keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest,
laigud.Tihti uuristab endale ise uru, päeval rohkem varjuvad, liiguvad öösel. Toituvad vihmaussidest, tigudest ja teistest aeglastest loomadest. Saaki kombib alul keelega,ajab seejärel suu laiali ja haarab kiirustamata saagist kinni.Teravad, tahapoole kõverdunud hambad hoiavad libedaid väänlevaid ussikesi kindlalt suus.Vaskuss neelab toitu aeglaselt, kallutades pead vaheldumisi kord ühele, kord teisele poole. Kui uss on tagupoolega urus kinni, ajab vaskuss end sirgu ja hakkab kiiresti ühes suunas pöörlema,rebides sel moel saagi küljest tükke. Sünnitab 5...28 poega.Talvitub näriliste urgudes. HARILIK NASTIK Kahe suure,heleda laiguga pea külgedel. Kõht valge, keskjoonel must triip, ülalt tume. Armastab niiskust.Varjub tühimikes puujuurte all, kivihunnikutes, näriliste urgudes. Väga aktiivne, liikuv, võib roomata puudel,ujub oivaliselt.Võib kaldast eemalduda mitme km kaugusele, olla 20 minutit vee all. Tavaliselt ujub,
Ööbik ja vaskuss Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja. Kui siil nüüd sitikat nägi, siis kohkus ta hi...
Toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad võivad suua ka oma nooremaid liigikaaslasi või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada. Vaskuss (Anguis fragilis) Kuigi vasussil pole jalgu, ei saa teda siiski madude alla arvestada. Tegelikult on tal need selgroos algeliselt olemas. Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid, erinevates metsades, põldudel, aasadel ning aedades. Vaskuss on aktiivne videvikul ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Nende keha on vasekarva, selle järgi ka nimetus. Mõndadel isenditel on kehal ka sinakad laigud. Elupaigaks eelistavad nad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks
mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis. Ta võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks, aga sellest poole moodustab saba. Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba. Vaenlased on näiteks rästikud, nugised, rebased. Vaskussil on jäsemete algmed. Ta kuulub looduskaitse alla. Roomajatest üldiselt: Roomajad on soojalembesed loomad. Nad elavad nii vees kui ka maismaal. Roomajad on kõigusoojased. Osadel roomajatel pole jäsemeid. Roomajad sigivad ainult kuival maal
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni.
Eesti roomajad A Eesti Ladina Arusisalik Lacerta vivipara K Eesti Ladina Kivisisalik Lacerta agilis N Eesti Ladina Nastik Natrix natrix R Eesti Ladina Rästik Vipera berus V Eesti Ladina Vaskuss Anguis fragilis
erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel! kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett
täidavad?" . Eesti roomajad Eesti roomajad on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised: arusisalik ( Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis)
isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ARUSISALIK VASKUSS ROHE - KÄRNKONN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LINNUD Madalsoos on väga palju erinevaid linde. Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle.
ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes · Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir
hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all. VASKUSS Vaskuss on 20-60 cm pikkune sisalik. Elavad peamiselt niitudel ja metsades. Vaskuss on saanud nime sellest, et tema läikiv, sageli pruunikas keha meenutab jämedat vasktraadijuppi. Rahvas on nimetanud ta ussiks, kuid loomauurijad loevad teda jalutute sisalike hulka kuuluvaks. Vaskuss eelistab tegutseda videvikus ja öösel. Kuna ta on suhteliselt kohmakas liikuja, hangib ta saagiks aeglaselt liikuvaid loomakesi, nagu putukavastseid, tigusid, vihmausse. Ise võib ta langeda saagiks
Roomajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage roomajate seltsid ja esindajad igast seltsist 2. Nimetage Eesti roomajad, kes neist on looduskaitse all. 3. Kuidas eristate rästikut ja nastikut? Kas nad on mürkmaod? Kellest nad toituvad 4. Nimetage aru ja kivisisaliku tunnused välimuse järgi ja erinevused eluviisis ja paljunemises 5. Kus Eesti roomajad veedavad talve? Kas nad on talvel aktiivsed? 6. Kes on vaskuss ja kas ta on ohtlik? 7. Millised roomajad elavad TÜ loodusmuuseumi vivaariumis? 8. Mis on Jacobsi elund madudel? 9. Mis on ovovivipaarsus? 10. Millest on areneneud kilpkonnade kilp? VASTUSED Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6
Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud, laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks. Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´. Eesti roomajate liiginimekiri: Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara) Kivisisalik (Lacerta agilis) Vaskuss (Anguis fragilis) Nastik (Natrix natrix) Rästik (Vipera berus) Sisalikud Eestis leidub kolme liiki sisalikke. Nendest vaskuss on jalutu ning ülejäänud kaks liiki jalgadega sisalikud. Sisalike sigimine võib ka välimuselt sarnastel liikidel olla erinev ning mõjutada elupaigavalikut. Arusisalik: Pruunikat värvi väga tavaline sisalik, kes asustab rabaservasid, raiesmikke, niiskeid heinamaid, kuid võib elada ka inimeste läheduses. Arusisalik on ovovivipaarne (elussünnitaja) – munad kooruvad munemise käigus või kohe pärast seda. Arusisalik on enamasti pruunikas, noortel loomadel on saba kerest tumedam
Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Harilik kärnkonn Bufo bufo Kuni 15 cm Rohe-kärnkonn Bufo viridis Kuni 10 cm Juttselg-kärnkonn e kõre Bufo calamita Kuni 10 cm
Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed Rebane Rohukurvit Mäger s Metskiur Rabakana Rabapistri k Taimed
Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008) u 200 liiki on Eestis regulaarsed haudelinnud u 35 liiki on regulaarsed läbirändajad · Eesti rannikumeri on tähtis veelindude pesitsusala (Matsalu, Puhtu, Vilsandi) Linnud siniraag jäälind vaenukägu peoleo Linnud soopart sarvikpütt järvekaur tutkas Linnud merikotkas kalakotkas
Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder Madalsoodes pesitseb ligi 100 Rukkirääk linnuliiki Metskiur Põõsalinde
III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik) III-kategooriasse kuulub 4 liiki (Nastik, Rästik, Vaskuss ja Arusisalik) Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi
Selts Iseloomulikud Sugukonnad Liigid tunnused Sabakonnlased Sabakonnalised on Salamanderlased Harivesilik-Tema sisalikulaadse selg on tume- kehakujuga. pruunikasmust. Nahk Puuduvad kopsud. pole sile vaid, vaid Saba on olemas teraseline. Tähnikvesilik-Saba on pikk, mis moodustab peaaegu pool tema keha pikkusest. Nahk on sile ja peensõmerjas. Päriskonnlased Keha on Mudakonlased ...
liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik. · Haruldased ei ole Eestis ka kivisisalik ning vaskuss. · Saartel on sagedamini kui mujal leitud melanootilisi roomajaid
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: ...
Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS:
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, hikkoripuu, tamm, Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres habehein, preeriaroh sibultaimed, kõrrelised Vahemereline Lähis- Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, Oliiv, oleander, loorber põõsastik ja mets troopiline läänerannikul, pulstikits, känguru piinia, iilekstamm,
pähklipuu, metssiga, punahirv, pesukaru Parasvöötme Parasvööde Mandrite Must- Hõbevaher, Piison, stepi- Maavarade erosioon rohtla siseosas 45- mullad preeriarohi, vaskuss, kaevandamine, 35ll/pl stepirohi, stepi-tuhkur, rändkarja- kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade
Rohtla Sandra Ivanov Tüüpiline rohtla Levik: v Mandrite siseosades ja rannikul v Parasvöötme lõunaosas, keskmistel laiuskraadidel, 4055° pl ja ll v Rohtlate levikut soodustab kuiv kliima Levik: Kliima: v Kuiv v Alad, kus sajab vähem kui jõuaks ära aurustuda v Sademeid umbes 300600 mm/a v Sajab aastajooksul ebaühtlaselt, enamus talvel lumena ja kevadel hoovihmadena,suved põuased Rohtla kliima erinevates paikades: Mullastik: v Levivad huumusrikkad mustmullad Taimestik: Taimestik: v Taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ül...
Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
- latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad KAHEPAIKSED: · 9 liiki · Puudub vaid kõre e juttselg-kärnkonn · Levinud: - tähnik- ja harivesilik - muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn (- järve-, tiigi- ja veekonn) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad ROOMAJAD: · Peipsi rannikul 4 liiki · Head elupaigad · Kivi-, arusisalik · Vaskuss · Rästik · Nastik · Silenastik 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad IMETAJAD: · Puuduvad vaid hülged ja teised mereimetajad · Elupaigad ulatuvad kohati Peipsi veepiirini · Lendorav · Hunt · Koprad · Tuhkrud TÄNAN KUULAMAST!
