Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Tegelased: Mõistatus Vanasõna Kõnekäänd Lapsed Mõistatus: Mõista, mõista, kes see on: Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi? Vanasõna: Õpetaja. Mõistatus: Vale vastus, see on mõistatus, see olen mina. Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida s...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna v...
vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Kõnekäände on võimalik mõista vaid lauses. KAS TUNNED KÕNEKÄÄNDE? KILLUD Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid. Kildusid iseloomustab ajakohastus ja mängulisus. Enamasti on killud erineva algupäraga tsitaadid (Kus Siim on? – Kloostri taga metsas.) Armastus kolme apelsini vastu Eesti filmide helikillud VANASÕNAD Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Vanasõnu võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. AFORISM Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level Fifth level tabavad. Rahvaluule väikeliigid 7.klass VANASÕNAD kir jeldavad, iseloo...
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, ra...
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning s...
Valga Põhikool KEEDUSOOL referaat Lenna Uibopuu 8. klass Juhendaja: Merike Madal Valga 2012 SISUKORD Pildid................................................................................................................. Luuletus............................................................................................................. Huvitav teaduslik jutt.............................................................................................. Anekdoodid, vanasõnad........................................................................................ Kasutatud allikad............................................................................................... http://www.soolaladu.ee/public/products/extra_big.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodiu...
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe IV kursus TARKUSEKIRJANDUS JA POEESIA ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL Õppejõud: Margit Sepp Tallinn 2010 Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha muret...
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam...
Toitumine Peeter Leesi Klass 8.b 05.11.2013 Sisukord • MIKS ON TERVISLIK TOITUMINE NII TÄHTIS? • TALDRIKUREEGEL • ENERGIA • 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • TOIDUPÜRAMIID • VITAMIINID • TAIMETOITLUS • TOITAINETE PAKENDID JA MÄRGISTUS • VANASÕNAD TOITUMISEST Miks on tervislik toitumine nii tähtis? • Viimasel ajal on inimestel väga kiire elutempo.Koolis on õpilastel palju tunde,peale kooli on kursused ja huviringid ;vanemad on õhtuni tööl ja koju tulles ei jää enam aega millegi peale.Seepärast toitumine mängib tähtsat rolli meie elus, sest sellest sõltub inimese enesetunne, tervis ja isegi tuju. Taldrikureegel • erinevad salatid või aurutatud-hautatud-
Ameti nimetus õpilase nimi kuupäev materjali koostas Kairi Kalm oktoober 2013 Ameti lühikirjeldus Kasuta selliseid lehekülgi info leidmiseks nagu https://www.tootukassa.ee/ http://www.kutsekoda.ee/et/index http://kutseharidus.ee/ ...Ameti õppimisvõimalused Nimeta vähemalt 3 kooli, kursust, mis maksab? Üks ametit isaloomustav pilt Kus pakutakse tänasel päeval tööd? Leia hetkel pakutavad töökohad nii Eestis kui ka välismaal vähemalt 3 Mis on palk? Tööandja nõuded töötajale Leiad töökuulutustest --ameti + ja - + - Infoallikad (lehekülgede aadressid) Üks tööga seotud vanasõna Mis mulle selle ülesande puhul meeldis või ei meeldinud + - TÄNAN! Mõned aforisimid ja vanasõnad Töö kiidab tegijat Mitte midagi teha on kõige raskem töö O.Wilde Küsimused klassikaaslastele Igale klassikaaslasele tuleb esitada 1 küsimu...
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
Pieter Brueghel (1526 1569) Elu Brueghel sündis 1525 praeguses Hollandis Aastal 1551 sai tast õpipoiss Coecke van Aelsti juures Reisis Itaaliasse, kus ta õppis Itaalia kunsti Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga Brueghel suri 1569 Looming Brueghlit peetakse Madalmaade suurimaks renessansikunstnikuks 16. sajandil Palju töid on talupoegade elust viletsus, hall argielu ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel" Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi Väidetakse, et selle maali jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Looming Geniaalsed maastikumaalid Brueghel oli esimene, kes osaks ma...
u.15251569 Pieter Brueghel vanem Aigo & Rasmus 11.B Biograafia Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Võeti vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Brueghel läks Itaaliasse ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. Mõned aastad hiljem saabus ta tagasi kodumaale ja 10 aastat hiljem asus elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse Suurim tõe ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilismoraliseeriva põhitoon ,,Talupoegade tants" Teosed ,,Talu...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...
STIIL Stiil olukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse amet...
Põld ja Eesti mullad Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele todutaimi ja loomadele söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama. Pideva põlluharimisega peaks vahepeal ka põld puhkama Mullal on kihid: Metsakõdu. See koosneb maapinnale kuhjunud orgaanilistest ainetest Huumushorisont. See on mulla viljakas osa. Väljauhtehorisont. Kus vihmavesi uhub toitained välja mulla sügavamasse ossa Sisseuhte...
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
Realism ja romantism; rahvaluule REALISM kirjandusvool, mis taotleb elu tõetruud kujutamist. Tekkis 1830. aastatel Lääne- Euroopas Prantsusmaal (Stendhal). Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Stendhal, Balzac, Dickens, Tolstoi, Dostojevski b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses P...
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. ...
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - ...
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...
VANASÕNAD: · Ega amet leiba küsi. · Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. · Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus -- oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval. · Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. · Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll. · Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. · Lip lipi peale lapp lapi peal. Hallpead austa, kulupead kummarda. · Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. · Hirmul on suured silmad. · Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. · Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. · Hommik on õhtust targem. · Hulgusel kodu kõikjal. · Hundid söönud, lambad terved. · Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · ...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Gristelle-Hanna Hantson 8.klass "Liivakell" Loovtöö Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2013 2 Sissejuhatus: Aja vastu hakatakse erilist huvi tundma siis, kui see hakkab ümber saama. Asja lähemalt uurides selgub, et mitte keegi ei tea, mis on aeg, kuigi kirjutatud on sellest tuhandeid raamatuid ja musttuhat muud kirjatööd. Ja peaaegu igas neist on üks lause, mis aja loomust kõige paremini ära seletab ja mille üks tark mees kirja pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi. Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea. Aurelius Augustinus (354430), Rooma teoloog ja filosoof. Aeg on füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on pidev ja me ei ...
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
Kirjandus- belletristika Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana ...
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära p...
Sissejuhatus Eesti kirjandusse Animalistlik- loodus oli eestalse jaoks hingestatud. Usuti Taarasse , teda on kutsutakse ka pikse haldjaks. Eestlaste seal oli palju nõidasid. Tollel ajal olid nõiad ravitsejad, nad olid teistsugused. Nad erinesid tavapärasest eestlasest. Nõiad pidasid sidet haldjate riigi ja inimeste vahel. Vanad eestlased uskusid ka sellesse et kui inimene sureb siis ta hing elab edasi. 13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A...
Armastuse kohta käivad vanasõnad Vana arm ei roosteta. Võera oma olgu hirmus, omal armas. Armastus on pime. Igalühel oma armas. Armastus käib kõhu kaudu. Armastus ei päri aastaid taga. Kui armastus on ees, siis meel on metsas. Armastus ei väsi iial ära. Veri ei via, arm ei hoia. Armastust ja vaesust ei saa varjata. Naine on elus kaks korda armas: siis, ku ta Armastus ei ole kartul, et sa ta ära sööd. võetaks, ja siis, ku ta maetaks. Armastusete abielu om hädäelu. Naise armastus on kui kana sääreluu pääl liha. Armastus lõpeb altari ehen. Kes armas, sii ilus. Armastus teeb kõik asjad heaks. Arm aitab enam kui hirm. Armastus teeb tugevaks. Armul ei ole mõõtu. ...
JUHTNÖÖRE RIIGIKIRJANDI KIRJUTAJALE Osa teemasid lahti seletatud ära lase ennast segada. Kaasa dokument, kirjutusvahend!!! 1. Kasuta maksimaalselt ära antud aeg töö lihvimiseks ja võimalikult paljude vigade otsimisele ning parandamisele kasuta ÕSi. 2. Kasuta mitmekülgseid stiilivõtteid (kujundlik keel, mitmekülgne lausestus). Ära kirjuta valdavalt lihtlausetes, aga väldi ka liiga pikki monstrumlauseid. HEA STIIL SEISAB KOOS ERINEVATES LAUSEMALLIDES. 3. Kontrolli töö valmimisel, kas jutt haakub sissejuhatuses püstitatud väitega. 4. Lõpetus peab tegema kokkuvõtte, ei tohi esitada uusi andmeid, uusi probleeme 5. Töö peab olema arutlev(väide tõestus), mis võib sisaldada mõõdukalt ka kirjeldavaid ja jutustavaid elemente (neil on näite, tõestuse roll). 6. Väldi kõnekeelsusi ja sobimatuid väljendeid. 7. Tekst ei tohi jääda üldsõnaliseks tuntud tõdede ülekordamiseks. 8...
