Taimekooslused ja sood

Kanne, Mihkel

Taimekooslused ja sood (0)

Keskkool - Ökoloogia - Ökoloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on taimekooslus ?
Kuidas tekivad lamminiidud ?
Kuidas tekivad sood 2 võimalust?
Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku?
Keskkond 11 Millised inimese tegevused võivad soodustada soode teket?
Milline on soode keskkonnakaitseline ja majanduslik tähtsus?

Lõik failist

Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood

Mis on taimekooslus ? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel.

Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu , 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5-palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus)

Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) :
nõmmemets , palumets , laanemets ja salumets.
Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd , kanarbik, kukemari , põdrasamblik
Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk , alustaimestik liigivaene: pohl , mustikas , kõrrelisi, tihe samblarinne
Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab , mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill , kattekold, ülased
Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat , ülased, suured sõnajalad, angervaks

Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused , mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid.

Kuidas tekivad lamminiidud ? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või ojad üleujutavad madalad kaldad, eriti kevadise suurveega. (madalatele kallastele uhutakse hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks) Leidub laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede ( Emajõgi , Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim

Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim , enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik ; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba- aruhein , vesihaljas tarn , lubikas
Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht- kastevars , kibe tulikas

Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda

Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel

Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid ). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht , tarnad, hundinui , pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo: kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad , jõhvikas , sookask ja mänd, osaliselt turbasammal Raba: toitainetevaesed, vesi ainult sademetest; kumer reljeef, mänd, turbasammal, huulhein , küüvits , jõhvikas, tupp- villpea , kukemari

Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust). Elu/kasvutingimused rabas on äärmuslikud. Liigivaese taimestiku põhjustab, see, et seal on: Liiga palju vett, Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku, Liiga happeline keskkond

Millised inimese tegevused võivad soodustada soode teket?
Soode teket võivad soodustada näiteks inimmõjul järve kinnikasvamine, kui inimeste poolt juhitakse järve vett, mis sisaldab palju orgaanilist ainet ja soodustab järve eutrofeerumist. Organiline aine settib põhja ning tulemusena hakkavad veekogu põhjas kasvama taimekooslused. Sood võivad tekkida ka siis, kui inimesed madaldavad põhjavee taset sedavõrd , et järv jääb kuivemaks või näiteks sulgevad mõne järve voolava jõe teekonna.

Milline on soode keskkonnakaitseline ja majanduslik tähtsus?
Rabad on tähtsad puhta vee reservuaarid. Rabad on paljude haruldaste taimede kasvukohad ja loomad elupaigad. Rabades saab marju korjata. Rabades saab matkata ja kaunist loodust nautida. Lisaks on need turismipaigad sooturism pildistamine , olulised hapniku

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-08-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihkel Kanne Õppematerjali autor

Vastatud on 12-nele küsimusele ja lisatud on 13-ne tähtsaima sootaime pildid, koos juuresoleva nimega.

Küsimusteks on:

1.Mis on taimekooslus?
2.Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust
3.Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) :nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets
4.Mis on niidud?
5.Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala.
6.Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi.
7.Mis on soo?
8.Kuidas tekivad sood (2 võimalust)?
9.Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid)
10.Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust).
11.Millised inimese tegevused võivad soodustada soode teket?
12.Milline on soode keskkonnakaitseline ja majanduslik tähtsus?
13.Tunne ära piltidelt tähtsamad sootaimed? (murakas, soovõhk, huulhein, mätastarn, sinikas, pohl, leesikas, kukemari, jõhvikas, küüvits, sookail, ubaleht, soopihl).

Taimekooslus Soo Sood nõmmemets palumets laanemets salumets lamminiit raba ökoloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti elustik ja elukooslused

EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Loodusteadused Kordamisteemad I. Taimkate ja selle elemendid. Eluvormid. Taimekooslus 1. Taimkate – ehk taimekoosluste kogum on pinnavete filtreerumist ühtlustav tegur, mis nõlvadel ei lase vallanduda erosioonil, põhjaveetaseme regulaator, tuule kiiruse kahandaja, õhkkonna gaasrežiimi looja. Taime- ehk tsönopopulatsiooni koosseis (tsönopopulatsioon – hõlmab kõiki ühes taimekoosluses olevaid sama liigi isendeid) Tsönopopulatsioon koosseisu nimetatakse ka populatsiooni struktuuriks. Seetõttu jaguneb neljaks:

Eesti elustik ja elukooslused

docx

Eesti looduskeskkond

ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud metsapiirkonna oravapopulatsioon) · Kooslus- mingi piirkonna kõiki elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum- Emajõe luhaniidu kooslus ( nii taimed kui ka loomad) - Kooslus kitsamas tähenduses: näiteks piirkonna linnupopulatsioonide

Eesti loodus ja geograafia

doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga

Loodus õpetus

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid). (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi) Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)

Eesti elustik ja elukooslused

docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

puhul oluliselt puude kasvu. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 1.10 Kõdusoometsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha

Eesti metsad

doc

Eesti elustik ja elukooslused

I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse

Hüdrobioloogia

docx

Eesti biotoobid

olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid. Ehk siis kasvab palju haruldasi taimi, imimtegevusest puutumata, põliselupaigaga sarnane. 2. Arurohumaad. 2.1. Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niitude terminoloogiast üldiselt: niit, vain, aas, nurm, rohumaa Niit- peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike. Aas– (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp. Nurm– karjamaa, viljapõld (rohustu peam. kõrrelised). Vain –elamute ümbrus. Rohumaa–laiem mõiste kui niit; taimestik koosneb: rohundid(1-2-aastased, püsikud); graminoidid(kõrrelised, lõikheinalised, loalised); rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad;

Eesti biotoobid

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab -  õhkkonna gaasilist koostist  sademete jaotust ja hulka  pinnavee äravoolu  aurumist  maa-ala veerežiimi  kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Soome(73%) Rootsi(70%) Sloveenia(62%) Läti(54%) Eesti(52%)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid