kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml). Töö käik a) Viskosimeetri veevaru määramine
Suurendab verevoolu/juurdevoolu töötavates lihastes.Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames.Suurem vere hulk südames treeningu ajal vähendab potentsiaalseid südame häireid ja südame isheemiat. Vähendab lihase/lihaste viskoossust.Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja „järeleandlikkust“ ehk siis kui lihase viskoossus on vähenenud on vähenenud ka lihase tööd ja kontraktsioone takistavad jõud, mis tulenesidki lihase viskoossest seisundist.Seega lihastöö on siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus suurem. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed.Varane higieritumise käivitumine soodustab kuumuse kadu kehast läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt keha ülekuumenemise ohtu
wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika EN ISO 12185 Tihedus 15 °C juures kg/m3 720...775 EN ISO 3675 Oktaaniarv EN ISO 5163 mootorimeetodil
Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jōud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1- )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus,
väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. t -t x = 1 + ( 2 - 1 ) x 1 t2 - tx = k (1 - 2) t Katsetulemused mPa s cm3 Kuul nr. 4 Kuuli constant K= 1,181634 g Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 Katse nr Temperat Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus uur langemis tihedus mPas 0 e aeg katse C temperat s uuril 2 g/cm3 1 2 3 Keskmin e 1
VULKANISM JA MAAVÄRINAD VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem.
(minimaalse ja maksimaalse vahel) Kontrollida iga 30000km/24 kuu järel. Vedelik DRAULIQUID-LV DOT 4 Drauliquid-LV Super DOT 4 on premium pidurivedelik, mis on spetsiaalselt välja töötatud viimase põlvkonna autodele (autodele, millel on elektrooniline turvasüsteem). On oluline, et sõidukitel oleks hea kiire reaktsiooniaeg, isegi madalatel temperatuuridel. Sellepärast on oluline lisa manööverdamisruum keemistemperatuuridel. Vedeliku omadused: - Äärmiselt madal viskoossus, isegi väga külmades tingimustes - Kõrge keemistemperatuur (mõlemad, nii kuiv kui ka märg) - Ei mõjuta tihendit - Annab hea korrosioonikaitse Toote spetsifikatsioonid: FVMSS 116 DOT 4 SAE J1703, ISO 4925 Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 1,035 Viskoossus temperatuuril -40°C, mPa.s 855 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 2,70 Leekpunkt PM, °C 150
muutus dC, siis on vastav liikumapaneva potentsiaali muutus järgmine ühe mooli osakeste jaoks Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kuna me antud juhul uurime üht osakest, siis jagame selle avogadro arvuga (boltzmanni konstant) Kui aga osake liigub, siis mõjub tema vastu jõud. Vedelikus oleks see viskoossus. Kuna me uurime osakest, siis oletame et liikuv osake on ühtlasti punktmass, mis avaldab survet punktpindalale. Sellisel juhul iseloomustab viskoossust valem. Newtoni kolmas seadus ütleb meile, et mõju ja vastasmõju on võrdsed, seega. = .) Paneme ja saadud valemid kokku See ongi difusioonikonstandi avaldis, k on Boltzmanni konstant, T on temperatuur, f on viskoossustegur. Difusiooni sügavuse avaldis Võtame Ficki I seadusest tuletise x-i kaudu , kui D=const siis
Nafta ja naftasaadused Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud.
Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 6 VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
ml ja 50 ml, pipetid, destilleeritud vesi, 2,0 g/100ml PVA 5 4/5 20/25 1,6 (polüvinüülalkohol). Keskmine temperatuur 22,41oC Töö käik: Esmalt lisati pipetiga mõõtekolbidesse kindel hulk alglahust Lahusti viskoossus katsetemperatuuril o= 8,92 mPa.s (Tabel 1 järgi). Edasi lisati igasse mõõtekolbi destilleeritud vett ning Voola mise mõõtekolb täideti kriipsuni. Kapillaarviskosimeetriga tehti esimesed Lahus aeg
Jõuülekandeõlide põhiomadused: · kulumis- ja sööbimisvastased omadused · viskoossuse sõltuvus temperatuurist · termiline ja oksüdatsioonikindlus · stabiilsus säilitamisel · võime kaitsta korrosiooni eest · võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus · mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele. SAE 90, 140 ja 250 klassi õlidel on viskoossuse piirmäär määratud ainult +100oC juures. NB
Naftast keeb kuni (450-500)oC 80% proovi mahust, harvem (560-580)oC 90-95%. Aviobensiinide keemistemperatuuride vahemik (40 - 160..180)oC Diislikütusel (180...360)oC Reaktiivpetroolil (140...250)oC Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud.
- Komponentide metallistruktuur võib muutuda koormuste mõjul põhjustades väsimuskulumist. Vedeliku saastatus ja vesi pumpade laagreil on samuti kulumist suurendavad tegurid. Viskoossus [mm2/s] Aeroõli Temperatuur [°C] Sele 3.2 Viskoossuse sõltuvus temperatuurist 30 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud - Pikad seisakuajad ja mittesobilikud Viskoossuse sõltuvus töörõhust
Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu: , , kus H= 100 mm (äärmiste
sealt kapi põhjas olevasse basseini. Veele lisatakse koagulante, mille mõjul värv settib basseini põhja või kerkib pinnale. Koagulandid valitakse vastavalt kasutatavale viimistlusmaterjalile. Tööprotsessi jooksul tuleb koagulante lisada vastavalt pihustusjäägi kogusele senikaua, kuni vesi küllastub kuivainejäägiga. Seejärel vajab nii kamber kui veemahuti korralist süvapuhastust. 10) Mis mõjutab oluliselt värvi viskoossust Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suuurenemisel viskoossus suureneb.
1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked
· pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1. Tihedus - aine tihedus kujutab massi ja mahu suhet ( kg/m3 );mootoriõlidel on see 820 ... 950 kg/m3 Erikaal - aine kindla mahuga massi suhe sama suure mahuga vee massi temp. 20 oC 2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI -süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). Mootoriõlide viskoossust mõõdetakse +100 oC juures. Tänapäevastel mootoriõlidel tuuakse välja ka nn. HTHS- viskoossus, mis iseloomustab õli omadusi
Tänapäeva autotehnika puhul pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, vähenevad õli kogused agregaatides ja tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Õlide füüsikalis keemilised omadused: 1. Tihedus aine tihedus kujutab massi ja mahu suhet ( kg/m3 ) mootoriõlidel 820 ... 950 kg/m3 Erikaal aine kindla mahuga massi suhe sama suure mahuga vee massi temp. 20 oC 2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). 1 cSt = 1 mm2/s Mõõdetakse +100 oC juures. Kui kinemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga
VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit. Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634 kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 Vedeliku tihedus Vedeliku Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg s katse viskoossus nr temperatuuri 0 C mPa*s keskmin l 2 3 1 2 3 g/cm e
2) Stabiliseerijad emulsoonidele ja disperisoonidele 3) Kilesid moodustavad ja katvad ained (saab kaitsta tundlikke toiduaineid ebasoovitavate muutuste eest) 4) Inertsed täiteained suurendamaks seedimatu ballastaine huka toiduaines Polüsahhariidide funktsioonid (baseerumisega erinevatel omadustel): 1) Lahustumatu vorm (tselluloos) 2) Hea paisumisvõime (tärklis, guaraan kumm) 3) Lahustuvus nii kuumas kui ka külmas vees 4) Väga madal viskoossus väga kõrgetel kontsentratsioonidel (kummi-araabik) 5) Kõrge viskoossus madalatel kontsentratsioonidel (guaraan kumm) 6) Madalatel temperatuuridel moodustavad temperatuur-pööratava geeli 7) Kõrgenatud temperatuuril enamus geele sulab 8) Mõned tselluloosi derivaadid just geelistuvad Lahustuvus Polüsahhariidid sisaldavad glükosüüljääke, millel on keskmiselt kolm hüdroksüülrühma.
destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Selle järgi jagunevad diislikütused järgmiselt:
jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste.
maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide vulkaanid on Suured gaasi pilved, mandritel kilpvulkaanid nt
Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni.
3 -soojusagensise tihedus 30 2 atm juures , kg /m Gvesi -soojusagensise masskulu , kg/s 3 V vesi -soojusuagesise masskulu , m / s Torude arv Välisdiameeter d o=d välis 20 mm (Mikkel, 2013) Seina paksus d seina 2 mm (Mikkel, 2013) Sisediameeter di =d sise 20-22=16 mm=0,016 m Viskoossus 78° C 2,9710-4 (Pas) (Wolfram Alpha, 2017) Torude arv soojusvahetis: 4G A ¿ n= CITATION 3 (Sinnott ,2005) d sise G A - oktaani masskulu (kg/s) d sise - soojusvaheti torude sisediameeter (m) Re - Reynolds´ i arv - oktaani viskoossus (Pa*s) kg 43,273 s n= -4
on vajalik nii diagnostikaks kui ka ravi määramiseks. Erinavad hematoloogilised haigused võivad põhjustada vere reoloogiliste omaduste muutust ning need häired omakorda võivad väljenduda sümptomitena. Nii näiteks ei saa enam lugeda hüperviskoossust omaette kliiniliseks sündroomiks. Samuti võib käsitleda mitmeid verehaigusi lähtudes mehhanismist, mille kaudu nad häirivad vere voolamist. Vere hüperviskoossuse patofüsioloogia Inimese veri on ebatavaline vedelik, kuna tema viskoossus sõltub vere voolamise kiirusest ja on seega mttenjuutonlik vedelik. Samas aga kui eraldada plasma tsentifuugimise teel ja seda samades tingimustes uurida, käitub see nagu tavaline (njuutonlik) vedelik ja säilitab oma viskoossuse ka erinevate kiiruste juures. Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere
Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat, purustatud kivimeid ja gaasi. Kustunud vulkaanid - inimajaloo vältel pole pursanud suikunud vulkaanid Aktiivsed vulkaanid - pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Magma viskoossus - omadus, mis määrab kas purse on plahvatuslik või mitte. Magma moodustub osaliselt üles sulanud kivimitest. Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur. Gaasiderikas laava vedelam, voolab paremini, viskoossem laava on gaasid kaotanud. Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.)
aktiveerimisenergia. Töö käik Viskosimeeter on ühendatud termostaadiga, millega reguleeritakse temperatuuri. Katset võb alustada 10-15 minuti järel, mil temperatuur vedelikus(viskosimeetris) ühtlustunud. Seejärel pööratakse viskosimeetrit ja mõõdetakse aeg, mil kuulike läbib kriipsukestega tähistatud vahemaa. Tehakse 3-5 mõõtmist ja arvutatakse nende keskmine. Seejärel temperatuuri tõstetakse ja katset korratakse mitme erineva temperatuuri juures. Valemid Vedeliku viskoossus : , kus on kuuli tihedus ja on vedeliku tihedus. Katsetulemused Jrk. Temp(°C) Vedeliku Vedeliku tihedus viskoossus 1 2 3 Keskmine 1 25 61,5 62,0 63,0 62,2 1,25705 506,6
Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk Katseandmed: Tabel 1 Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektro- Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine foreesi aeg (vesi) dielektriline
aset ka kartulite ja paneeritud toodete praadimisel, jahu kuumutamisel (kastme valmistamisel). Tärklise muutumine... Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad, protsess algab temperatuuril 50-60 C. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100 C juures tekib viskoosne lahus (kissell). Tärklise edasisel kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad (kisselli veeldumine), tärkliseterad võivad lõhkeda ka intensiivse mehhaanilise mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärklise muutumine... Tärkliselahuse viskoossust mõjutab ka keedusool ja happed (viskoossus väheneb). Kuna tärklis seob kliisterdudes vett, siis tärkliserikaste toiduainete mass kuumtöötlemisel oluliselt ei vähene, mõnedel toiduainetel (teraviljatoodetel) isegi suureneb.
17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2)g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1- 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Katseandmed: Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline
Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline
mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; olulisus: voolukiirus. Soojuslikud protsessid – jõud: temperatuuride vahe; kaastegurid: viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), soojusjuhtivus (mida suurem, seda kiiremad), kihi paksus (mida paksem kiht, seda aeglasem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem); olulisus: agregaatoleku muutus ja temperatuuride ühtlustumine.
oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus
Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri hõõrdekoefitsent ja vedelvoolavus. PET (Polüetüleentereftalaat) Üks olulisemaid omadusi on PET-il sisemine viskoossus. Materjali sisemist viskoossust mõõdetakse detsiliiter grammi kohta. See sõltub polümeeri ahela pikkusest. PA (polüamiid) äärmiselt vastupidavad, mis pärast kasutatakse neid tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid PVC (Polüvinüülkloriid) kasutatakse laialdaselt ehituses, sest on kergesti töödeldav ja vastupidav. PS (polüstüreen)- võib olla nii termoplastik kui termoset. Puhas tahke polüstüreen on värvitu.