Lepalt on toidulisagi saadud Lepp, eriti hall lepp, on meil küll väga levinud puu, ent metsloomad ei pea temast kui toidutaimest lugu: põder ei puutu naljalt leppa, kui muud võtta on, ning kobraski kasutab teda eeskätt ehitusmaterjalina. Küllap peitub põhjus rohketes parkainetes, mis suuõõnt ärritavad. Inimene on kaugetel aegadel leppa siiski toidulisana kasutanud ning veel nüüdki kulub ta ära toidu valmistamisel. Lepasuits. Nii halli leppa kui ka sangleppa on ammustest aegadest kasutatud liha ja kala suitsutamiseks. Põhjus on selles, et nende suits annab toidule meeldiva värvuse ja hea suitsumaitse. Suitsutamine tähendab toiduaine immutamist suitsutusainetega, mis tekivad puidu mittetäielikul põlemisel. Puidusuits sisaldab alati mitmesuguseid vedelaid ja tahkeid aineosakesi. Tegelikult on toiduainete suitsutus kombineeritud säilitusviis, milles ühendatakse soolamise, kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antisep...
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi. 4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõp...
Miks on vaja kohalikku lehte? Kohaliku lehe tähtsus on mitmekülgne: see toob väikema grupi inimesteni info, mis on just nendele vajalik ja kasulik; motiveerib rahvast aktiivsemalt tegutsema, et silma paista ning mõnes artiklis kajastuda; toetab mõningati ka piirkondliku identiteedi kujunemist, rahvuskultuuri säilimist ja kestmist ning säilub ajalooallikana. Praegusest hetkest kirjutades ootavad kõik valla kodanikud postkastidesse vallalehte või Vooremaad, et kursis olla sellega, mis ümbruses toimub. Vallalehes kirjutatakse ju üritustest, mis on juba toimunud või alles aset leiavad; muudatustest; meenutatakse ehk kellegi lugu; intervjueeritakse inimesi, kes ühel või teisel viisil kõigile tuttav peaks olema; kiidetakse silmapaistvaid isikuid; kuulutatakse; tuletatakse meelde juubilare, õnnitletakse värskeid vanemaid jne. Ühelt poolt läheb seesugune tähelepanu elanikele korda, teiselt poolt ...
Prosper Mérimée "Carmen" Prosper Mérimée teos ,,Carmen" algab sellega, kuidas mina tegelane kohtub oma avastusretkel Hispaanias Andaluusias don José'ga. Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Muinas ja tänapäeva eestlased Esimesed inimesed saabusid praeguse Eestimaa aladele elama üheskoos keskmise kiviaja saabumisega. Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanade...
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, s...
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne n...
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
Piibli vanasõnad ja fraseologismid (10) Keda issand armastab,seda ta karistab- See tähendab seda, et kannatused kasvatavad inimest ennast ja jumal kohtleb kõiki inimesi nagu poegi, aga mis poeg see on, keda isa ei kasvata. Uhkus tuleb enne langemist- Nagu piiblis kirjutatud ,,Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust" ,,Parem olla vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada" peidab endas sellist tähendust, et parem olla rahul sellise eluga nagu sul on kui olla ahne ja halval,ebaõiglasel teel. Hall pea on vanaduse kroon- Põhiline väline omadus vanadusega kaasneb hall pea ja piiblis on ka tarkus, mis ütleb, et hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Vanainimest tuleb austada kuna tema on kogenud elu ja teab sellest palju õpetuslikku. Kuidas ema, nõnda tütar- See tähendus on igati otsene, kuidas oma enda ema, kes on kõige suurem eeskuju ja kallim, nõnda ka tütar.Kuidas käitus o...
Lauamängude ajalugu Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris, välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses, kuigi tegu on millegagi, mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika, või siis saja aasta vanune monopoli mäng, mis iseloomustab tänapäevast äri. Reeglite ja vahendite muutumine ajas on olnud väga aeglane, siiski eri kultuuride puhul on erinevus tihti olnud väga märgatav. Lääne kultuurides näiteks asuvad valdavalt mängunupud laual kujutatud väljadel (ruutudel), v.a. mõned erandid (nt. veski-mängud), siis idamaades asetatakse need just joonte ristumispunkti (nt. go või hiina male...
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
Madalmaade kunst Renessanss Kü Ma J. ja Dür si sa H. er m cci van us o Eyc ed k Ke Lih Kõh Mee ha ast ne s vo es ma roh rm d, kem id tav liha apä stes rase kui ma Eva. d. Eva Eva on on roh laie kem mat tüse e da puu m. sad ega . Kõh n kipu b ette pool e Ke Ük Mõl Mõl ha s em em de jal al ad as g sam hoia en ee a, vad d s, üks õun tei jalg a ne ees vas ta ja aku ga pilk s . suu käe (ta nat s. ga ud ...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