Annab villa lammas 6. Sobita õigesti kokku kolmes tulbas olevad mõisted ja tunnused(4p). Kirjuta iga tähe järele õiged numbrid mille valid tabeli kahest tulbast. Moodusta iga(tähe ja numbri) kombinatsiooniga ühe bioloogiliselt õige lause ja kirjuta see punktiirile (4p) A rästik I luustikus on jäsemete alged 1.kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod C vaskuss III tugevad sarvkilbised 3.krokodillid D veekilpkonn IV 2 mürgihammast 4.sisalikud A: IV , 2 B: III , 3 C: I , 4 D: II , 1 A : Rästik on madu kellel on 2 mürgihammast millega ta salvab vaenlast. B : Niiluse krokodillil on tugevad sarvkilbised , seega on tal erakordne nahk. C : Vaskussil on luustikus jäsemete alged , ta kuulub sisalike alla . D : Veekilpkonnal on loivataolised jäsemed millega ta saab hästi vees liikuda
LOOMASTIK Imetajad põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, Kalad ahven, haug metskits Linnud üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, Roomajad arusisalik, rästik, vaskuss väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik Kahepaiksed rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonn Ämblikud MULLASTIK Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine
põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub
ROOMAJAD ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. K...
Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, hikkoripuu, Põllumajandus, maavarade Tuule- ja vee erosioon, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, tamm, habehein, kaevandamine tolmutormid, uhtorgude Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres preeriarohi, sibultaimed, teke, muldade sooldumine kõrrelised ja huumusest vaesumine, taimekoosluste
Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18.Miks on kaitse alla võetud roomajad? Mis neid ohustab? Millised roomajad on kaitse all? Kaitse all on arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik. 19.Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Mitte puutuda. 20.Miks ei tohi rästikuid tappa? Sest rästikud on looduskaitse all.
looduses 6. Kas tegemist on haruldase, kaitset vajava kooslusega? Toiduvõrgustik PÕDER METSKITS METSSIGA HUNT REBANE VALGEJÄNES PÕLDRÜÜT RABAPISTRIK MÄGER RABAKANA RÄSTIK MÄND ROHUKONN RABAKONN ROHEKÄRBLANE ARUSISALIK PÕDRAKÄRBES VASKUSS PUTUKAVASTSED TAIMEJÄÄNUSED Kakerdaja raba linnulennult: https://www.youtube.com/watch?v=P1tStzDL2 Kasutatud allikad http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state =3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=- 434835049 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koop iad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sood https://et.wikipedia.org/wiki/Raba
Ameerika, ning suurtrapp, hikkoripuu, tamm, maavarade erosioon, Euraasia rohtlahaukur, habehein, kaevandamine tolmutormid, keskosas vaskuss, preeriarohi, uhtorgude teke, preeriakudres sibultaimed, muldade sooldumine ja huumusest
imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all.
(mitmerin.) tugevalt okasmetsad. muudetud. 4.Parasvöötme Lõunapoolkeral Parasvööde Mustmullad(suu Kõiksugu Piison, stepi- Põlluharimine(ma Erosioon(Lahtis ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul),
vaskussi. Linnud Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi. Peamiselt hallõgija, tedermudatilder, sookurg, tuttvart, sinikael part, metsakiur. Haug Ahven Rohukonn Rohukonn Tähnikvesilik Arusisalik Vaskuss Rästik Hallõgija Metskiur Tuttvart Sookurg Raba putukkooslus Putukad Ummbes 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud Üle 180 liigi ämblikke. Puisrabades ja rabamännikutes ristämblik
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Tema kogu kollektsioon koosnes: 14000 taime, 3198 putukat, 1564 kesti, umbes 3000 kirja ja 1600 raamatut Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad Acontias meleagris -- suur- Crotalus durissus -- õud-lõgismadu liivaskink Crotalus horridus -- vöödiline Agama agama -- harilik agaam lõgismadu Agkistrodon contortrix -- vaskpea- Natrix maura -- rästiknastik kilplõugmadu Natrix natrix -- harilik nastik Anguis fragilis -- vaskuss Ptyas mucosa -- suursilmmadu Calotes calotes -- harilik iluagaam Python molurus -- tiigerpüüton Caretta caretta -- merikilpkonn Vipera ammodytes -- nokisrästik Cerastes cerastes -- harilik Vipera aspis -- aspisrästik sarvikrästik Vipera berus -- harilik rästik Chelonia mydas -- rohekilpkonn Video http://www.youtube.com/watch?v=Gb_IO-SzLgk
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad
Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovt...
Järvekonn konn konlased päriskonnalised Rohe-kärnkonn kärnkonn kärnkonlased päriskonnalised Harilik mudakonn mudakonn mudakonlased päriskonnalised Harivesilik vesilik salamanderlased sabakonnalised Tähnikvesilik vesilik salamanderlased sabakonnalised Vaskuss vaskuss vaskusslased soomuselised Harilik rästik rästik rästiklased soomuselised Nastik nastik nastiklased soomuselised Kivisisalik lacerta sisaliklased soomuselised Arusisalik zootoca sisaliklased soomuselised jäälind jäälind jäälindlased siniraalised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