edasiliikumise ulatuse ja suuna. Katsetulemused ja arvutused Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedeliku Elektroforeesi Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumi dielektriline aeg viskoossus elektroodidel kaugus, ne läbitavus 140 0,19 0,011 1800 81 Elektrokineetilise potentsiaali arvutan järgmise valemi abil: Kus külgvedeliku viskoossus, piirpinna edasiliikumise kiirus, elektrivälja tugevus, vaakumi dielektriline läbitavus,
8 km süg. 208 m) vallandunud CO2 pilv 1700 lämbunut Kilauea köislaava vool Laavavoolud Köisjas (pahoeoe) Rahnjas (aa) 5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%) Basaltne 48 1250 102 102 (4%) Vee viskoossus temperatuuril 20
Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine. Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid. f = 6rv on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. 4/3r3(1-2 )g = 6rv 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9v v =H/t, H = 100 mm, t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, = k (1 - 2) t EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. Katsetulemused. Kuuli konstant K=1,181634 mPa*s*cm3/g kuuli tihedus 1=8,150 g/cm3
valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud µ väärtuse õigsuse kontrollimisek tuleb teha kindlaks kas Stoeksi valemi kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re < 103 Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, s.o. võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: (10) kus k on Boltzmanni konstant (1,381*10-23 J/K), T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise.
liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid.
Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud).
impulsimomenti. 2. Eneseiduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus . Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Juhi ehk pooli induktiivsus näitab kui suur eneseinduktsiooni emj. tekib selles juhis, kui voolutugevust temas vähendada 1A võrra sekundis. 3. Viskoosus Kõikidele reaalsetele gaasidele ja vedelikele (voolistele) on omane viskoossus ehk sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub muuhulgas selles, et voolises tekkinud liikumine lakkab vähehaaval, kui liikumist tinginud põhjus kaob. Voolamine võib iseendast olla kahte põhiliiki. Laminaarse ehk kihilise voolamise puhul vedelik otsekui jaguneb kihtideks, mis ei segune omavahel ning libisevad üksteise suhtes. 4. Valguse peegelumise seadused Valguse peegeldumisel kehtib valguse peegeldumisseadus, mis ütleb, et valguse langemisnurk on alati võrdne valguse peegeldumisnurgaga. 5
Valem. Vedeliku kihtide kiirus torus sõltub ristlõike muutumisest voolutorus, rõhu muutumisest voolutorus ja turbulentsest voolamisest. 57.Mis on Reynolds´i arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas(kõige olulisem mõõtmatusuurus vedelike dünaamikas). Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega(sõltub mõjuvast inertsijõust ja takistavatest jõududest). See arv ongi inertsi ja viskoossus suhe ja seda kasutatakse juhul kui on vaja kindlaks teha kas vool on laminaarne(madal arv) või turbulentne(kõrge arv) 58.Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 . Kui veresoone raadus suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes?
mis vereplasmaga seguneb, aga loomadel madalamad väärtused. · veistel 6-8, · hobusel 7-12, lümfisõlmedes, tonsillides jt. 31. Vereplasma ja seerum ning soonestikust ei välju ning teatud 9. Vere ja plasma viskoossus. Er arvu vähenemine viitab lümfaatilistes organites lümfaa- nende saamine. aja pärast määratakse selle aine Viskoossus aneemiale ja vaegtoitumisele, tilistest tüvirakkudest, kasvu 32. Punaliblede antigeensed lahjendusaste vereplasmas · Viskoossus iseloomustab vere suurenemine kaasneb tavaliselt vee stimuleerib interleukiin-2, mida omadused. Veregrupid ja nende · erütrotsüüdid märgistatakse voolamisomadusi võrreldes veega
lahustuvad happed ja alused, väävel) 5. Mida nimetatakse vedelkütuse absoluutseks tiheduseks ja suhteliseks tiheduseks? kg/m3, kahe aine tiheduse suhe Mis ühikutes mõõdetakse tihedust SI süsteemis? kg/m3 6. Kirjutage valem, kuidas tihedus sõltub temperatuurist. gx=gt+>(t-x) 7. Kirjutage seos oC ja oF vahel? C=5/9(F-32), F=9/5(C+32) 8. Mis on heledate naftasaaduste tähtsaim kvaliteedinäitaja? Mida selle abil on võimalik hinnata? viskoossus, kütuse voolavust 9. Mida iseloomustab nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis? (Võrdluseks: kas biodiislil e rapsmetüülestril või bioetanoolil on fraktsioonkoostis?) Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. 10. Mis temperatuuride vahemikus keevad autobensiinid ja diislikütused? B30-120, D180-360 11. Mida iseloomustab vedelkütuste viskoossus? Milliseid viskoossusi vedelkütuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
