiga kogumik 1854; o Eepos ,,Kalevipoeg" 1857-1861; o ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1866. Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur; folkloori lühivormide uurija e parömioloog (lühivormide uurimine) ,,Täägin järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist
Abiks füüsikaõpetajale, REKK, Tln, ?? - ??lk 3. Mõõtemääramatuse väljendamise juhend, RMK, Tartu, 1996, 152 lk 4. US National Institute of Standards and Technology's web site http://physics.nist.gov/cuu/Uncertainty/index.html 5. Sena L, 1985, Füüsikaliste suuruste mõõtühikud ja nende dimensioonid, Tln, 224 lk 6. Laaneots R, 1994, Metroloogia, Tln, 87 lk. 7. Tammet H, Füüsika praktikum, Metroloogia, Tln , 1971, 240 lk 8. Voolaid H, 1986, Mõõtevigade hindamine füüsika praktikumis, Tartu, 56 lk 9. Tarkpea K, Voolaid H, 1999, Laboritöid füüsikast, Tartu, 147 lk 10. Kudu K, 1982, Elektripraktikumi tööjuhendid, Tartu, 298 lk 11. Tamm E, 1978 või 1987, Üldmõõtmiste praktikumi tööjuhendid I, Tartu, 84 lk Elekrimõõtmised LISA 18. t-jaotus
septembril 1931. aastal. Nissi Avati 18.06.1933 Punasest graniidist mälestusmärk asus Nissi kiriku esisel platsil. Ehitustöödeks sõlmiti 1933. aastal leping arhitekt Karl Lüüsi ja kujur Richard Hammeriga. Sammas koosnes kahest teineteise peale paigaldatud kivitahukast, mille ülemisel plokil oli langenud sõdalase bareljeef. Monument avati 18. juunil 1933. aastal, selle pühitses EELK Nissi koguduse õpetaja Julius Voolaid. Nissi täitevkomitee korraldusel tõmmati sammas 1946. aastal traktoriga pikali. Selle tükid veeti surnuaia taha kruusaauku. Uue mälestusmärgi ehituseni jõuti ligi pool sajandit hiljem. Töö teostas ARS-Monumentaal. Samba raius välja Arvu Düna, teksti Leo Meigas. Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi valmistas Ants Viitmaa. Mälestusmärk avati 23. juunil 1994. aastal Nissi kihelkonna päevade raames. 30. juunil 2000
Kaido Kepp Akad.tee 3-454 620 4072 Kaie Kerem Akad.tee 3-479 620 4054 Kaire Põder Akad.tee 3 620 4069 Kaire Sõmer tööleping peatatud Kairi Põder Akad.tee 3-246 620 3535 Kairit Kobin tööleping peatatud Kaja Lutsoja Akad.tee 3-455 620 4059 Kalev Jõgi Akad.tee 3-411 620 3967 Kalle Ahi Akad.tee 3-457 620 4065 Karen Voolaid Akad.tee 3-249 620 3537 Karin Lindroos Akad.tee 3-227 620 4103 Karin Reinhold tööleping peatatud Karsten Staehr Akad.tee 3-486 620 4062 Katrin Arvola Akad.tee 3-362 620 3962 Katrin Paadam Akad.tee 3-240 620 4106 Kersti Linask Akad.tee 3-234 620 4120 Kristel Siilak Akad.tee 3-238 620 4107 Kristi Joamets Akad.tee 3-229 620 4101
1498 2551 Tishtshenkov Aleksander Tallinn 04:20:10 M55 527 564 Toss Kaarel Viljandi 03:32:26 M55 1692 1006 Ulevicius Henrikas Leedu 04:30:54 M55 1620 1478 Vaindlo Raul Harju 04:26:58 M55 2081 1945 Vanags Janis Läti 04:58:48 M55 1056 1134 Volkov Peeter Pärnu 03:58:48 M55 984 601 Voolaid Peeter Valga 03:55:20 M55 1224 1203 Änilane Juhan Viljandi 04:06:47 M55 611 1596 Arakas Mart Harju 03:36:27 M60 1322 2634 Grinbergs Ilgvars Läti 04:11:32 M60 1727 1353 Kaasik Enno Tallinn 04:32:47 M60 1577 1062 Kainel Mart Tartu 04:24:32 M60 1461 1381 Kallemets Mati Läänemaa 04:18:24 M60
Tuulik (ak, kb) Veting, Georg (k) Vetting, Vera (kl) Udrik, Adolf (v) Vichmann, Oskar (s) Ufer, Edgar (kl) Viikberg (v) Urmet, August (v, s) Viilup, Johannes (v) Uus, Edmund (cel) Vikentjev (sph) Uusmann, Ants (s) Volde (kl) Uustalu (dr) Volkov, Boris (bž, k, ak) Uvah (dr) Vollmann, E., vt Voolaid, E. Voolaid, Elmar (trb) Vulpak (v) 200 Värik, Artur (v) Värk, Hans (tr, k) Värk, Uno (tr, ak) Õunapuu, Endel (as) Õunapuu, Oskar (v) Ülevain, Edmund (tr) 201 LISA 15. TARTU DŽÄSSMUUSIKUTE NIMEKIRI Koch (ak) Ainla, Endel (kb) Kont, Karl (ak, cl) Allmere, Aksel (cel) Koort, Viktor (dr)
Kaido Kepp Akad.tee 3-454 620 4072 Kaie Kerem Akad.tee 3-479 620 4054 Kaire Põder Akad.tee 3 620 4069 Kaire Sõmer tööleping peatatud Kairi Põder Akad.tee 3-246 620 3535 Kairit Kobin tööleping peatatud Kaja Lutsoja Akad.tee 3-455 620 4059 Kalev Jõgi Akad.tee 3-411 620 3967 Kalle Ahi Akad.tee 3-457 620 4065 Karen Voolaid Akad.tee 3-249 620 3537 Karin Lindroos Akad.tee 3-227 620 4103 Karin Reinhold tööleping peatatud Karsten Staehr Akad.tee 3-486 620 4062 Katrin Arvola Akad.tee 3-362 620 3962 Katrin Paadam Akad.tee 3-240 620 4106 Kersti Linask Akad.tee 3-234 620 4120 Kristel Siilak Akad.tee 3-238 620 4107 Kristi Joamets Akad.tee 3-229 620 4101 Kristiina Kerge Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
